Teeme kokkuleppe, riik

In SNAP

Hea riik, ma palun sult abi. Ma saan siin kohati juba täitsa hästi hakkama, aga ühe asjaga oleks abi vaja. Kuula mind ära, palun.

Umbes aasta tagasi öeldi mulle, et mul on veel jäänud kolm aastat. Kolm aastat hetkeni, kui mu hetkel esimese klassis käiv poeg sõpradega esimese siidri teeb, seitse aastat, kuni ta viietestkümnesena võtab napsu regulaarselt. Sellised on nö alkotarbimise demograafilised näitajad.

Mis sa arvad, mida ma neist numbritest arvasin? Muidugi – ma ei uskunud. Vähemalt ei arvanud ma, et asi nii hull saab olla. 11-aastaselt? Vaim tõrgub kujutlemast, et minu Hugo, kellele õhtuti siin Keräineni krimkasid loen, neljandas klassis lämisedes sõbra sünnalt saabub ning hetk hiljem vetsupotti emmates sappi öögib. Ei, te ei räägi minu lapsest. Need on mingid getokasvandikud, kes teil seal statistikas on, minu pere ei ole selline! Ärge, kurat, tulge mind hirmutama!

Sellest on möödunud peaaegu aasta. Väga eriline aasta. Ja tead, täna ma usun neid numbreid. 100%. See teema hakkas mind ikka nii sööma, et vahepealse ajaga olen ma suutnud oma aju erinevate uuringute ja teadusartiklitega põhjalikult läbi pesta. Jah, ma olen ära pööranud. Ma ütlen, et alko on Eesti jaoks teema. Ka sinu jaoks, riik. Nii need absoluutkogused, mida me lõpututel põhjust-leiab-alati tähtpäevadel ära joome, kui laste haigelt varajane joomisega alustamine.

Me kõik teame, et alko halvab ajutegevuse, eks? Kas sa tead ka, et aju arengu kriitiliseim faas algab 11-12. aastaselt ning kestab kuni 18. eluaastani? Ehk täpselt neil aastatel, kui arenevad välja “ma tahan, et mu lapsest kasvaks elus hakkamasaav inimene” oskused nagu otsustus-, analüüsi ja enesekontrollivõime, läbivad lapsed, tihti “vanemate kontrolli all,” alko boot campi. Kas pole irooniline?

Miks ma sellest sulle räägin? Sest mul on nüüd missioon. Ma tahan, et Hugo alustaks alkoga mitte 11-aastaselt, vaid siis, kui ta on täis kasvanud, tema aju on täis kasvanud ning ta saab isesisevalt otsustada, kas ja kui palju. Tegelt ma tahan, et meie kõigi lapsed kasvaksid suureks alkoholita. Sa ei usu, et see on tehtav? Kostub hullumeelselt? Et mida hekki – lapsed kasvavad suureks ilma siidrita? Tõenäoliselt kostubki. Ma kuulen seda päris palju, aga tead, mulle pakub lohutust mõte, et lõpuks on maailma muutnud ikka idealistid, mitte pessimistid.

Aga ära vaata riigi poole, alusta iseendast, öeldakse. Riik, sa kindlasti juba ammu mõtled, et millal kord ma sind selles süüdistama hakkan, et minu poeg tulevikus joob. Ei. Ole rahulik. Las ma räägin, mis ma teada olen saanud. Ühes on isegi terviseedendajad ja alkotööstus ühel meelel – alkokultuuri muutmiseks peab muutuma inimeste endi suhtumine alkoholi. Et kõik algab isiklikust eeskujust ning kodustest hoiakutest alkoholi. Joo poole vähem!, ütleb kampaania. Ära ole laste juuresolekul purjus!

Väga hea. Mulle sobib. Suvest saati joon poole vähem. Septembris olin nulli peal ning ka seda kirja kirjutan kaine peaga. Ainult pidudel on keeruline ilma olla – oled haige?, küsitakse. Ma ei tea, kas Hugo on mu vooruslikkust märganud, aga igatahes endal on süda kergem ja silm selgem. Nii, et isiklik eeskuju – check!

Teine asi, mida perepsühholoogid sulle ütlevad on, et tark vanem räägib oma lapsega. Mida varem alko kahjulikkusest rääkida, seda parem (ka viie-kuueaastastel on taipu, et sel teemal vestelda). Et nii on teismeeaks väärtused kinnistunud ning hoiakud alko suhtes selgemad. Selge värk. Teeme ära!

Ühel õhtul võtsingi poisiga jutuks, et kas ta teab miks suitsetamine ja alkohol on tervisele halb. Jah, teadis, et suitsetamine teeb kopsud mustaks ning sellest võib tekkida vähk, mis tapab. Ta teadis, et alkohol teeb uimaseks ning et “siis hakkad lollusi rääkima”. Just, just. Selgitasin veel juurde, et lapse kasvamisel teeb alkohol kõige suuremat kahju ajule ning aju läheb sul elus kõige rohkem vaja, nii, et aju tuleb väga hoida. Tundus, et ta sai aru ning koos leppisime kokku, et enne suureks saamist ta alkot ei proovi ka. Võimas. Tõeline triumf! Tead, sel hetkel tundsin ennast aasta isana! (muuseas, ilma sisemise tungita kellelegi vastu hambaid anda või peded ja pehmod ahju ajada).

Aga nagu tihti elus, saab triumfisaluudist allakäigu avapauk. Juba järgmisel hetkel leidsin ennast hübriidsõjas tegelasega, keda inimesed teavad alkoholitööstuse nime all, aga kes mulle meenutab pigem Randallit Kollide Kompanii filmist – kavalat sisalikku, kes suudab hetkega värvi muuta ja nähtamatuks muutuda.

Ühel õhtul, kui Misha oli hamstri ära kaotanud, märkasin, et Hugot paelub Padjaklubist veel enam pauside ajal esitatavad reklaamid. Kõigepealt “Nerfi” püstoli reklaam, siis “Lego Chima” reklaam ning siis lugu vaprast kaptenist, kes hulljulgelt sukeldub viskitünni järele ning kui kõik on ta uppunuks arvanud, väljub mitmed päevad hiljem võidukalt veest koos kadunud tammevaadiga ja muudab hetkega omaenese rannamatused eufooriliseks comeback peoks. Hugo jagamatu tähelepanu kuulus reklaamile.

Wtf?, mõtlesin mina. Ma olen siin hoolega kivihaaval ennetusemüüri ladunud, isiklikku eeskuju näidanud ning siis tuleb keegi viinatootja ning näitab seriaali vahele lahedat lugu jacksparrowlikust vahvast jõmmist, kelle elu armastus on viski. Mis toimub, kihvatasin? Pole nagu aus mäng või? Aga. Nagu turundusekspert Janno Siimar ütleb – reklaamibüroo eesmärk ongi väravaid lüüa. Viinatootja 1 – lapsevanem 0. Saan kiire sõnumi telekanalilt, et juriidiliselt on kõik korrektne – ise olete vastutustundetu, kui lasete lapsel kl 21.30 telekat vaadata.

Taandusin. Tõepoolest, tunnistan, et teinekord tõesti ei saa lapsi voodisse kella üheksaks. My bad. Aga siiski…mis saab siis, kui Hugo on 16? Peale kl 21.00 telekat ei vaata? Olgu. Las ta jääb.

Mõni päev hiljem lähen poisiga Flora-Kalju mängu vaatama. A le Coq Arenale, meie rahvuslikule jalgpalliareenile. Ostame A le Coq topsides küüslauguleivad ja Limpat ning võtame istet. “Asi on kaitses”, loeb Hugo hiidsuurelt A le Coq bännerilt…

Asi on tõepoolest kaitses, sest juba ma kuulen, kuidas Randall pareerib kaitseargumendiga, et see on ju vaid sponsorlus ning staadionil alkoholi ei pakuta. Jälle peab nõustuma. Samas ohkan ja meenutan, et Rootsi jalgpalliliidu uue rahvussstaadioni nimi ei ole “Absolut”, vaid on “Friends” – samanimelise koolikiusamisevastase programmi järgi…

Hea riik, siin ma siis palungi sinu abi. Mulle tundub, et Randali-sugusega ei ole mul lapsevanemana võimalik debatti pidada. Ma ei ole kuigi hästi ettevalmistatud juriidilis-demagoogilisteks vaidlusteks hallis tsoonis küsimustes, kas reklaam mõjutab noori tarbima või mitte või kas Laulupeo peasponsorina reklaamib A le Coq alkoholi või edendab kultuuri.

Isana sooviksin ma lähtuda tervest mõistusest, rääkida nagu inimesed räägivad ja mõelda, milline minu, minu poja ja meie kõigi lähim tulevik võiks olla. Ja mulle tundub, hea riik, et meie tulevik peab olema alkoholireklaami vaba. Kas sa saad mind selles aidata?

Alksireklaami kadumisega kaotaksime halli tsooni, kus me valutaksime südant muretsedes, kas alkoreklaamid ikka tõmbavad lapsi ja noori tarbima ja tänaseid joojaid rohkem tarbima. Ilma reklaamita oleks meil süda rahul, kuna me teaksime, et ei mõjuta.

Ma mõtlen, et pole ka palju neid, peale Randalli enda, reklaamibüroode ja meediakanalite, kes alkoreklaame pikalt taga igatsema jääksid. Kas keegi mäletab/igatseb veel tubakareklaame? Ning vastupidiselt väitele, et reklaamikeeld takistaks uute tulijate turuletulekut võib väita, et see samm võimaldaks turgu hoopis demokratiseerida, andes võimaluse Eesti oma väiketootjatele, kellel puuduvad massmeediareklaamiks sügavad taskud. Kas sa mõistad, millest ma räägin?

Seega, here it comes: hea riik, tee nii, nagu sa tegid tubakaga, tee nii, et alkoholi ei saaks reklaamida. Mitte kuskil. Mitte kunagi. Kas teeme kokkuleppe, riik? Mina joon poole vähem ja kasvatan hoolega lapsi ning sina teed alkoreklaamile lõpu. Sobib? Anna mulle võimalus minu missioon ellu viia.

35 Comments

  1. Supetore, et ometi keegi lapsevanem veel valutab südant nendel teemadel ja teeb reaalse üleskutse. Toetan 1000%, et selles võitluses on riigi abi vaja. Alkoholi kättesaadavus, hind, reklaam- kõik see muudab tarbimist kahtlemata, vaadake Norrat, Islandit, kes kaotanud probleemi just riikliku alkoholipoliitikaga. Rasmus, kas Sa tead, et Eestis tõepoolest iga 3-s pood ei küsi lapselt dokumenti, ta kui alkoholi ostab?

  2. Nõus. Mina olen käsi. Olen alko, suitsu ja narkovaba, nii et kodus on hästi. Aga edasi. Millest alustame?

    • Aitäh, Priit. Olen valmis kokku saama ning konkreetseid samme arutama. Ma ei usu, et siin kiireid lahendusi on, aga kui piisavalt palju autoriteetseid inimesi teemal sõna võtavad, siis ehk aasta-kahega saabub tipping point ning otsustajatel on konjuktuurselt võimatu mitte samme astuda. Kuskil oli uuring, et 80% inimestest pooldab alko rangemat regulatsiooni. Seega, ehk on pinnas seemneks valmis.

  3. Pisike küsimus: olles ise eelkooliealiste laste vanem, tekkis artiklit lugedes küsimus – kas täna koolides leviva narkoprobleemi taga on reklaam või on põhiprobleem mujal…? Ise olen kahjuks hakanud juba mõtlema et pigem alko kui … . Valiksin halvimatest ‘parima’, kindlasti ei räägi ma propageerimisest. Võibolla teeksime alkoreklaami keelamisega kaks erineva kaaluga probleemi (vabandust juba ette, minu isiklik arvamus) juba eos ‘võrdseks’? Kahju, lahendust ei oska pakkuda.

      • ja naiste –tüdrukute –tossamine –trahvida ka naisi–lapse kandjaid–joodiknaisi meie kandiski–kokku koguda need narkarid joodikud–liiderdajad–1000 km kaugusele –joomisele klaasikaupa-200 gr ja põhjani–muidu pole mu sõber-ne drug mne–

      • Tänan, Kaur! Panin kaks ja kaks kokku ning nüüd pilt selgem. Esiteks – kui Rasmus saab juba täitsa hakkama, siis paljud vanemad ei saa. Eeskuju on vaja, kuid kas eeskujuks nunnad ja mungad sobivad? Kuna elu ei ole must ja valge, ei ole mõtet silmakirjatseda ning pidu ilma alkota propageerida. Mõistlikku ja vastutustundlikku käitumist on vaja näidata. Peol ei võta ennast maani täis koos lastega, kuid sampuse ja ühe-kaks veinipokaali ikka. Ja kohvi kõrvale konjakit. Mis siis juhtub? Ibukas vôi parakas on tervisele ehk sama karm laks kui pudel õlut? Äärmusesse minnes ei tohiks ka suhkrut tarbida? Ja soola? Laste infoväli on tohutu. Keelata täna kontrollitud meediaruumis igasugune info ja teha alkoteemast tabu (keelatud vili on ju niiii magus) on vaid vesi salakaubanduse veskile. Teha alkost ja narkost tont ning rääkida vaid mustast meie hallis maailmas – kuidagi poolikuks jääb pilt või kuidas? Ja siis edasi hurraaga eksperimenteerima. Kooli nurga taha kanepiga ja sealt edasi. Lahendus? Ärme ole silmakirjalikud ja püüa oma lapsi äärmusesse suruda. Sõnum: iga asi omal ajal! Ja fataalseid asju mitte proovida! Isegi ühe veinipokaaliga autoga ei sõida. Peo ajal ujuma ei lähe. Ei tarbi asju, mille mõju all vôid katuselt alla hüpata või hn

      • Eelmine post läks poolikult teele. Jäi lisamata, et hingamise võib mõnikord unustada vôi tekib lühis. Ka teistele lastele võib eeskuju anda. Ja üleüldse – kõige rohkem peaksime muretsema meie endi, lapsevanemate pärast. Ehk peaks hakkama tegema ennetustööd hoopis lastevanematele. Mitte esile tõstma ja ülistama äärmuseid. Rääkima lastele hallidest aladest. Kuidas tegelikult asjad on. Muutma infovälja. Lahendus? Võib-olla.

        • ma olen kategooriliselt alkoholi ärakeelamise vastu. siis on keelatud vili tõesti magus. aga alkoreklaami ärakeelamine teeb kõigil elu mõnusamaks. see ei tee alkost keelatud vilja. kaugeltki mitte.

  4. HAMBA ARST–PEREARST–VÄHEMALT KORD KUUS–kohapeale–kontrollib -vererõhku–hamba arst uurib kas lastel pole hambas auku–vanuritel raske–Keilas või nagu mul on Kesk haigla –laste polikliinikus pere arst–olgu olla kohapeal arst nagu oli varem olnud-tel.6082553 ja 58941145 Milvi Mägi

  5. Toetan lootusetuna – missuguseid parteid me idee taha saame? 51 häält.

  6. Väga ilus! Läheks siinkohal veel sügavamale asja tuuma ja tooks välja asjaolu, et lapsed õpivad läbi eeskujude. Milleks on vaja üldse juua, kui me ei taha et me lapsed seda teeksid?? Lihtne on öelda lapsele, et korista oma asjad ära, kui sul endal on kuskil mingi segadus nurgas, loomulikult ta punnib vastu, kuna näeb, et see segadus on okei, kuna vanemal, kes on eeskujuks on ju see sama segadus kuskil. Vähem joomine on juba sammuke edasi kallis autor, aga siinkohal küsi endalt mille eest sa põgened, et sul üldse seda alkoholi vaja on? Kui kaos endas selgeks teha on ka igasugustel pidudel ilma alkoholita väga lõbus ja usu mind isegi veel lõbusam!!!

    • Aitäh, Eva! Sellest ma räägingi, et täitsa fine on ka ilma.

  7. kutsu mind turunduseksperdiks .. one .. more .. time!

  8. Kes tahab juua, see leiab selle mida juua ka ilma reklaamita üles… oleks ju hea reklaami kampaania mingile erakonnale, kui keelustatks alkoholi reklaam, mitte müük pühapäeval soomlastele, kellegi arvelt peab ju äri õitsema.

Submit a comment

Massive Presence Website