VÄRDJAS

In SNAP

Kindlasti saan hukkamõistu selle eest, aga kuskile oli vaja kirja panna seda jampsi ju.

Pikutan voodis, läpakas süles, lugesin just ühe teise neiu nihilisti ja sain lõpuks inspi, et teha ka enda looke 😉

So, asi on nüüd nii.

Olen ise alles 17, jah, 17, aga käitun nagu hullumeelne. Kõik algas, kui ma olin 14. Ma sain koolis mitte käimise Alaealiste asjade komisjoni, fakk jah, ei tahtnud koolis käia. Olgu, käisin ära seal. Määrati psühholoogi aeg, et võiksin hakata tema juures käima, et tema nõustab mind. Hahahah, ofc, see inimene, pigem muti, ei osanud enda elugagi hakkama saada, tema rääkis seal vaid vaimsetest puudustest ja füüsilistest kahjudest teistele. Ei, ma ei isegi ei puutunud kedagi, kuigi närvi läksid kuradi kiiresti. Nii, puudusin pea pool aastat koolist, aga klassi tegin läbi, väu. Hmm, vahepeal jõudsin käia Tartu Raja haiglas, jah psühhiaatriaosakonnas. Ma olen seal mitmeid kordi käinud. Seal diagnoositi mul ka epilepsia ja depressioon, mida on väga raske ravida. Kaks nädalat passisin seal hullaris, faking kaks sitast nädalat, toit oli seal pask, inimesed olid veel hullemad. Aga noh, sain kodust eemal olla, see oli peamine. Kaks nädalat läks haiglas mööda, viidi koju. Kodus hakkama ei saanud, viidi turvakodusse.

Turvakodus esimene mõte oli, paneks jooksu, AGA seal hooliti minust, hoolitsteti, küsiti mis ma vajan, kas mul on mingi mure, mind aidati, nii palju kui suudeti. Nii, olin vaid kolm päeva turvakodus. Viidi koju. Kodus olles leidsin omale netist uue sõbranna, kes elas mulle üpris lähedal. Saime temaga samal päeval kokku. Ma ei teadnud teda, kuid me olime 95% sarnased, nii välimuselt, kui mõtetelt. Läksime ostsime alksi, ei, mitte meie, vaid mu uue sõbranna mingi vana tuttav ostis meile. Saime alksid kätte, läksime jooma, kuskile päraperse. Ja nii me jõimegi 1,5 nädalat järjest. Kedagi kodus ei kottinud, kus ma olen, mis ma teen. Kuid siis, kui ma lõpuks koju läksin, kadus mul ka see sõbranna ära. Täiesti teadmatul põhjusel, täiesti tundmatusse kohta. Kuid oli juba suve keskpaik, kui ma Soome isale külla läksin. Neti teel sain tuttavaks ühe kutiga. Mina ei olnud teda mitte kordagi näinud, aga tema oli mind mitmeid kordi jalutamas näinud nii üksi,kui sõpradega. Me suhtlesime mingi paar nädalat. Too kutt puges tõesti kiiresti südamesse mulle. Siis ta küsis minult “Kas sa tahad minu tüdruk olla?”. Jah, just nii ta küsiski minult. Ma otseloomulikult vastasin “jah”. Kui ma eesti tagasi tulin, saime järgmisel päeval kokku. Mul ei olnud mingit kujutlusvõimet temast, milline ta välja võib näha. Aga välimus ei olnud selline nagu ma lootsin, aga iseloom on see, mida tuleb uurida ja puurida. Me läksime tema juurde. Ma olin tema juures järjest mitu päeva, siis läksin koju, võtsin uued riided ja ilusama pesu kaasa, ja läksin tagasi tema juurde. Läks kolm nädalat mööda ja alles siis me seksisime. Fakk, seks temaga oli tõesti kuradi hea. Kuid siis hakkasid tal kahtlased plaanid tekkima, mina mõtlesin muudkui üle, nagu tavaliselt, ülemõtlemisega hakkasin lõikuma, üha sügavamalt ja sügavamalt, lõikumine tekitab mõnusat adrekat… Kuid siiski, me olime tolle kutiga 11 kuud koos. Tema jõi iga nv, ma ei kannatanud enam alkoholi nii väga. Siis ta jättis mu maha. Teadmatul põhjusel, kuid nüüd ma tean seda põhjust. Siia ei avalikusta. Taaskord, lõikumine, kiirabi, õmblused, koju. Üledoos, kiirabi, maoloputus. Mitukorda nii järjest. Kuid siis kutsus sõbranna mind Võrru,  ma olin seal kolm kuud. Seal ei suutnud muud teha, kui magada ja juua. Ma mäletan, vaid mõningaid asju nendest joomingutest, kuid ma mäletan kuradi hästi, et mingi värdjas, keda ma usaldasin, keda ma teadsin juba 3 aastat, tuli minu palvel mulle järgi, kuna ma ei suutnud enam seal olla, viis mu enda juurde, ma olin kommist ja antsust nii segi, et ei saanud aru midagi, ja siis järsku ühel hetkel tunnen, et ei saa end liigutada, et keegi kisub minult riideid seljast. Nii, se värdjas lihtsalt vägistas mu seal ära. Oleks siis ühe korra öö jooksul, ei temal oli vaja kaks korda, fakk kaks korda, vähemalt see värdjas kasutas kondoomi. Eisaanud ei mingeid haigusi, ega ei jäänud rasedaks. Ehk kunagi avalikustan ka kõik muud asjad, mida ma siin ei taha avalikustada. Peale seda, kui mind ära vägistati, sain hommikul minema, peale seda ööd ma ei ole ühtegi narkootikumit teinud ja pole joonud tilkagi alkoholi. nüüd on mul kutt, kellega ma olen olnud kaua koos, keda ma armastan ja kes on mulle oluline, tema teab kõiki neid asju, mida ma siin juba rääkisin.

Saan heiti.

Keegi ei saa kindlasti arugi, mis siia kirjutatud on, aga eks loeb välja

Submit a comment

Massive Presence Website