RASSISMIKVOODID

In NIHILIST LABS

Jüri Eintalu, PhD

RASSISMIKVOODID

Kui 1944 venelased laekusid Eestise, õigemini taaslaekusid, siis tulid nad siia pärismaalastele kultuuri ja maailmavalgust tooma.

Praeguseks juba siit ilmast lahkunud inimesed on mulle pajatanud, kuidas venelased olid täiesti enesekindlad, et siin elavad mingisugused intellektuaalse arengupeetusega primitiivid, keda tuleb õpetada maailma asjadest õigesti aru saama.

Ega sakslased ei olnudki paremad.

Mõne aasta pärast hakkasid uued valitsejad pursuisid, kapitaliste ja ekspluateerijaid Siberisse saatma.

Pursuidel ja väikekodanlastel olevat olnud piisavalt aega, et uue maailmakorraga harjuda ja tööliste ekspluateerimine hukka mõista. Kuna nad endiselt puiklesid nõukogude võimule vastu, siis saadeti nad Siberisse.

See oli küüditamine.

Palju aastaid hiljem on ajaloolased kindlate asitõenditega tuvastanud, et Moskvas olid määratud piirkondade kaupa kulakukvoodid. Plaani oli sisse kirjutatud, mitu tuhat kulakut sellest piirkonnast leida ja küüditada tuleb.

Nii juhtuski, et küüditati ka sulaseid, hobusevargaid, kodutuid ja keda veel.

Üks küsimus on see, kas üldse oleks tohtinud kedagi küüditada.

Teine küsimus, millest siin räägin, käsitleb aga massrepressioonide omadust, et represseeritakse ka hulga neid, kes milleski süüdi ei olnud.

Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.

Lintšimiste korral ikka juhtub, et kurjategija ise pääseb, võibolla koguni on lintšijate ridadesse infiltreerunud, aga maha lüüakse hulga süütuid inimesi.

Ühtlasi on ilmne ka see, et massrepressioonidega põhjustatud hirm töötas võimu kasuks, aidates seda kehtestada.

Vastu vaielda enam keegi ei julgenud.
Anekdoote rääkida enam keegi ei julgenud.
Isegi iitsatada keegi enam ei julgenud.
Midagi küsida enam keegi ei julgenud.

Rahva mälu Vene okupatsiooni suhtes on kestma jäänud.

Uut Vene okupatsiooni kardetakse nagu põrgut. Selle vältimise nimel ollakse valmis kasvõi vanakuradi endaga koostööd tegema. Isegi õigustamata sõdades osalemist kaugetes maades ei peeta patuks, kui usutakse, et see kuidagi aitab kaasa Eesti iseseisvuse säilitamisele.

Paraku on rahvuslaste ideoloogia ja haridus keskendunud Venemaa ja venelaste vastu, samuti kommunismi vastu.

Propaganda ja haridus oleks pidanud keskenduma mistahes okupatsiooni vastu ja mistahes diktatuuri ning totalitarismi vastu.

Ja nüüd on Eestis Euroopa Liit, NATO ja lõpuks ka Ameerika tankid.

Ja nüüd on Eestis mustanahalised immigrandid ja mustanahalised tankistid.

Selleks, et meid Venemaa õuduste eest kaitsta.

Paraku juhtus sama asi, mis 1945 ja mõned aastad hiljem. Selle erinevusega, et ei lasta maha ega saadeta Siberisse. Töötuks jäetakse küll. Aga seda süsteemis, milles sotsiaalhoolekanne on nullilähedane. Milleks saata inimesi Siberisse, toome parem Siberi siia.

Kui venelased hakkasid üleöö meile “õiget” kultuuri ja moraali jutlustama, meid alaväärseks pidades, siis sedasama hakkas tegema lääs.

Kui venelased hakkasid meie üle kohut mõistma oma imporditud uute standardite alusel, siis sedasama hakkas tegema lääs.

Venelased importisid Eestisse klassivõitluse teema.

Lääs importis Eestisse USA lõunaosariikide rassismi teema.

Üleöö hakati Eestist rassiste otsima ja neid materdama, nii nagu vene võim oli siit otsinud kulakuid.

Vähesed eestlased teavad, et ilmub rahvusvaheline väljaanne “Estonian World”, ingliskeelne.

Väljaanne reklaamib end selle tutvustajana, kuidas eestlased eesti maailma näevad: “how estonians see it”.

Aga sovetiajal poleks miski takistanud ilmumast väljaannet “Eesti kommunistlik maailm”, mis oleks tutvustanud, kuidas Eesti kommunistid (Moskva juhendamisel) maailma näevad.

Igatahes teatas see väljaanne hiljuti, et mõned Eesti ametnikud näevad maailma täiesti valesti.

Sellel väljaandel on rubriik või hashtag “racism”.

Ma isegi kahtlustan, et neil on Eesti jaoks rassismikvoodid – nii nagu stalinistidel olid kulakukvoodid. Keegi on kusagil kirja pannud arvu, kui palju tuleb siit rassiste üles leida ja neid mingil viisil hukka mõista.

Nii teatasid nad, et linnaametnike üks suvepäevadel tehtud foto olevat rassistlik, see olevat sovetiaja pärandus, et linnapeal olevat olnud piisavalt aega uut moraali õppida ja tema vaimsed võimed on kahtluse alla langenud. Palugu ta viivitamatult vabandust.

See oli väljaande toimetuse seisukoht: “Editorial”.

Selles tekstis oli kuulda Stalini ja Hitleri hääletooni, kuigi see kõmises kusagilt Ameerika poolt.

Kõige absurdsem selles tekstis oli viide Ameerika ajaloole, mida linnaametnikud piisavalt ei tundnud.

Ma vastasin seal kommentaariumis, et need fotod pole rassistlikud ja et nõukogude võim jutlustas ja õpetas hoopis kõikide rahvaste võrdsust, rassism oli hukka mõistetud.

Sellepeale seal kommentaariumis keegi teatas, et kui ma nii arvan, siis tõenäoliselt olen ma rassist.

See on ameerikalik etnotsentrism ja kultuuriline hegemonism, see on kolonialismi ja messianismi kaasaegne vorm.

Maskeeritult on see seesama asi, mida venelased tegid siin alates 1944.

GET OUT!

Submit a comment

Massive Presence Website