Sulle, kes ei lähe tulistama ja sulle, kes ei saa pihta

In KÕRGNIHILISM

Hei-hei, tuli lõpuks ära! Kuigi pauk polnud üldse suur, oli see suur väikse Eesti jaoks. Üks noormees tulistas õpsi surnuks. Kaasõpilasi ei puutunud, oleks ju võinud hullem olla. Ja eks need tulevased paugutajad on juba vaatamas, kuidas meedia reageerib. Selles mõttes palju õnne verejoodikutest Postimehele ja Delfile, kes teevad poisist staari ja kannustavad kamraade. Ehk saate ka seda teemat kaua õhus hoida ja klikke ahmida samamoodi nagu nussisite Ligit.

2009. aastal kirjutasin sellise raamatu, nagu “Hundikutsikaeetika”. Raamat käsitles koolivägivalda, mis oli osalt suunatud ka õpetajate vastu. Sündmustiku raamistik ja muljed on võetud oma koolist, millele sitaks vinti juurde lisatud: eesmärgiga teatud teemastikku rohkem esile tõsta. Mina ei plaaninud kedagi tulistada, kuigi ma sain ja saan siiani aru miks see oleks hea idee. Ja mitte ainult kooliõpilased ei taha tulistada, terve Eesti töölisklass tahab kedagi tulistada. Mine putsi (Delfisse) ja vaata kommentaariume: see on tulistajaid täis. Siit ka paar mõtet:

1. Uus tulistamine tuleb ja seda ei saa efektiivselt ennetada. Koole ei saa muuta järelvalveasutusteks ja õpetajad pole määratud funktsioneerima vangivalvuritena. Metallidetektorid ustel ei aita, kuna need vägivallaaktid pole spontaansed raevuhood vaid suhteliselt hoolikalt läbimõeldud ja tõenäoliselt aastaid seedinud plaanid. Pane detektor uksele ja ta laseb teid maha parklas või poe ees. Ka ei saa neid potentsiaalseid inimesi käsitleda eos kurjategijatena vaid ohvrite ja abivajajatena. Igat juhtumit tuleb vaadata individuaalselt, kuid üldiselt ollakse tolle teoni tõugatud siiski pideva nussiga. Kes nussib?

tumblr_nblf9fTpM91togqnyo1_500

2. Kodus nussitakse ja siis nussitakse koolis. Peale kooli nussitakse sõjaväes, siis saad tööl nikku. Tõenäoliselt oleks meil tulistamisi rohkem, kui meie relvaseadus oleks lõdvam ja need oleksid palju kättesaadavamad. Õnneks on relvaseadus minu teada ikka veel suhteliselt range. Mõtelge neile, kes end ise maha lasevad või muul viisil oma elu lõpetavad. Raev ja jõuetus, mis ei plahvatanud teiste peale vaid pöördus enda vastu. Mis teema selle kaitseliitlasega oli, kes end lampi kaitseministeeriumis maha lasi? Loen sellest samast kirutud Delfist, et koolitulistaja isa oli militarist, vana hea laiguline. Jääb vaid aimata, mis seal kodus toimus ja kuidas poisil ajusid nussiti. Tühjast kohast see pauk ei tulnud. Järelvalve, tugisüsteem ja lihtlabane hool peaks algama kodust. Hiljem kooli kaameraid ja detektoreid panna on juba Liiga Hilja. Saite aru? Liiga hilja.

3. Meedia. Üks asi on kajastada fakte, teine on verd imeda ja klikke rabada, teha tulistajast STAAR. Delfi ja Postimees üritab teemat raudselt üleval hoida ja pigistab sealt viimsegi. Oma hirmus ja paanikas üritatakse leida süüdlasi. Võib vaid oodata igasuguste psühhiaatrite ja muude professionaalsete lohhide sõnavõtte ajalehtedes. Draamat pumbatakse täie pasa eest. Reaalselt midagi ei lahene, sest kui arutlus jõuab kord juba sinna faasi on kõik putsis ja kuskil onab mingi tüüp relvaga juba Auschwitzi kaadrite peale lahti.

That’s sick, right? Well, sick is the new sane. You had your 15 minutes, now I want mine! I mean, what am I supposed to do? Go to college? Grad school? Work? Look around. We all live in public now, we’re all on the Internet. How do you think people become famous any more? You don’t have to achieve A-N-Y-thing. You just gotta have fucked up-shit happen to you.”

4. KORISTAGE NEED VANAD INIMESED EETRIST ÄRA. Kuulen juba paar tundi peale helistamist kas Elmarist või Vikerist saadet, kus hella häälega saatejuht võtab suvalisi kõnesid vastu. Muidugi helistavad vanamutid. Üks endine õpetaja helistas ja vingus tavaliste asjade peale: ta ei saa midagi aru ja jõudu ei tohi kasutada. Kaks põhilist mendi mõtet: “ma ei saa noortest aru ja ma tahaks neid sakutada”. Tean selliseid õpetajaid, ma olen neid näinud ja neist  kirjutanud. Need on läbipõlenud närvidega hüsteerilised naised, kes on munni saamata alampalga peal ja segaduses.

Need lähevadki vituks kätte. Täiesti mõistetav tunne tahta sellist tulistada: ma ei ütle, et ma soovitan. Ma ütlen, et ma mõistan seda tunnet. Me ei tea veel mis teema neil kahel oli. Siiski ütleb see palju, et teisi tulistaja ei puutunud ja seega jääb koolikiusaja roll hetkel tolle õpetaja õlule. Kaur oli ükspäev ETV’s ja Aunaste küsis midagi sarnast: “kust need noored siis oma infot saavad, sealt internetist või?” Maire Aunastel käis see üle mõistuse, täiesti revolutsiooniline mõte. Ja kui ta lehvitas endale tuult, siis lootsin et tema parukas minema lendab. Aunaste sarnaste muttide mõtlemine on kipsi valatud, nad arvavad et ilma Facebookita on neil elu, nad usuvad et nad on millegagi kursis. Nad on hämmelduses ja nad tuleks eetrist maha võtta.

5. Loodan, et full-on nõiajahti igale vaiksele poisile ei hakka. Võimalik, et algab tavaline ülereageerimine. Nüüd on lõplikult selge, et meie sees on võõrad vaenlased. Tulistajad. Olid venelased, peded ja nüüd veel koolilapsed. Öhöhöhö, nuta ja vingu, et maailm on putsis. Ise oled putsis. Maailm on ilus, ainult sina ei mõista inimesi. Sa ei mõista, et kui mõnda nussitakse siis ta ei võta vaikselt sisse vaid võib plahvatada. Truki miini, maailmaparandaja. Inimestevaheline vaimne vägivald on alati olemas olnud. Vanasti joosti amokki, mingi BC joosti. Võimalik, et poiss oli psühhopaat. Veel võimalikum on, et poisi kallal kasutati vaimset vägivalda ja temast arenes ajapikku väga lootusetu maailmapildiga inimene. Konkreetsed detailid on muidugi veel selgumisel, kuid miskipärast valas tüüp oma viha välja just tolle õpetaja peale. Ma ei ütle, et keegi on üldse väärt kuuli saama (tagantjärele vaadates polnud ka vana hea Saddam surma väärt) kuid tolle poisi jaoks oli. Ka ei lasknud ta end peale rünnakut maha. Nüüd on ta ELAV SUPERSTAAR.

Lahendusi pole eriti pakkuda. Koolitulistamine pole äkiline sündmus, see leiab aset aastatega. Ja eks ainult koolis ei tulistata. Neid nussitud inimesi on meil sitaks. Loe praegu Delfi kommentaare geidest, venelastest või narkomaanidest ja sa näed palju neid tulistajaid meil praegu on. Sellise mentaliteediga inimene on kunagi ise vaimselt nussi saanud ja haiget saanud inimene tahab teistele haiget teha. Selline nõiaring, you see? On vaid ime, et meil ainult ÜKS tulistamine on olnud. Kes teab, paljud noored end ise tapnud on – koolis ja sõjaväes. Ammu on avalikuks saladuseks kaitseliidu soojad suhted meie meediaga, kus säärased juhtumid summutatakse ja vaiba alla pühitakse.

Järgmise kuu jooksul tekib kindlasti sitaks debiilseid ideid kuidas teisi õpilasi kaitsta. Potentsiaalsest tulistajast ehk ohvrist tehakse supervillain. No one knows where he will strike next! “10 tõenäolist tundemärki, mis näitavad et su laps võib olla tulistaja” by Delfi. Mul poleks üldse paha tunne, kui Delfisse süütepudel visatakse. Raipesööjad. Tekib veel suurem hirmuõhkkond, mida poliitikud oma kampaaniates ära saavad kasutada ja politsei jõudu juurde. Kõik võidavad.

Ma mõistan tulistaja tunnet, ma tahan praegu ka tulistada. Ma tahan Delfisse süütepudeli visata, for real. Ma tahan mõnele inimesele kärbiku näkku lasta, teaduse teel ellu äratada ja siis uuesti ära tappa. Ma tahan, et mõnes suures linnas plahvataks aatompomm. Suva, millises linnas. Ma tahan, ET EBOLA VÕIDAKS. Mul on see kirjutamine, mul on see looming. Ma mõistan ja ma kirjutan. Näen nussimist ja nussin vahel vastu. Ma vihkan inimesi, ma vihkan iseennast. Oota, ei, ma armastan. OOTA! Ma tahan armastada ja ma tahan osata olla ilma vihata aga osad nussivad ja osad on head ja ma ei saa aru MIKS MIND SURUTAKSE ühiskonna poolt, miks sina mulle haiget tegid ja miks ma tahan sinuga hästi läbi saada ja mmmMMMA EI SAA ARU MIKS KÕIK NII PUTSIS ON. Nüüd olen ma häda sunnil kirjanik, sitt maalija ja energiat mujale suunav düsfunktsionaalne poiss. Ma tunnen, et ma pääsesin.

Kuule sina, tulistaja: saada oma jutt meile. Ma tahan seda näha. Kaur tahaks ka. Tee anonüümsed kontod, meilid. Enne kui lähed midagi tegema, kirjuta meile kiri. Väljenda end, pohhui kuidas välja tuleb. TULISTA SIIA, PALUN. Võta see paar minutit ja äkki oled kirjutamise lõpetamise ajaks midagi muutnud. Ok?

 

Järgmine lugu: Ilmar Raag, ära sellest filmi tee.

_______________________________________________________
Vaata Mikk Pärnitsa teise raamatu
“Symboolne Eesti Pimedus” arvustust ZA/UMis.

NIHILIST.FM

108 Comments

  1. tahaks kommenteerida midagi, aga kurat ei tule sõnu lihtsalt, lõid pahviks mind. sa kirjutad vabalt nii kuidas tuleb. sa võtad sõrgkangi ja avad sellega inimestel silmad ja maailmavaate, aga paistab et kõigi puhul ei toimi see, läheks nagu vaja kogus dünamiiti et nende “mõistus” avada tegelikkusele.
    Sa oled selline inimene kellega võiks rahulikult lauataga istuda ja rääkida… lihtsalt rääkida…kõigest…
    Tänan sind ja tee sama tööd edasi.
    10/10 super!

  2. Ma arvan, et inimese psühholoogia on keerukam kui see kirjatükk esile proovib tuua. Äkki oli poisil tõesti traumeeriv lapsepõlv või tahtis ennast teostada sel viisil, näidata, et hey, ma olen küll vaikne, kuid ma suudan seda teha. või tahtis teada, mis tunne on tappa lihtlabaselt ja kannatanut ei valinud sihipäraselt. Me ei tea seda kunagi ja võibolla ei saa ka teada.

    Meedia teeb oma tööd ehk eetilisust vm otsida pole väga mõtet…Kui keegi järjekordne “hull” saab sellest indu… siis millise tasemeni oleme jõudnud? Kas tänapäeva inimene on tõesti nii nõrk?

    Eks see vapustas inimesi, sellest uudise laialdane pahvak ja ka mindki, sest see oli minu õpetaja ja minu kool. Olen selles samas klassis õppinud seitse aastat saksa keelt…See on jäle ja koletu mõrv. Poiss ei rikkunud kahjuks vaid enda elu, vaid ka nende õpilaste, kes pidid seda kõike pealt nägema. Millise mälestuse võis see nende mälusoppi süüvida.
    Lugesin kommentaaridest, et tegu on viksi ja viisaka poisiga muidu (õpib hästi), kuid intelligentsus ei võrdu vaid olemaks elus wikipeedia. Sotsiaalne hälvik ja kas selliseid saab ravida? Kui poiss pääseb kergelt, siis mina ennast ausalt turvaliselt ei tunne, kui sellised teod nii lihtsalt läbi lähevad.
    Oma pika nõmeda jutu lõpuks ütlen vaid seda, et igale loole tuleks läheneda individuaalselt – me oleme kõik erinevad oma päritolult, kasvatuselt, tõekspidamistelt ja ka vajadustelt. Suruda mingisse raami selliseid inimesi ei ole imo kõige õigem tee.

    Mul on lihtsalt hetkel meeletult kahju, kahju, et mingi sotsiaalhälviku pärast jäädi suurepärasest õpetajast ilma.

  3. „Kodus nussitakse ja siis nussitakse koolis.“ Jah, autor on tõsilet ühiskonna peale vihane! Tuleb välja, et ühiskond on süüdi! Kas on? No muidugi on, sest see ühiskond ei rahulda tema vajadusi!! Või tema mässumeelsust! Selge on see, et üks põlvkond on teisega konfliktis ja siine autor tõenäoliselt vägagi. Ütleks ka, et autori ego on vaäga kõrge! On lahe ära panna! Eriti sellises ropus stiilis! Tühi sellest stiilist (mis autorile väga cool tundub ja tõenäoliselt tema enesehinnangut kergitab) on probleemiks teksti vihkamis ja teistele näpuganäitamise hingus. Ma saan aru, et vahel oleks vaja inimesi äratada, aga selles tekstis on pigem rahulolematus kõigega, mitte tõe otsingud. Ehk, siis süüdi on teised ja mina olen messias!! Autor peaks ikka tõsiselt enesearendamisega tegelema, et tasapisi vihkamise ja süüdistamise staadiumist jõuda armastuse ja aktsepteerimise staadiumisse.

    Ok, nüüd oleks nagu mina õpetaja! Ei taha olla! Vabd-st! inimesed! Elu on kingitus, kasutage seda! Kärbes on ka elu! Kui päike meile paistab, see on nauding! Kui raskused meid piinavad, siis see on kogemus millest õppida! JA KUI EI ÕPPI, SIIS TULEB SEDA UUEST ÕPPIDA!!

    Vabandust! üritan olla enamasti neutraalne, aga see tekst on neutraalsusest valgusaastate kaugusel! Seepärast siin sõna võtsin! Tunnen siin pigem vaenu õhutamise märke! Võimalik, et kirjutaja on liiga noor või kogemusi vähe, anname andeks. (ehh, sorry, kui olin sarkastiline, andestage!)

    „KORISTAGE NEED VANAD INIMESED EETRIST ÄRA „ – ehtne näide sellest, et autor ei suuda aktsepteerida teisi arvamusi kui omad (radikaalsed).

    • Sa ei kasutanud piisavalt hüüumärke. Pane mõni juurde, iga kasutatud hüüumärk teeb sind aasta nooremaks. Su kommentaari sisust on näha, et sa teemast midagi ei jaga. Mine hoia peast edasi kinni ja küsi kuidas see sai juhtuda.

  4. Tahaks sind näha päriselus seda lauset ütlemast “Mina lugesin, et see õpetaja oli ikka veic pask mutt ja käis paljudele närvidele. Suu oli ka haisenud. ” Tule ütle seda laupäeval Viljandis matustel ja vaata samal ajal ta abikaasale silma. Alguses tundus isegi, et asjal on mõte taga, kuid selle ühe lausega oled sa ehe näide, kuidas inimene end põrmustab (kellegi=minu) silmades. Aga ma pole teisel pool ekraani sulle keegi ega mina sulle ehk sa ei pea seda isegi lugema. Kui viitsid oma elust mõned sekundit selle peale veeta, siis vabalt, aga ausalt, kui sa praegu edasi loed, siis taipad, et sellel pole erilist mõtet, sest see lause venib päris pikale, eks?

    • Sul on üsna sadistlik mõtlemine. Vaata, kui inimene sureb siis käib ikka üks ülistamine ja see on mõistetav. Oli inimene elus normaalne või munn: haua ääres räägitakse temast ikka kui pühakust. Sellise juhtumi puhul, ja mõeldes ka tulevastele potentsiaalsetele juhtumitele, tuleks rääkida tõeselt ja ausalt. Mida enam teeseldakse ja pead liiva alla peidetakse, seda debiilsem olukord areneb. Praegu on juba üsnagi debiilne, kus narratiiv on täiesti tüüpiline mula: õpetaja oli “karm kuid õiglane”, õpilane oli “vaikne kuid andekas”, koolikaaslased on “shokis” jne. Kas sa saad aru vajadusest aususe järele? Miks sa haua ääres inimesi tahad häirida? Las leinavad. Samal ajal peab tegelema probleemiga ja probleemi osaks on õpetajate sassis suhted õpilastega. Ma tean tosinaid õpetajaid, kes polnud pühakud vaid õelad vitud. See tulevneb koolis olevast mittemärgatavast vägivallast ja vaenust. Õpetaja võib ka õpilast kiusata. Niipidi.
      Mina loen kõike, reaalsusest irdunud inimesed siin kommenatariumis mitte. Siin on ehedalt näha kes keeldub noori kuulamast ja kes loeb tähelepanelikult ja jätab võib-olla kommentaari lisamast: võtab mõtlemispausi. Raputa endalt need eelarvamused.

  5. No tegelt pole asi nii must-valge ka, et nüüd keegi nussib kedagi ja kõik ümber selle keerleb. Kui iga ahv hakkab nussimise peale protestima, siis läheb kogu asi ikka väga käest ära. Veidi mune võiks olla püksis. Pole midagi – neelad natuke sitta ja elad edasi, tulistama ei lähe. 15 aastane ei tea mitte sittagi millestki, ta ei saa isegi sellest aru millega ta hakkama sai – tal on pohui. Vangla tundub alguses veits ebamugav aga pole hullu – aktiivne isa toob raha ja riideid ja kõik on kukimuki. Sittagi – tatikatele on vaja peksa anda, enne kui ta sind selle eest kohtusse ei kaeba, et sa talle uut PS2000 ja mida iganes ei osta.

    • Sul on reaalsusest irdunud inimese mõtlemine, mis panustab vittus ühiskonna toimimisse ja sa oled osa sotsiaalsest repressioonisüsteemist.

      • Ahsooo. Palun seleta lähemalt? Just seda sotsiaalse repressioonisüsteemi osa.Ma ei saa päris hästi aru, kas sa oled troll v idioot….

        • Hea meelega!

          Sotsiaalne repressioonsüsteem on selline sissearetatud omadus. Ütleme kujundlikult, et tädi Alma või politseinik su peas, kes esindab status quo’d. Võimuorgan/autoriteet. Selline väline kõvatamine, mis üritab teist inimest su raamidesse suruda. “Ah hakka alkohoolikuks, suru alla, saa üle” jauramine. Putsis vend oled, siuke salapolitseinik me keskel, nuhk. Arvad, et kõik on sul paigas ja oled elus mingi vaimse staatuseni jõudnud ja surud ja surud. No selline kõvatamine tuleb sellest, et empaatiat pole ja kaitstakse end valusate teemade eest. Sa ei suuda vast kunagi siiras olla ja lasta emotsioonidel pinnale tulla, sest see on meie ühiskonnas “vale”. Ja sa oledki siis see repressioonsüsteemi osa, kuigi tahtmatult. Nagu ebola kandja. Pole süüdi, aga ikkagi tahtmatult halba. Alati on muidugi vabadus endaga tööd teha ja inimlikumaks muutuda. Saan aru, et sul on valus aga me peame õppima sellega toime tulema, mitte alla suruma.

  6. Kogu su tekst on hilispuberteetliku alatooniga “nothing”. Jõudsid mingite arusaamadeni, palju õnne sulle. Hoiad stiili (vittus, putsis) väga hea, oled omanäoline. Ainult, et sa oled lootusetult hiljaks jäänud oma suure avastusega – mõtleva kodaniku jaoks on su hüsteeriline “rant” A ja O. Ei jää kellelgi suu ammuli. Tahad lolle õpetada, siis surfa Delfi kommentaariumis edasi ja pauguta seal oma tõde ja kuidas kõik vittus on.

  7. Ei, mul ei ole sadistlik suhtumine, lihtsalt minu jaoks ei erine anonüümne laimamine päriselu omast. Selle mõttevälgatusega tahtsin öelda, et seisa enda sõnade eest. Kui julged siin netis kirjutada, julge ka inimesele näkku öelda. Aga seda vist ei tee või oledki sadist ja teed?
    Ma tean seda õpetajat ja sina ei tea mitu head aastat. Sa oled selles koolis käinud? Vaevalt. Järelikult toimub lihtsalt üldine hämamine ja üldine hämamine on mõttetu, kui ei tea detaile.. saatan peituski detailides?
    See on minu arvamus ja palun ära võta seda hinge, aga see, et sina seda kajastad ei tee sind parem ajakirjanikest. Minu arust on ühiskonna süüdistamine poliitiline hülgemöla. Ehk tundub nagu erudeeritud väljaütlemine, kuid suhteliselt sisutühi. Mind mõjutab minu kodu, mida ma valida ei saa ja sõbrad, keda valida saab. Klassikaaslased, neid ei saa valida. Kui mõelda, et klassi pannakse sunniviisiliselt kokku 30 õpilast erineva taustaga, siis muidugi toimub nääklemine. Kui see juhtub, tuleb rääkida, suhtluses peitub võti lahenduseks. Ka mind on kiusatud põhikoolis üsna palju, sest olin vaikne ja ei hakanud väga vastu. Nutsin kodus, oli nõme. Kasvasin välja. Tänaseks ütlen ausalt, et see on kasvatanud ja karastanud mind mingil määral. Ma oskan end hoida selliste inimeste eest. Aga kas mul on eales tulnud mõte, et kooli tulistama minna? Siit ei anna ühiskonda sõimata, vaid pere. Kui perekond on tema teost šokis, siis nad ei teadnud oma last, kurb muidugi. Sisulist vestlust, mitte chitchati, mis hinde said. Kes on sellele poisile eeskuju? Muide, kui vaatad ta venna FB-d, siis on seal ka õõva tekitavaid pilte.
    Maailmas on palju idioote, aga ma ei jookse revolvriga ringi. Ma ei saa tulistajat ka hetkel arvustada, sest ma ei tea teda. Aga tema tegu, ükskõik mis põhjendus, ei ole aksepteeritav. Kus lõpeb mõistus, seal algab vägivald.

    • Minu lugu on Eesti ajaloo parim lugu koolitulistamisest, põhjustest ja tagajärgedest. See pole suunatud kellelegi, kui vaid noortele ja nendele inimestele, kes vanemas eas ka aru suudavad saada. Nad seisavad minuga. ra tunne piinlikkust oma kooli seisu pärast, kirjuta palun kas lehte või Nihilisti oma nägemus. Sa loed tahtlikult tekstist välja mida tahad ja selle taga on mu arust sinu süütunne. Sina võid end päev otsa õigustada, sa võid enda kogemusest rääkida kohvikus kollegidele ja jääd siiski reaalsusest irdunud inimeseks. Sa lihstalt ei suuda samastuda noore inimesega, või mis noore: kannatava inimesega. Mul on sinust kahju, sest ka sina oled selles mõttes ohver ja püüad traumaga kuidagi toime tulla. Sinus on põlgust ja viha, pööra see kosmosesse mitte teistesse. Sinu sarnased ajunussijad on koolides kahjuks laialt levinud.

  8. Portreteeri seoseid – noormehe relvakäsitlemisoskus, noormehe endassetõmbumine, näitering, kuhu ta alati tuli ja läks koos isaga.

Submit a comment

Massive Presence Website