Welcome to police state II

In SNAP

Pean siia virtuaalsesse sahtlisse kirjutama veelkord, riigipoolne jõukasutamise omavoli ei luba lihtsalt vait olla kuigi mind sõnumitoojana on juba samuti üritatud hakata risti lööma. Mis siis ikka, löögu, tundku oma madalate instinktide väljaelamisest rõõmu ja naudingut, mingeid muid rõõme siin riigis enamusel hallist massist niikuinii ei ole – verejanu on suur, väljaelamise viise vähe.

Olen jälginud hoolega seda kuidas seda sündmust on kajastatud meedias, kajastatus on olnud väga ühekülgne. Politsei üritab massiivse meediarünnakuga kujundada ühiskondlikku arvamust enda kasuks. Inimesed ei mõista nende sündmuste juriidilist tausta ja on politseipoolse avaliku arvamusega manipuleerimise tulemusena võtnud emotsioonidel põhineva seisukoha, et rattur ja ta kaaslane on põhimõtteliselt surmanuhtlust väärt. Sellises manipuleerimises pole midagi uut – ausalt öeldes hakkab kogu see jant ja nõiajaht võtma samasid mõõte sellega mis toimub Kaur Kenderiga. Kaur astus oma provokatiivse teosega väikekodanliku ja variserliku ühiskonna konnasilmale ja selle eest üritatakse teda risti lüüa. Silmakirjalikus ja vihkamist täis, vaeses ja hallis väikekodanlikus ühiskonnas ei ole ruumi inimestele kes omavad veidi laiemat silmaringi või võimalusi. Ja hoidku kõige kõrgem selle eest kui keegi julgeb sellele silmakirjalikkusele tähelepanu juhtida …

Oli vist Beria see, et kunagi ütles et “näidake mulle inimest ja me leiame kuriteo”. Ja täpselt nii see ongi – kui suvalist kodanikku jälgida mingit aega 24/7 siis leiab midagi karistatavat absoluutselt igaühe kohta. Mõelge nüüd hoolega variserid mida te oma kardinate taga teete. Kas te olete pädevad, et mõista noort inimest surma selle eest, et ta tegi oma rumalusest vale otsuse kuna üritas oma elust läbi oma harrastuse rõõmu tunda? Minu isiklikud elukogemused on näidanud seda, et need kõige kõvemad musterkodanikud on enamasti kõige hullemad perverdid ja psühhopaadid.

Kogu see ajujaht muutus järjest ohtlikumaks ajas progresseeruvalt ning just politsei enda tegevuse tõttu. Politsei üritas kaitsta ühiskondlikku korda kuid seadis oma tegevusega ise seda järjest suuremasse ohtu ning lõpuks läks lausa ülima õigushüve kallale seades ohtu 2 inimese elud.

Ja mis on eriti huvitav. Politsei üritab anda pidevalt igasugust infot ratturi kohta läbi väga ühekülgse argumenteerimise … kuid tänaseni ei ole ma näinud ühtegi jälitusvideot häälega!!! MIKS??? Ma pakun, et põhjus on selles, et kui neis videotes oleks hääl siis kukuks kogu see politseipoolne süüdistamine ja argumentatsioon kokku!!! Sealt võiks loogiliselt tuletades järeldada kahte asja:

1. “Oi kurat, sõitsime otsa, ai raisk …”

või siis

2.  “Sõida otsa pätile raisk, anna minna, davai-davai”.

Mõlemad need võimalused kukutaks politsei autoriteedi tegelikult olematusse. Riigiesindaja peab olema musterkodanik ja sellisena ka näima – riigiesindaja käitub kainelt kaalutledes ja õiguspäraselt … mitte ei tee omakohut oma enda loodud reeglite järgi ja seejärel ringkaitsesse asudes.

Kogu selles loos on eelnevalt mainitud proportsionaalsuse põhimõte kriitilise tähtsusega ning alates jälitamise hetkest tuleb üle vaadata kõik politseipoolsed meetmed läbi selle põhimõtte. Võib juhtuda, et hetkel teostatav massiivne politseipoolne ühiskondliku arvamuse manipulatsioon läbi meedias asja ühekülgse käsitlemise kukub kolinal põrmu … ja arvamus kujuneb hoopis vastupidiseks. Hetkel on mulle teada, et politseiametis on pandud kommenteerima kõik ametnikud kes vähegi viitsivad ja tahavad? Kõlab hästi? Miks peaks politsei läbi sellise tegevuse oma käitumist õigustama kui nad oleks täiesti veendunud, et nad on kõik õigesti teinud? Miks nad peavad jälitusvideost võtma hääle maha? Mida on varjata?

Ja veel – kui paljud inimesed üldse teavad, et näiteks see eravärvides auto mis üritab videos luua ratturile teeblokki on mingisuguse reporteri auto??? Ilma igasuguste eriõigusteta eraisik üritab tappa teist eraisikut? Kuhu me jõuame niimoodi?

Kogu see kaasus huvitab mind kõige rohkem just tagaistuja seisukohast, millise õigusega pandi selle inimese elu surmaohtu? Ei ole võimalik kuidagi eeldada, et see neiu läks teadlikult surmasõidule – selleks oleks pidanud inimene olema suitsidiaalsete kalduvustega mida väga elujaatavalt noorelt motosportlaselt võimatu uskuda.

Siin on küsimus päriselt väga põhimõtteline – kas riigiesindaja võib olla seadustest kõrgemalt oma suva järgi käitudes ja juhinduses mingitest madalatest instinktidest. See on keskaegne nõiajaht mis toimub.

5 Comments

  1. Loodetavasti mõned parteitegelinskid loevad sind siin, Allan, ja sa leiad kõrgepalgalist tööd juba kutselise demagoogina, sest kahtlemata vastad sa nende kriteeriumidele musta valgeks kirjutamise oskuse osas. Jutt on tehnoloogiliselt väga sarnane sellele, mida on aetud meie ühe tuntuma “kaassõitja” Keit Pentus-Rosimannuse ja tema “tsiklijuhi” puhtakspesemiskatsetel.

    • Palun ära võrdle mind poliitikutega, ükskõik mida muud, ma põlgan poliitikat ja poliitikuid (vähemalt seda mida ma oma senise elu jooksul olen näinud).

      Miks ma seda teen mida ma siin teen? Ma teen seda mitmel põhjusel:

      1. Andre käitumine oli vale kuid seda ma ei õigustagi. Samas reaktsioon tema käitumisele ei olnud õiglane ning mulle ei meeldi ülekohus.

      2. Eraldi teema on see mida tegi politsei – siin käitus politsei nagu outlaw. Kuna mul on ilmselt keskmisest veidi paremaid õigusteadmised seda ala õppides ning omades ka kokkupuuteid selle eriala praktikatega siis ma ütlen, et siinkohal on vajalik tõsine arutelu selle üle mida nad tegid. Loomulikult on otsustaja kohus kuid ausaltöeldes oleks väga vajalik, et näiteks Riigikohus teeks selles asjas kunagi otsuse mis räägiks lubatavuse piirid lahti. Aga ma tean kindlasti, et kogu see proportsionaalsuse teema ning tegelikult veel palju muud on täielikult asjakohane.

      3. Eraldi teema on ühiskonna silmakirjalik väiklus – mul on olnud sellised elukogemused, et mind on keeruline üllatada, inimloomus kogu oma koleduses on väga tuttav ja nähtud. Ma põlgan silmakirjalikku ja variserlikku ühiskonda ja inimesi kes seda oma käitumisega elus hoiavad. Minu võitlus on sellise ühiskonna ja inimeste vastu.

  2. Täiesti ilmselgelt oli ment süüdi. Silmakirjalikkus? keegi ei ütle midagi kui turvavööta sõidu eest trahvi saab.
    Globaalne põhja-korea? Kindel see.

  3. “Kas te olete pädevad, et mõista noort inimest surma selle eest, et ta tegi oma rumalusest vale otsuse kuna üritas oma elust läbi oma harrastuse rõõmu tunda? Minu isiklikud elukogemused on näidanud seda, et need kõige kõvemad musterkodanikud on enamasti kõige hullemad perverdid ja psühhopaadid.”

    No nad lihtsalt üritavad tunda elust rõõmu läbi oma harrastuse. Mis sa tahad siis nüüd nagu kahe tooli peal korraga istuda, et ühest küljest lahe, tolerantne, elurõõmus, popp ja noortepärane, andestav ja mõistev kodanik, aga samas nagu päris ullike kah ei ole, et tegu oli ikka rumaluse ja vale otsusega jne?

    Vaata kui tore siis olla nagu kõike korraga ja jätta endast kõigile meeldiv mulje. Mida saab sellise relvituks tegeva jutu vastu öelda? Mitte midagi. Saab ainult nõustuda.

    • Otsustab kohus ja sinna see asi läheb. On äärmiselt vajalik, et see asi saab kohtus kenasti lahti räägitud ja piirid paika.

      Ma mõistan ka politseid, ma ei ütle, et neid vaja pole või et nad peaks alati olema siidikinnastes sündmuste pealtvaatajad, absoluutselt mitte. Oluline on järgida seadusi ja seadusandja mõtet ning kõrgema kohtu poolt lahtiräägitud piire, praegusel juhul on see kõik väga-väga vaieldav ning politsei on oma jõupositsioonilt tegelenud korraliku propaganda tootmisega selle asemel, et tegeleda asja objektiivse uurimisega.

      Mingis mõttes on isegi hea, et selline halb sündmus aset leidis kuna läbi selle sündmusega seotud vaidluse on meie riigil võimalik ennast näidata kas tegeliku õigusriigina või siis lihtsalt deklaratiivse õigus-banaanivabariigina.

Submit a comment

Massive Presence Website