Welcome to police state.

In POPNIHILISM

Tere kõikidele väikestele ja suurtele politseivägivalla fännidele.

Mind pani siia virtuaalsesse sahtlisse kirjutama üks konkreetne sündmus mis toimus hiljuti mu tuttavaga, Andre Varikuga, toreda stundrideriga ning tema motosportlasest neiuga.

Andre tegi väga rumala otsuse, ausalt öeldes peaks talle selle eest ühe kõrvakiilu andma – ei ole õige riskida oma neiu eluga põgenedes politsei eest. Aga … vaatamata kõikidele liiklusrikkumistele mida Andre sooritas ei ole asi siiski nii ühekülgne.

Kui kuulsin sellest eestäraajamisest siis ei osanud ma alguses seisukohta võtta, see tundus äärmselt rumal tegu… kuid olles näinud kuidas see põgenemine lõppes muutus mu seisukoht väga konkreetselt. Politsei käitus täielikult mõrvarlikut võttes õigusemõistmise oma kätesse ning üritades luua mingisugust pretsedenti kogu ühiskonnale. Järgnevalt selgitaks läbi ühe juriidilise konstruktsiooni ja väga lihtsalt mis valesti oli ja on politseikäitumises.

Põhiseaduse paragrahv 11 annab meie õigussüsteemi proportsionaalsuse põhimõtte, väga lihtsalt seletatuna siis igasugune riigipoolne jõukasutamine on selle jõukasutamise subjekti põhiõiguste riive ning see peab olema proportsionaalne eesmärgiga.

Antud juhul oli siis eesmärgiks liiklusrikkujast mootoratturi sundpeatamine ning selleks kasutati politseibussiga rammimist (nende enda keeles teelt välja surumist). Videost on näha, et ratturid on kerges varustuses, ilma seljakaitsmeteta ning ilma sõiduriieteta, kukkumiskohas on postid, äärekivid. Kiirus oli umbes 70 km tunnis kukkumishetkel ning oli suur võimalus jääda ka politseibussi rataste alla. Ilmselt peaks iga mõistusega inimene kõigepealt aru saama millised lülisamba vigastused võivad tekkida suurema massiga objektiga mootorratturile selga sõites, teiseks kui ilma varustuseta inimene lendab äärekividesse või postidesse või jääb auto alla … Konkreetne ja reaalne eluohtlik olukord millele viitavad ka sõitjate vigastused – luumurrud.

Tänaseks päevaks on seda proportsionaalsuse põhimõtet moka otsast maininud ka politsei kuid on seda argumenteerides korralikult vassinud ja demagoogiat kasutanud.

Inimese elu ja tervis on ülimad õigushüved ning politsei jõukasutamise korral, siinkohal sundpeatamise korral (mis kaitseb samuti õigushüvesid kuid oluliselt vähemaid kui 2 inimese elu ja tervis), tuleb kaaluda kas 2 ohtupandud elu (eriti veel olukorra üle mitte mingit kontrolli omava kaasõitja elu) kaaluvad üles mingisuguse hüpoteetilise liiklusohtliku olukorra tulevikus (a la rattur suundus linnapoole). Sundpeatamine oleks olnud õigustatud kui oleks olnud kindel info, et ratturid on näiteks konkreetse mõrvaplaaniga terroristid või siis mingilt väga raskelt isikuvastaselt kuriteolt põgenevad isikud. Kuritegu või oht ratturite poolt oleks pidanud olema suurem kui nende enda elude ja tervise väärtus ning see oht oleks pidanud olema KONKREETNE JA VAHETU NING PÕHINEMA KINDLAL INFOL, FAKTIDEL. Antud juhul oli politsei poolt vaid palju olekseid ning ratturi poolt hunnik liiklusrikkumisi mis täna prokuratuuri pressiteate põhjal kvalifitseeruvad kõik väärtegudeks.

Mis oleks olnud õige käitumine? Õigem käitumine oleks olnud politseipoolne tagasitõmbumine aktiivsest jälitusest ning teo toimepanija väljaselgitamine väärteo või kriminaalmenetluse võimalusi kasutades kui on näha, et põgenemine muutub eluohtlikuks nii ratturile, tema kaassõitjale ning muule liiklusele. Antud juhul on politsei ajas progreseeruvalt provotseerinud rikkujat järjest ohtlikumalt käituma, see on psühholoogiliselt täiesti arusaadav olukord.

Politsei argumentides on enamuses ka mööda mindud ( ilmselt tahtlikult) tagaistuja olukorrast – inimene kes ei omanud mingit kontrolli selle olukorra üle sattus politseipoolse tegevuse tõttu reaalsesse surmaohtu. Kõige naljakam oli mul lugeda seda, et politsei õigustas rammimist tagaistuja päästmisega hullemast … Loogika oleks siis see, et me päästame kaassõitja aga tapame ta päästmise käigus ära. Like fucking for virginity, seltsimehed.

Olukord on murettekitav, politsei on sisuliselt õigusemõistmise oma kätesse võtnud ning käitub nagu surmaeskadron. Kui meie ühiskond lubab hakata ülima õigushüve hinnaga kaitsma vähemaid õigushüvesid siis sisuliselt oleme me taastanud surmanuhtluse.

65 Comments

    • Trikk on selles,et sõita tuleb nii nagu igas autos võib olla su oma ema.

  1. Kas idiootidega on mõtet vaielda? Ilmselt mitte, lihtsam on nad surnuks sõita. Seekord darwini auhinna nominentidel joppas, mis teha, alati ei lähe kõik plaanipäraselt. Ka politseinik on inimene, temagi võib eksida, saame aru ikka.

    Mootorratas on evolutsioonisest seisukohast üks ütlemata hea riistapuu. Senikaua kindlasti, kui kooslusest sõitjad-ratas väljapool olev biosfäär puutumata jääb. Hetkel oli olemas küllaldaselt võimalusi, et peale kamikadzede oleks võinud viga saada täiesti süütud osalised. Triibuliste ees müts maha minugi poolt ja autorile vähe vitsu sarnaste lollide ideede purtsutamise asemel… oleks olnud tarvis sinu isal sulle omal ajal anda, saaksid hetkel vähemalt oma päevad asjalikumalt sisustatud, kui siin igale kommile naeruvääristavat vastukommi sepitsedes.

    Saab päevakangelane oma “luumurrud” korda, tehke paar ballooni dieselit ja lööge baigile hääled sisse, mahute kahekesi peale kindlasti. Ikkagi sõps ja peaaegu kaskodöör. Ole vahva.

  2. Autori on osaliselt õigus. Aga ainult osaliselt. Paar mõtet:
    Usun, et otsasõit oli tegelikult õnnetus. Kuna bikeril vedas ja ta pääses kriimudega (Jumal hoiab debiilikuid!), siis esitleti seda kaalutletud manöövrina (võib-olla ka selleks, et teised samasugused tulevikus peatumismärguande peale piduri üles leiaksid).
    Bikeril pole alust väita, et tema peatamiseks kasutati ebaproportsionaalset meetodit, sest vaid paari kriimu hinnaga peeti kinni endale ja teistele surmavalt ohtlik wannabe-torpeedo.

    Oleks ta surma saanud, oleks ausalt öeldud, et tegu oli õnnetusega.
    Ja selles õnnetuses jääks ta mõistagi taas ise süüdi. Igasuguse irooniata, kusjuures.

    NB! Autor, kui see Andre on tõesti su sõber, siis ole meheks – tee oma lubadus teoks ja mine anna talle korralikult vastu kõrvu. Ja siis veel ühe korra minu poolt ka.

  3. Tundub, et autor on liiga kaua kiivrit kandnud ja unustanud mõned õhuaugud sisse puurida.

  4. Vabandan, aga mulle ei anna see mootorratturi rammimise teema kuidagi rahu. Ja seda pôhjusel, et
    a) Eesti politsei, kes ôigustas tagaajamist, pole esitanud ühtegi tôendit, ega analüüsi, et sellised tagaajamised suurendavad meie turvalisust. Kui meie politsei on analüüsinud ja teinud tagaajamiste kohta statistikat, millest selgub, et Eestis suudetakse tagaajamistega ühiskonna turvalisust tôsta, siis vôiks selle uuringu avalikustada, et politsei tegevuse kriitikud, saaks oma seisukohad ümber vaadata. Seni peame aga lähtuma teiste riikide kogemustest.
    b) Politsei tegevuse kriitikutele heidetakse ette, et nad justkui ôigustaks kihutajate ja kuirjategijate tegevust. Selline väide on puhas demagoogia.
    c) Vastupidi, sellise ohtliku käitumise eest tuleb mootorratturit karistada sanktsiooni kôrgeima määraga, kuna ta seadis oma tegevusega ohtu ühiskonna turvalisuse, mis oleks vôinud lôppeda fataalsete tagajärgedeaga.
    d) Inimesed, kes politsei tegevust ôigustavad, ei ole tôenäoliselt tuttavad teistes riikides tehtud uuringutega ja nende järeldustega. Muudes riikides on politsei jôudnud ammu seisukohale, et tagaajamised vähendavad ühiskonna turvalisust, mitte ei suurenda.
    e) Politsei tegevuse kriitikutel on esitada oma seisukohtade kaitsmiseks teiste riikide statistika, millega tutvumisel ei ole vôimalik politsei tegevusele leida mingit ôigustust.
    f) Politsei tegevuse pooldajatel on argumentideks ainult hüpoteetilised oletused, mis kôik oleks vôinud juhtuda, kui see tagaajamine oleks edasi kestnud, unustades ära aga selle, et see tagaajamine oleks tulnud lôpetada kohe, kui oli näha, et mootorrattur hakkas eluohtlikke manöövreid kasutades pôgenema.
    g) Üks absurdsemaid argumente politsei tegevuse ôigustamisel on see, et me ei tea, miks see inimene pôgeneb ja et tegu vôib olla kurjategijaga vôi terroristiga ja seetôttu oleks justkui pôgeneja kinnipidamine iga hinn eest, ehk vastavalt statistikale väga tihti süütute inimelude hinnaga, ôigustatud. Vastupidi, kui politseil ei ole mingeid tôendeid, et tegu vôiks olla ohtliku kurjategijaga vôi terroristiga, ei ole politseil môistlik teiste inimeste eludega riskides selliseid tagaajamisi jätkata, sest lugege teiste riikide statistikat ja tehke oma järeldused ise.
    h) Kuna valdav enamus kôigist tagaajamistest lôppeb mône minuti jooksul, siis on tagaajamiste alustamine loomulikult alati ôigustatud. Ehk siis kriitika ei ole suunatud mitte sellele, et tagaajamist üldse alustati, vaid sellele, et suurtel kiirustel pikka aega kestvaid tagaajamisi tuleks vältida, sest need lôppevad valdavalt vigastuste ja surmadega, sh täiesti süütute inimeste omadega.

    Siin üks USAToday artikkel, mis on lammutanud selle teema pulkadeks. See artikkel on kaunis pikk ja kaunis masendav lugemine. Toon siin välja môned olulisemad numbrid ja järeldused:

    Those numbers suggest that chases nationwide may have injured 7,400 people a year — more than 270,000 people since 1979.

    The policy cautions, “It is better to either delay the arrest or abandon the pursuit than to needlessly injure or kill innocent people.”

    Motorcycle drivers are either going to get away or they’re going to get killed.

    In Michigan over the past decade, 74% of motorcyclists fleeing police were killed, injured or possibly injured when they crashed, state records show.

    Other cities have seen crime plunge since restricting chases. The Dallas crime rate has plummeted since 2006 — from 81 crimes per 1,000 residents to 48 crimes per 1,000 residents in 2013, according to FBI crime reports.

    Phoenix and Orlando also have seen their crime rates fall substantially since adopting policies that allow pursuits only for suspected violent felons, FBI reports show.

    Kui nüüd lôpetuseks tagasi tulla selle meie tagaajamise juurde, siis ma möönan, et kuna läbi tôelise ime, mitte politsei läbimôeldud ja kaalutletud tegevuse, jäid need inimesed ellu, siis vôib tôesti öelda, et politsei tegi head tööd. Aga printsiibis on selliste hullude tagaajamine vale ja Eesti politsei vôiks teiste riikide kogemustest ôppust vôtta.

    https://www.usatoday.com/story/news/2015/07/30/police-pursuits-fatal-injuries/30187827/

    • Suurepärane kommentaar!!! Kiitused autorile, on näha, et tegemist on inimesega kes suudab asju vaadata ka veidi laiemas spektris kui vaid oma kännu otsast. Palun rohkem selliseid kommentaare!!!

      Olen isiklikult eriarvamusel punktis C:

      “c) Vastupidi, sellise ohtliku käitumise eest tuleb mootorratturit karistada sanktsiooni kôrgeima määraga, kuna ta seadis oma tegevusega ohtu ühiskonna turvalisuse, mis oleks vôinud lôppeda fataalsete tagajärgedeaga.”

      Kirjutan sulle siia vastuse homme, täna pole enam aega asju üle vaadata :). Igatahes väga hea kommentaar 🙂

  5. Autoriga nõus.

    Võinuks ohustada teisi. Jaa. Ning selle pärast sõidame kaubikuga selga. Kui seda teeks eraisik, uuritaks, ega ta terrorist pole.

    Number oli näha ilmselt. Sõitjad jäid kah ilmselt kaamerale. Linnas olnuks mitte kõige taibukamalt tsikliga sõitja viiesaja ühe turvakaamera salvestisel. Ta saanuks tuvastada.

    Aga kahjuks politseiametnikke tööle võttes vist ei küsita, et kas sa oled kuulnud, see proprtsionaalsuse värk… oeh.

  6. Tegelikult peaks poliisman sellistele vahvatele kihutajatele kulpi lööma. Ja kogu lugu, on selge!?

  7. ah minge putsi, Eesti võib ju mendiriik olla, kuid antud juhtumis on 100% süüdi seesama Andre ja kui ta seljakott või ta ise oleks laibaks sõidetud oleks 100% süüdi olnud Andre. Läks õnneks hästi, ehk kloun õpib oma vigadest ja edaspidi sellist debiilsust ette ei võta. Mõttetult ülespaisutatud juhtum.

  8. Panen taas Allanile ôla alla. Kôik, kes te siin kôvatate, vôtke tedmiseks, et politsei rikkus ise seadust. Korrakaitseseadus ei luba teetôkkena kasutada liikuvat sôiduautot, rääkimata rammimisest.

    Üks väga oluline detail, mis veel häirib, on see, et avalikus kommunikatsioonis ei ole kordagi mainitud esimeses teesulus kasutatud eravärvides sôiduautot. Isegi tagaajamise visualiseeringust on see detail välja jäetud. Miks? On kuulda kôlakaid, et see oli ajakirjaniku auto (see vôib loomulikult vale olla).

    Ühesônaga selles loos on liiga palju vastamata küsimusi, et anda silmad kinni politsei tööle hinne 5.

    Siin juristide kommentaar.

    http://www.jurisetdejure.com/teenistussoiduk-kui-erivahend-korrakaitseseaduse-mottes/

    • Just, jälle hea kommentaar :).

      Olen kah kuulnud nii ühest kui teisest kohast seda, et see eravärvides auto oli reporteri auto, mainisin seda ka oma 2-s osas siin.
      Samuti öeldi mulle edasi läbi ühe inimese (politseiametniku poolt) milline massiivne kommenteerimisbuum seal majas lahti lööbi selle rammimise pulli peale … ei kõla hästi mulle selline õigustamine ja meetodid …
      Kolmandaks. Minu arust on väga keeruline seda rammimist õigustada kui viimast võimalust kui analüüsida seda läbi proportsionaalsuse põhimõtte – oli olemas veel võimalus tuvastada teo toimepanija ka menetluse käigus ning karistusõiguses on just oluline karistuse vääramatus …
      Neljandaks. Kui seda rammimist hinnata läbi abinõu mõõdukuse ehk proportsionaalsuse kitsamas mõttes siis minu arust kukub kogu selle rammimise õigustamine üldse kolinal kokku.

    • Tsitaat analüüsist:
      “Kui jaatada rammimise lubatavust, tuleks vahendit tõlgendada laialt, mis annaks aluse kasutada ükskõik mis vahendit auto sundpeatumiseks. Kindlasti ei ole olnud see seadusandja tahe ning samuti seletuskirjast seda ei nähtu.”

      Koostajad tsiteerivad KorS § 45 lõiget 5 ega ole märganud, et selle sätte kohaselt võib peatumismärguannet eirava sõiduki sundpeatamiseks ka relva kasutada…

      Väita selle “analüüsi” alusel kindlas kõneviisis, et “politsei rikkus ise seadust” ei ole tõsiseltvõetav.

      • Ära rebi asju kontekstist välja, analüüs on vägagi tõsiseltvõetav. Loe ka kommentaare ja proovi mõttega lugeda, mitte vaid paari lauset.

  9. Hea lugemine nii ühelt, kui teiselt poolt. No rahavas tahab verd, mis siin ikka teha, eriti hea, kui see veri on veel kellegi sellise oma kellele saaks näpuga näidata. Tahaks nende, mootorratturit võllas rippumas näha, soovijate käest küsida. Mis oleks juhtunud, kui politsei ei ole kiirust mõõtnud? Kas siis oleks Tallinna linn ja ümbrus laipu täis olnud? Meie teedel sõidab päevas 3000 roolijoodikut, ilmselt kümned tuhanded piirkiirust ületavat tegelast ja kujutage ette polegi laibarida taga? Isegi kui see Andre oleks mõne süütu jalakäija surnuks sõitnud, isegi siis ei oleks politseil õigust olnud teda mõrvata. Mõelge selle peale, kui teil on millegiga mõelda.

Submit a comment

Massive Presence Website