Welcome to police state.

In POPNIHILISM

Tere kõikidele väikestele ja suurtele politseivägivalla fännidele.

Mind pani siia virtuaalsesse sahtlisse kirjutama üks konkreetne sündmus mis toimus hiljuti mu tuttavaga, Andre Varikuga, toreda stundrideriga ning tema motosportlasest neiuga.

Andre tegi väga rumala otsuse, ausalt öeldes peaks talle selle eest ühe kõrvakiilu andma – ei ole õige riskida oma neiu eluga põgenedes politsei eest. Aga … vaatamata kõikidele liiklusrikkumistele mida Andre sooritas ei ole asi siiski nii ühekülgne.

Kui kuulsin sellest eestäraajamisest siis ei osanud ma alguses seisukohta võtta, see tundus äärmselt rumal tegu… kuid olles näinud kuidas see põgenemine lõppes muutus mu seisukoht väga konkreetselt. Politsei käitus täielikult mõrvarlikut võttes õigusemõistmise oma kätesse ning üritades luua mingisugust pretsedenti kogu ühiskonnale. Järgnevalt selgitaks läbi ühe juriidilise konstruktsiooni ja väga lihtsalt mis valesti oli ja on politseikäitumises.

Põhiseaduse paragrahv 11 annab meie õigussüsteemi proportsionaalsuse põhimõtte, väga lihtsalt seletatuna siis igasugune riigipoolne jõukasutamine on selle jõukasutamise subjekti põhiõiguste riive ning see peab olema proportsionaalne eesmärgiga.

Antud juhul oli siis eesmärgiks liiklusrikkujast mootoratturi sundpeatamine ning selleks kasutati politseibussiga rammimist (nende enda keeles teelt välja surumist). Videost on näha, et ratturid on kerges varustuses, ilma seljakaitsmeteta ning ilma sõiduriieteta, kukkumiskohas on postid, äärekivid. Kiirus oli umbes 70 km tunnis kukkumishetkel ning oli suur võimalus jääda ka politseibussi rataste alla. Ilmselt peaks iga mõistusega inimene kõigepealt aru saama millised lülisamba vigastused võivad tekkida suurema massiga objektiga mootorratturile selga sõites, teiseks kui ilma varustuseta inimene lendab äärekividesse või postidesse või jääb auto alla … Konkreetne ja reaalne eluohtlik olukord millele viitavad ka sõitjate vigastused – luumurrud.

Tänaseks päevaks on seda proportsionaalsuse põhimõtet moka otsast maininud ka politsei kuid on seda argumenteerides korralikult vassinud ja demagoogiat kasutanud.

Inimese elu ja tervis on ülimad õigushüved ning politsei jõukasutamise korral, siinkohal sundpeatamise korral (mis kaitseb samuti õigushüvesid kuid oluliselt vähemaid kui 2 inimese elu ja tervis), tuleb kaaluda kas 2 ohtupandud elu (eriti veel olukorra üle mitte mingit kontrolli omava kaasõitja elu) kaaluvad üles mingisuguse hüpoteetilise liiklusohtliku olukorra tulevikus (a la rattur suundus linnapoole). Sundpeatamine oleks olnud õigustatud kui oleks olnud kindel info, et ratturid on näiteks konkreetse mõrvaplaaniga terroristid või siis mingilt väga raskelt isikuvastaselt kuriteolt põgenevad isikud. Kuritegu või oht ratturite poolt oleks pidanud olema suurem kui nende enda elude ja tervise väärtus ning see oht oleks pidanud olema KONKREETNE JA VAHETU NING PÕHINEMA KINDLAL INFOL, FAKTIDEL. Antud juhul oli politsei poolt vaid palju olekseid ning ratturi poolt hunnik liiklusrikkumisi mis täna prokuratuuri pressiteate põhjal kvalifitseeruvad kõik väärtegudeks.

Mis oleks olnud õige käitumine? Õigem käitumine oleks olnud politseipoolne tagasitõmbumine aktiivsest jälitusest ning teo toimepanija väljaselgitamine väärteo või kriminaalmenetluse võimalusi kasutades kui on näha, et põgenemine muutub eluohtlikuks nii ratturile, tema kaassõitjale ning muule liiklusele. Antud juhul on politsei ajas progreseeruvalt provotseerinud rikkujat järjest ohtlikumalt käituma, see on psühholoogiliselt täiesti arusaadav olukord.

Politsei argumentides on enamuses ka mööda mindud ( ilmselt tahtlikult) tagaistuja olukorrast – inimene kes ei omanud mingit kontrolli selle olukorra üle sattus politseipoolse tegevuse tõttu reaalsesse surmaohtu. Kõige naljakam oli mul lugeda seda, et politsei õigustas rammimist tagaistuja päästmisega hullemast … Loogika oleks siis see, et me päästame kaassõitja aga tapame ta päästmise käigus ära. Like fucking for virginity, seltsimehed.

Olukord on murettekitav, politsei on sisuliselt õigusemõistmise oma kätesse võtnud ning käitub nagu surmaeskadron. Kui meie ühiskond lubab hakata ülima õigushüve hinnaga kaitsma vähemaid õigushüvesid siis sisuliselt oleme me taastanud surmanuhtluse.

65 Comments

  1. Ma nagu lugesin ja siis lugesin jätkulugu ja nüüd mõtlen, olles näinud intervjuud Andrega, et kuidas ta ikka saab öelda, et talle tehti liiga? Esiteks, pole lube, et linnas tiirutada. Teiseks, tsikkel ameerika numbriga, kindlustuseta. Kolmandaks, trikitama rattaga üle saja, dressipluusis ja teksades. Neljandaks, kui ära sõita eest, siis kas ei tulnud kordagi mõttesse, et kui ma peaks sattuma liivale, siis kukub ka kaassõitja. Viiendaks, kas ta tõsimeeli mõtles selle ringtee läbida 70ga, tagaistujaga?
    Teistpidi, politsei mõõdab, peatab, tulemuseta, laseb minna. Järgmine päev otsib ameerika numbriga ratast, mida pole registris, et minna vestlema noormehega, kes oleks jummala rahulikult öeld – pole teind; pole lubegi; tõestage ära, et see olin mina.
    Proportsioonidest. Kas vastu kõrvu andmine on piisavalt proportsioonis selle teoga? Kas elu eest põgenemine politsei eest on proportsioonis lubadeta ja registreerimata tsikliga kihutamise eest?
    Ja lõpuks – kui see tsikkel oleks Andrelt varastatud ja politsei oleks käitunud samamoodi, kas siis oleks ka olnud kogu see lugu proportsioonis? Politseil oli vilkurite käima panemisel täpselt sama palju infot, kui nüüdselt juhtunud sündmusel…

  2. kahtlaselt tuttav muster .keegi paneb avalikult stta ja keegi yritab teda otseeetris igal moel välja vabandada .tehke vähem stta sis pole otseeetrit vaja säärase psaga liialt koormata .lihtne-kas pole ?

  3. Olen arvamusel, et politsei ei tohiks riigis oma võimu kuritarvitada. On ka mind peatatud ja karistatud mootorrattaga suure kiiruseületamise tõttu.
    Eks murdosa sekund käib ikka peast läbi, et mis oleks kui keeraks juurde…
    Aga täpselt sellel momendil, kui otsustan peale keerata, nõustun ka tagajärgedega. Arvestan, et peatamiseks võetakse kõik meetmed kasutusele ja ei nuta, et miks sa mulle otsa sõitsid.
    Sa toonitad, et politsei käitus valesti, provotseerides mootorratturit veel kiiremini sõitma. Kas Sa ei otsi süüd siin valelt poolt? Kes tegelikult provotseeris?
    Ma ei mõista hukka neid, kes kiirust ületavad, nii kaua kui kedagi teist sellega ohtu ei pane. Aga kui puna-sinine peeglis vilgub, siis lihtsalt peatu, mitte ära tee niigi ohtlikku olukorda ohtlikumaks. Jah, vahel on eestärasõitjaks professionaalne ringraja sõitja ja kogemustepagas on suur, et oht on minimeeritud. Siiski on tegemist liiklustingimustega, kus ristmikul võib mõni teine sõiduk risti ette sõita, kuna arvestas kaugelt mootorratta kiiruseks 50-60 mitte 150-160.
    Mõtlematu tegu ratturi poolt, kaasreisijaga eest ära ajada. Isegi egoistlik võiks öelda. Kui juba sõbranna elu ohtu seadmine ei pane peatuma, siis vaevalt ka linnavahel teiste elu ohtu seadmine oleks probleem olnud.
    Ma saan aru, et kuna tegemist on tuttavaga, siis on Sinu arvamus subjektiivne.
    Aga nagu näen Su vastustest teistele kommentaaridele, siis mingeid arvestatavaid argumente siit ei tule.

Submit a comment

Massive Presence Website