WHY THE FUCK

In POPNIHILISM

Miks reede õhtul koju jääda tundub vale, kurb ja tabu
Miks eksimuse tunnistamisest lihtsam on mõelda, et „keegi ei saa must aru“
Miks üldse eksida, kui juba enne ja eksimise ajal tead, et pärast andeks palud
Miks üle lasta, kui tead väga hästi, kui halb on olla üle saanud
Miks pärast suhte lõppemist on tunne, et elu sisaldab vaid ühte vaatust
Miks üldse eitada vigu, minna õue ainult et panna pidu ja trotsida ülbelt saatust
Miks tegutsemise asemel kassida ja oodata, et iseenesest kõik sünge taanduks
Miks omada märkmikku, kui nii kui nii ei koti ükski daatum

Miks laupäeval ärgates peale juua, kui hommikusöök ja kohv on parem
Miks Tallinnast peale tuua, kui tead, et ise kõik ära suitsetad hiljem või pigem varem
Miks iga kord, kui kuu-paar  ei kirjuta, on hirm, et järgnev looming on eelnevast halvem
Miks alati on natuke paha, kui keegi ruumis on sinust natukenegi targem
Miks väita, et küsimus oli retooriline, kui tegelikult tahaks teada vastust
Miks kadestada Anu Saagimit, kui igalt poolt saab osta šampust
Miks halada, et elu on raske, kui enamjaolt süüdi enda laiskus
Miks teha head, kui teed ainult selleks, et midagi saada vastu

Miks öelda, et karma is a bitch, kui tegelikult karma on loogika
Miks mängida lolli ja raisata raha lihtsalt et kellegi voodi saaks
Miks hängida Mustakal, Koplis või Lasnas, kui peaks olema koolis sa
Miks minna keskkooli, kui patsaanide moodi oma haridustee poolitad
Miks üldse teha midagi poolikult, kui tead, et pärast tunne on sitt
Miks minna üle tee ja joosta auto alla, kui oleks võinud minna ka tunnelist
Miks küsida „miks“ küsimusi teades vastuseid või et neid pole
Oled pessimist, skeptik või optimist, lõppvastus on ikka „game over“

1 Comment

Submit a comment

Massive Presence Website