Vaevukuuldav vene sõna

In NIHILIST LABS

Vastne haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE) sõnas eelmisel nädalal kolmapäeval, et “Vene koolivõrk on kuuldavasti, vähemalt Tallinnas, suhteliselt vähekoormatud”. J.Ligi lisas: „Mu vaade hariduspoliitikas on alati keskendunud kvaliteedile mitte koolivõrgu suurusele. Venekeelsete koolide puhul tähendab see ikkagi domineerivalt seda, et omavalitsused peaks liiga palju pihustama oma raha. See ei olegi haridusministri otsus praeguses seisus”.

Vastavalt Statistikaameti andmetele seisuga 2014.aasta elas Tallinnas 224 431 eestlast ning 182 224 mitte-eestlast, kelledest venelased moodustasid 150 947 inimest. Isegi kui arvata, et vene kooli on Eestis vaja üksnes venelastele (tegelikult see pole nii), siis Talinnas on suhe 150 947 / (224 431 + 31 277 + 150 947) = 0,37. See tähendab, et nimetatud loogika kohaselt peavad vene koolid moodustama 37% koolide koguarvust.

Tallinna Haridusameti andmetel on Tallinnas 86 õppeasutust, neist 21 on vene õppekeelega  ning 7 segaõppeasutust eesti ja vene õppekeelega. Kui arvata, et segaõppeasutustesse lähevad õppima vene lapsed, siis vene kogukonnale kuulub 28 õppeasutust. Selle koguse suhe kõigi õppeasutuste suhtes on 28/86 = 0,33 või 33%.

Silmnähtav on ebakõla 33% õppeasutuse ning 37% vajaduse nende järele vahel (kui lähtuda elanikkonna koguarvust). Lisaks sellele on Tallinna Haridusamet kodulehel toodud andmed õpilaste arvukuse kohta 2014/2015 õppeaastal. Neist arvudest, võttes suurema osa vene koolidest (mõningate vene ja eesti/vene koolide andmeid ei õnnestunud tabelist leida), saame minimaalselt 41% õpilasi, kes õpivad venekeelsetes ja segakoolides.

Tehes arvutustes kokkuvõtet, võib öelda, et isegi kõige ebasoodsamal hinnangul (vene koolide arvu vähendamise suunas Tallinnas) me saame vähemalt 4-8%-se võimsuste puudumise Tallinna koolivõrgus vene kogukonna tarvis. Lähtudes neist andmetest, on väärad Jürgen Ligi väited, et vene koolivõrk on Tallinnas suhteliselt vähekoormatud. Tuleb välja vastupidi – vähekoormatus on iseloomulik Tallinna teisele, „mittevenekeelsele“ koolivõrgule.

Sellel foonil Jürgen Ligi ei häbene asetada üksteise kõrvale vene koole ning Tallinna koolivõrgu suuruse!

Kahjuks me kogu aeg häbeneme rääkimast oma õigustest. Möödunud valimistel pälvis ühe erakonna valimiseelne loosung „Наш курс – перемены!“ („Meie kurss on muutused!“ ~ „Teeme teisiti!“) Keeleinspektsiooni tähelepanu.

Valimised on läbi, kuid kas midagi on muutunud? Eelmisel nädalal kolmapäeval toimus Riigikogus valitsuse ametissekinnitamine. Peaministri kandidaat Taavi Rõivas (RE) esines sõnavõtuga ning vastas rahvasaadikute küsimustele. Säärased sündmused on tähelepanuväärsed seetõttu, et leiab aset riigi arengu esimene arutelu järgnevaks neljaks aastaks. Riigikogu saalis viibivad kõik tulevased ministrid. Sündmus pälvib üldsuse ja ajakirjanduse suurt tähelepanu. Üldisest võib öelda, et siis on õige esitada võimalusel korral kõiki võtmeküsimusi.

Siin on antud Riigikogu istungi stenogramm. Ma tegin saalis kõlanud küsimuste ja vastuste seast otsingu sõnade “vene” , “vähemus” , “keel” , “kodakondsus”, “haridus” järgi.

Otsingu tulemus: sõna “vene” kasutatakse üksnes (agressiivse) Venemaa, riigi kontekstis. Sõna “vähemus” puudub. Sõna “haridus” mainitakse üldjoontes. Väike sähvatus kahe sõna“kodakondsus” ja “keel” kasutamises oli rahvasaadiku Olga Ivanova (KE) küsimuses, kui ta küsis tasuta eesti keele kursuste kohta kodakondsuse eksamiks. Kõik.

Meid noritakse venekeelse teksti asetamise pärast kuulutusel, meile aetakse udu hariduse koormuse ja kvaliteedi kohta, meil on kaks sorti Eesti kodanikke… ning kõik, mida me võime küsida vajalikul hetkel on see, millal meile võimaldatakse tasuta keelekursusi?

Võib-olla me oleme vähemuses, kuid sõna pole meilt keegi võtnud.

15 Comments

  1. Economist Intelligence Unit nimetab eesti demokraatiat flawed democracy. Aga see edetabel, kus Eesti on vist 33. kohal ei jõua iial Jürgen Ligi lauale. Sest ilmselt kontrollib Economist’i Putin.

  2. Lugupeetud Andrei Lobov!

    Kas oskate ütelda, on Teie sulest ka kunagigi ilmunud mõni Eestit käsitlev artikkel (v.a teaduslik töö), milles Te ei väljenda oma sallimatust Eestis toimuva vastu, st tegelikult Eesti riigi vastu? Kas oleks võimalik saada viidet internetilingi näol sellise artikli lugemiseks, kui selline artikkel muidugi üldse eksisteerib?

    P.S.
    Kas võtaksite vaevaks selgitada, mida Te mõtlete väljendiga “meil on kaks sorti Eesti kodanikke”? Terminoloogia kohaselt “Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus”? Mis mõttes siis Eesti kodakondsusega inimesed veel jagunevad?

    • Vähemalt me kõik nõustume,et meil ei ole olukord siin kiita 🙂 Võiksid mõnikord kirjutada mis sind päriselt siin häirib.

  3. jah, meil Eestis on kaks kodaniku sorte. Absurdne, ning maailmas pole midagi sarnast. On olemas kodanik sünni tõttu, ning teise sort naturaliseeritud kodanik. Erinevus nende vahel näiteks selles, et naturaliseeritust kodanikust on võimalik kodakondsust ära võtta, kuid esimese sorti kodanikust ei. Ning sellest tuleneb näiteks võimalus omada kaks ja rohkem kodakondsust esimese sorti kodanike jaoks. Sest nendel ei saa võtta KK ära. Teise sorti kodanikke seda teha ei või. Huvitav et palju eestlasi ei tea isegi et meil on kaks sorti kodanikke, ning sellest et see on juriidiline absurdne. Welcome to Estonia

    • Lugupeetud Aleks!

      1) Eesti Vabariigis kehtivad seadused on vastu võetud rahva enamuse poolt valitud Riigikogus ja kuuluvad täitmisele, meeldivad need seadused Teile või mitte.
      2) See Teie luul, et kusagil maailmas peale Eesti pole kodakondsust võimalik omandada naturalisatsiooni korras on ikka uskumatu palavikuhaige sonimine. Suvalises riigis on sünnijärgsed kodanikud ja omandatud kodakondsusega kodanikud. Ja peale selle: samamoodi võiks hakata jagama kodakondsusega inimesi meesteks ja naisteks, seega oleks siis Teie loogika järgi Eestis juba nelja liiki kodanikke. Ning kusjuures meestele pole ette nähtud õigust ega võimalust sünnitamiseks!!! Sulaselge meeskodakondsusega isikute diskrimineerimine!!!

      • Tundub, et meie venevihkajatest valitsus lubaks hea meelega meestele synnitamist ka, kui vaid saaks eestivenelaste elu veel raskemaks muuta.

  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 neljandas lõikes on öeldud: “Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.”

    Kui mu funktsionaalne lugemisoskus mind ei peta, siis põhiseaduse järgi võiksid vene koolid Eestis valida õppekeeleks vene keele.

    • Lugupeetud tartukrahv!

      Lugemisoskus Teid ei peta, küll aga on Teil puudu mõningatest teadmistest. Konstitutsioon on kõige tähtsam osa Eesti (ja ka teiste riikide) õigusloomes, kuid üldsõnaline. Konstitutsiooni täpsustavad alati mitmesugused muud õigusaktid.

      Eestis määratletakse vähemusrahvusi järgmiselt:
      https://www.riigiteataja.ee/akt/25204
      “Vähemusrahvusena käsitatakse Eesti kodanikke, kes
      – elavad Eesti territooriumil;
      – omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga;
      – erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest;
      – on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile.”

      Venelased üldkogumina ei ole Eestis seega vähemusrahvus. Vähemusrahvuseks loetakse osa Eestis elavaid venelasi, kes “omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga” – näiteks Peipsi ääres elavaid vanausulisi venelasi. Nõukogude okupatsiooni ajal siia sisse tunginud isikuid ei loeta vähemusrahvuseks. Ning samuti peavad vähemusrahvusest isikud olema Eesti kodanikud, st omama Eesti kodakondsust. Seltsimees Andrei Lobov on nende määratlustega muide väga hästi kursis, kuid eelistab neist tagasihoidlikult vaikida.

      • Lugupeetud tunnen huvi!
        Olen n6us sellega, et v2hemusrahvusest isikud peavad omama Eesti kodakondsust.
        See aga, et okupatsiooni ajal Eestisse tulnud venelased ei ole v2hemrahvusest isikud – on vale.
        N2iteks kolmandat p6lve Tallinnas syndinud ja elanud inimest loetakse juba p6listallinnlaseks. Seega Peipsi 22res elavad vanausulised, kelle perekonnad elavad Eestis juba m6ned sajandid, on juba p6liselanikud ka – v2hemrahvusest p6liselanikud.
        Kui aga m6ni inimene tuli Eestisse nt 1950. aastal, on praeguseks ajaks juba 65 aastat Eestis elanud, t88tanud ja maksnud makse, siis ta omab kyll piisavalt “kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid” sidemeid Eestiga. Veelgi enam tema lapsed ja lapselapsed, kes on Eestis syndinud ja terve oma elu elanud. Seega, kui nendel inimestel on Eesti kodakondsus, siis nad on v2hemusrahvusest isikud kyll.

        • Lugupeetud Jeanne Katte!

          Loomulikult on Teil õigus, et kui inimesel on Eesti kodakondsus ja ta vastab vähemusrahvuse määratlusele, siis ta kuulub ka vähemusrahvuse hulka. Samas on asjaolud sellised, et nn venekeelsed Eesti elanikud jaguneva laias laastus: Eesti kodakondsusega 1/3, määratlemata kodakondsusega 1/3, Venemaa kodakondsusega 1/3. Vähemusrahvusena on seega käsitletavad ainult 1/3 venekeelsetest Eesti elanikest, kui sedagi. Eraldi vene vähemusrahvuse koole Eestis minu teada ei eksisteeri (parandage, kui ma eksin) ja seega ei ole vene koolid Eestis määratletavad vähemusrahvuse koolidena ning nad ei saa kuidagi valida õppekeeleks ainult vene keelt toetudes konstitutsioonile. Pole tõesti kuulnud, et mõni venekeelne kool oleks taotlenud enda määratlemist vähemusrahvuse koolina, kuid võin ka selle koha pealt eksida.

          Konstitutsiooni kommenteeritud väljaande haridust puudutav osa
          http://www.pohiseadus.ee/pg-37

    • “Kui mu funktsionaalne lugemisoskus mind ei peta, siis põhiseaduse järgi võiksid vene koolid Eestis valida õppekeeleks vene keele.”

      Aitäh, tartukrahv. Sul on õigus. Aga kahjuks, praegu Eestis valitseb mitte “funktsionaalne lugemisoskus”, vaid igasugused kommenteerijad.

      Minu ees on Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (Teine täiendatud väljaanne). See on suur, paks, kallis raamat, mis ilmus 2008.a. Seal on kirjas Par. 49 kohta (Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus), et “Paragrahvi 49 kohaselt on õigus rahvuskuuluvuse säilitamisele igaühel. Seega ei ole see õigus tagatud kitsalt vähemusrahvusest isikutele, mis h6imaks vaid Eesti kodanikke (vt Par. 50 komm.). Rääkides Par. 49 isikulisest kaitsealast, on seet6ttu sobivam kasutada terminit “vähemus”, mis h6lmab lisaks vähemusrahvustele ka Eestis alaliselt elavaid välismaalasi, kelle hulk on märkimisväärne (umbes 2500 000 elanikku). PS-s sätestatud 6igused on seet6ttu laiemad kui ENRKR-s, kus õigus rahvuskuuluvusele on tagatud vaid kitsalt defineeritud vähemusrahvustele.”

      Viimane lause siin on täielik suur bullshit, sest “kitsad definitsioonid” on meie “kommenteerijate” eriala.

      Samas raamatus Par. 37 kohta on väide: “Paragrahvi 37 lg 4 kohaselt on igaühel õigus saada õpetust eesti keeles. Vähemusele on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui vähemusrahvuse õppeasutus valib selle keele õppekeeleks…”

      Me hakkasime valima ja mis toimub? 😀 Kommenteerijad kommenteerivad ja proovivad “tõestada”, et Eesti PS on nende kommentaar. Näiteks, ületoodud kommenteeritud väljaanne trükiti 2008.a. Juhtus nii, et 2011.a. tulevad esimesed vene koolide hoolikogud ja hakkavad nõudma vene keel õppekeeleks.

      Mis sellel juhul tuleb teha meie Eesti Kommenteerijate Riigis (_EKR_)? – Tuleb kirjutada uue kommenteeritud väljanne, mis ilmus 2012.a. 🙂

      Vene kogukond Eestis oli, on ja jääb. Seda, et palju meilt varastati kodakondsus ära on kurb, kuid sunnib meid konsolideerima. Nagunii meie EKR-s pole tähtis kas sul on kodakondsus või kas sa oskad mingi keelt… Tähtsam või “märksam” on, et sa oled venelane.
      http://www.postimees.ee/897844/ott-toomet-vene-nimi-toob-kaasa-ebavordse-kohtlemise
      http://rus.postimees.ee/898472/ott-toomet-familija-pomogaet-poluchit-rabotu

      Võib-olla me oleme siin, et igaüks õppinud austama Põhiseadust. Isegi kommenteerijad. 🙂

  5. Neilt ei saa midagi loota,neid lihtsalt ei huvita. Peale valimisi ei küsi sinu arvamust keegi,see ongi demokraatia. Alati asi rahas,tasuta haridust pole olemas,see on väga kallis,kuid kõik teavad,et asi vaid tahtes kinni.Koolis ei räägita midagi seadustest või sinu õigustest ,tootes sellega kriminaale.Pole ime,et inimesed isisega liituvad,täielik võõrandumine riigist.

  6. See 4% hälve 33% ja 37% vahel võib tuleneda ka sellest, et päris paljud vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed õpivad eesti õppekeelega koolides. Ei?

    Üldiselt on eesti keelega probleemid neis piirkondades, kus eestlased on vähemusrahvus – Narva, Sillamäe, mingil määral ka Lasnamäe. Minu kogemuste põhjal oskavad pmst kõik Tartus, Pärnus ja Rakveres elavad vene päritolu inimesed eesti keelt rääkida. Ja ka vastupidine efekt – Eesti noored Ida-Virumaalt räägivad pmst kordades paremat vene keelt, kui “päris-Eestis” (hea väljend, rottisin Hvostovi “Sillamäe passioonist”)

    Tegelikult minu mõte on endiselt see, et iga inimene las räägib selles keeles mis tahab ja kui eesti keel on vastuvõetamatu/üle mõistuse raske, siis võib leppida ka status quo’ga. Ehk siis peab leppima, et avalikus sektoris tööd ei saa. Võib ka saada, kui nii kõva mees nagu Liksutov oled 😀

  7. Antud arutluses on täiesti loogikavead. Kui venelased moodustavad x protsent rahvastikust, ei tähenda see seda, et lähtuvalt selle protsendi järgi peaks jagama koolid õpetatava keele poolest. Esiteks ei ole antud andmetes arvestatud kooliealisi eraldi, vaid arvestatud sisse ka pensionärid, kes mitte kuidagi rahvastikku taas ei tooda. Samuti on autor eeldanud, et kõik vene päritolu lapsevanemad soovivad oma lapsi koolitads vene keeles, tegelikkuses on tendents selle poole, et venelased saavad hariduse eesti koolis. Jah, ma nõustun, et võimalus vene kooli pidamiseks peab olema, aga mitte samadel tingimustel kui eesti kooli puhul. Selle asemel et tunda end kiusatuna, võiks analüüsida olukorda ka teise poole seisukohast ning loobuda oma vähemuse kui märtri rollist.

Submit a comment

Massive Presence Website