The Geist is Out of Joint [pahapäevaräpp]

In SNAP

Tonte ei saa tappa, tontidega tuleb tantsida. Enamasti on see jumalast võimalik, aga kui su ees on tont, kes ei tunne biiti, siis on asjalood raskemad. See tont on niuke, kes muidu tundub olevat igati mõistlik olend, aga lähemalt vaadates läheb plödaks ära, sa ei saa temaga reaalset dialoogi saavutada. Nagu sumerite vanasõnas – eemalt vaatad, inimene, astud ligi, savi. Näiteks siuke tont, kes arvab, et temas on manifesteerunud miski geist, ajavaim. Enamgi, kes usub, et teised tondid kirjutavad tema geistiks-olemisele alla. Selline tugineb õukondlikule režiimile ja kuna ta biiti ei laksa, siis paneb ka enda ümber olijad valesti võnkuma, nii et tema kohalolust (meelismärksõna!) saab rangelt reglementeeritud hierarhiamäng, sest ta kompenseerib oma biiditust loitsuga commanding presence (tõstab ümberkaudsete tontide dämmi 25% vmt), mida ostab vanakooli preestritelt ürikute kaupa, sest ise ta laulda ei mõista. Ilma biidita-lauluta tont on aegunud geist. Hõimunimeks võiks siukesel olla Seisnud Vesi. Tapa siis või tantsi,

Ei mina treenerist jagu saa
Treener teab liig’ palju nippe.

Nojah, ta ju treenib sind, mingil moel. Ta raksab sinu pihta hüperbooliga, ta lajatab sulle kanna ja litootesega. Ja ta käsutuses on terve hord teisi tonte, kes on oma võimu tema olemusse delegeerinud. Aga no ütleme, et hakkad masterdama, et teda tangole saada. You see, asi pole ainult selles, et ta ei oska tantsida, also – ta kardab. See on masterdamise põhipunkt – kuidas sa petad ta piisavalt julgeks, et ta oma vankuvast raskejalgsusest välja võõrduks ja oma problet pealt näeks. Enne kui ta ei näe, tahab ta sulle lajatada, valusalt, kogu raskusega. Seepärast on alguses tarvis agility’t, liikumisosavust, põiklemisvalmidust, plastilisust, nii et tekiks Trinity-like „dodge this“ moment. Jõuga teda ei löö, rollimängude analoogiat kasutades on siuke tont orkide sarnane, st tal on su ees rassilisi eeliseid (sic!). Aga sa ei saa ta vastu rassist olla, ofkoors, sest point ei ole teha treenerist vaenlast, point on jõuda tantsule, mõttetalgute järgsele laupäevasimmanile, kus ta lõpuks ometi jälle voolama võiks hakata, nii nagu ta ise enne egolõksu lubas.

[tähetarkust ka vahele: maksab uurida, millal muutub juhtimisjanus tont pahatahtlikuks triksteriks ja millal temast saab Tähistav Ahv kui „mustanahaliste kogemuse“ positiivne üle-/segikirjutaja, kogukondlikult aksepteeritud kaardisegaja – ühest kirjutab Hasso Krull, teisest räägib Henry Louis Gates *1]

Aga vahest on nii, et sa heitled ja heitled sihukesega, aga järsku vaatad, et asi pole mitte selles, et ta oleks võitmatu, vaid pigemini selles, et sa pole mänguhoos level-upe teinud, pole atribuute ümber konfigureerinud, skilli täiustanud. Ja võib-olla sa kasutad valesid loitsusid. Võib-olla sa ikkagi tahad teda tappa. Consider the investment. Kas maksab norida?

Räägin siin olendist, kes on ajavaimu ollusest üledetermineeritud. Seepärast ei maksa arvata, et räägin mina-versus-maailmast. Aga kui arvad, siis samastud sellesama tondiga ja seega kukud kohe klohmima. Normaalne, ma lipsan eemale, kui suudan. Tegelikult ma ei räägi sinust, siin ei aita õukondliku double-talki, selle paranoiasensorite mee mängutoomine. Ma räägin sinu isast, ta oli ka kunagi selline. Kogu aeg ehk mitte, napsus peaga ehk või halvematel päevadel. Sealt sa ta ära tundsid, hetkeks vähemalt, right? Kui ei, siis elad taevariigis.

*1 – Tähistav Ahv on folkloristikas hästi tuntud proto-räpp-luuletus, sõnu guugelda ise, aga üks variant on nt selline: https://www.youtube.com/watch?v=3Dt7RvKqbkA ; vaata ka „Signifying Rapper“ while you’re at it, see on kaasaegsem.

Submit a comment

Massive Presence Website