Sa lubasid jääda!!

In 50HALLIVARJU

jumal.ei teagi kust otsast alustada sest tunded mis kell mind valdavad on kohutavad ja südantlõhestavad…. eilsest päevast saadik olen olnud kui suur kogus viha mis liigub mööda tänavaid ja kortereid ringi sest kaotasin inimese kellega olen 1.7a koos olnud… ma ei tea miks küsin seda endalt iga minut mõtlen mis sitasti läks kuigi maha jätmiseks põhjust polnud.aga eks ongi nii et üks päev leiad uue ja parema.. õnneks sellrl inglil pole seda uut printsi veel.see on realselt see hetk kui seisad kahe vahel sa ei auuda otsustada kas tahad surra või elada samas mõtled mille nimel sa enam pingutad kui kallim keda südamest oled esimesest silmapilgust armastanud kaob.

samas jäklr loodad et kui elama jääd äkki pöördub su poole tagasi.pea on ränki mõtteid täis ei oska kuidagi olla pikali on halb istuda ei jaksa magada ei taha söögi isust rääkimatta… ma tean et ei saa klammerduda inimese külge ja loota et alatiseks jääb kõik hästi.aga see polnud tavaline suhe.me olime nii faking õnnelikud me naersime koguaeg koos me nutsime üksteise õlal me saime kõigega hakkama ka kõige sitemal hetkel.see hetk kui istud vaatad tvd ja ta lihtsald hõljub tuppa nagu ingel tuleb ja kallistab.suudleb.puhtalt selle tüdruku kirjutamisest on kõhus liblikad ja tuju on laes.alati kui taga kokku sain või koos olin oli sees tunne nagu mulle oleks tohutu suur energia süst tehtud alati temaga koos olles ei mõrlnud ma kordagi mis kunagi saab sest puhtalt sellele mütlemisest tekkisid külmavärinad ja silmad läksid vesiseks see tunne mis on kõige kallima inimese kaotaminr ma ei sooviks seda tunnet kellegile sest see on jube raske piinarikas.olen palju kordi püüdnud mõelds et unustan ta nüüd aga ei!

Ma lihtsald ei suuda mingi asi on see mis tümbab veel tema poole mingi asi paneb veel tema järgi jooksma lootes et jah nüüd saab kõik korda ma tean et see tüdruk armastab mind ja veel ja tahab koos… samaoodi nagu mina aga tema on palju kordi tugevam kui mina ta pole kurb ta ei uta välja et igatseb.see hetk kui üritad selle inimesega ära leppida jooksed mööda linna ri gi nagu peata joodik lihtsald slp et ta kuulaks sind 5minutit aga ei selle asemel saadeti mind perse öeldi mine ära… sellel hetkel oli mul tunne et keegi realselt rebib mul südame seest seest välja see on meeletu valu.ma olen vist ainuke loll kes suudab niiiii kaua järgi joosta ja ei hooli muust kui et saaks taga jälle õhtuti koos olla ja pehmel lumel jalutada… ma arvan et teda oleks lihtsam unustada aga me olimr väga aktiivsed ma käisimr koguaeg kusagile tegime kõikke koos me olime ja oleme üksteise jaoks realselt loodud alati kui ta pidi minema oli nul tunne et ta võttis minult tpki küljest.ta oli esimene inimene kellega olles nii head tunnet tuntsin kellr pärast võisin banka röövida.kuu ja tähed taevast alla tuua.ma lubasin talle et ei jäta teda eales ja hoolitsen tema eest elupäevade läpuni ja seda ma pean hetkel enda ainuksesks kohustuseks ja seda ma ka täidan.

tagasi minnes jutu juurde kui palju me koos olime siis oli ta esimene enimene kellega eestist välja sain kellega küik need 9 päeva egiptuses veetsin ja koos saime olla.tänu temale olen ma saanud nii plajudes kohtades käia tänu temale olen mina maailma näinud.see inimene on nagu taevast saadetud ingel minu jaoks kelle eest pealt hoolt kandma aga kahjuks on selle tüdruku iseloom äkiline aga samas hooliv ja muretsev.ta näeb välja nagu printsess ta juuksed on pehmed pikad ja siledad need silmad mis tal on kui päiksed need säravad alati ja on väga ilusad tal on ilus väike nina väga soe ja armas naeratus kogu ta nägu.pea keha käed jalad on seksikad armsad ilusad.ma ei tea enam ma lihtsald ei tea enam hetkel on väga väga raske tahals magada ja süpa aga kahjuks ei saa sest lihtsald ei saa…

pea on muresi täis ja mõtlen koguaeg kuidas kuidas saaks uuesti kõik korda.olen hetkel päris korduvalt junalat palunud südamest ma olen palju asju teinud ma ma lihtsald ei oska olla enam eile õhtul hakkas närvitsemisest ja muretsemisest nii paha et kukkusin esimest korda elus kokku ja peale seda oli jõhkrad valud.ja olin sunnitus kiirabi kutsuma… aga see pole oluline sest hetkel hoolin ainult temast.olen proovinud palju palju kordi talle kirjutada ja ole ka kirjutanud väga väga pikke tekste selle kõige kohta.aga tema ikka ignob 🙁 see on realselt kõige hullem tunne teda igaveseks kaotada see mõte tekitab minus rohkem hirmu kui surm. Ma ei tea mida enam edasi teha sest ma ei näe enam tulevikku.temaga koos olles nägin tulevikku ainult koos temaga.ja nüüd ja nüüd on kõik perses miks miks pean mina see nõrgem üool olema kes halab ja räägib et ei saa üle miks mina.

vbl sellespärast et ma armastan seda tüdrukut tõsti südamest ja väga väga kuigi mu süda on hetkel puruks trambitud ja mu tunnetega on rohkem mängitud kui 1aastase lapsega tunnen ma ikkagi tõmmet tema poole… ma lihtsald ei oska ma loodan et kui ta loeb seda siis ta hakkab tõsiselt mõtlema ja mõtlema sellele mis kõik meil kus mis ja kellega kõikke tehtud sai mids kõikke mr kahekesi tegemi kui õnnelikud me olime ja kui tugevad. Kuidas kõigest üle saime kuidas olime alati üksteisele olemas kui kedagi teist polnud :/ kahjuks oleks ma nii võrd raske inimene et keegi ei suuda mind hetkel lohutada ja ega mul polegi enam kedagi :/ sa jääd alatiseks mu südamesse ja sul on alati minu kõrval koht KALLIS!


heida peast mured ja tõmba jalga sukad, saa aru, mis tunne tugevamal poolel on.

Siit saad kohe ägedad ja vastupidavad sukad.appisukad.ee
Sooduskoodiga nfm26 kogu kaup märtsi lõpuni -26%

1 Comment

  1. Ka mina olin kord üks “ingel”. (Praeguseks hetkeks olen vist kuradi poolele üle läinud …)

    Tahtsin vaid öelda, et mullegi oldi valmis tooma taevast kõik tähed ja kuud, olin Ta kõik. Meil oli paremaid ja halvemaid aegu, kuid lõpuks sain aru, et kuigi Ta armastab mind, pole mina õnnelik. Seesmiselt õnnelik, päriselt õnnelik … ma jätsin ta. Korduvalt. Kõige kurvem oli see, et ta ei lasknud mul kohe minna ja see hakkas mind seesmiselt tapma. See oli seesmine vaikne surm, sest temaga koos olin õnnetu, kuid ometi andis tema endast kõik ja rohkemgi veel, et me kokku jääksime. Süümepiinad. Pidin kuulma kuidas kõik saab korda, kui palju mind armastatakse, kuidas ma saan ometi meis alla anda. Lahkumised on niigi rasked ja ebameeldivad(hukatuslikud), aga eriti rasked kui keegi üritab enda tahet Sulle peale suruda. Loodan siiralt, et Tal läheb nüüd hästi. Tean, et see oli Talle valus, aga vaevalt Ta teab kui palju lisapiina Ta mulle selle kõigega põhjustas … siiski jäin lõpuks endale kindlaks. Olen lõpuks õnnelik ja kuigi olen täiesti kindel, et tegin lahkumisega õige otsuse, tunnen end siiani halvasti, sest Tema tekitatud süümepiinad pole kusagile kadunud.

    Kui on vaja minna, las läheb … lase tal minna. Kui Sa teda päriselt armastad, ära lase tal rohkem piinelda.

Submit a comment

Massive Presence Website