Puusalt ja otse sahtlist #1 ehk persse see love laif

In POPNIHILISM

Tühi hing

igatsus
on kõige hävitavam siis
kui igatsetu sind enam ei igatse

sind on maha maetud mõtetes
hävitatud pahkluudeni
puretud läbi südame
torgatud teiba otsa
ning veelkord mulla alla seatud
aga see kõik
läbi selle valu ja kurbuse
oled sina ikkagi see
kes üritab kõige külmemalt tähelt
leida soojust
teades
et see on kustunud

ainukese ravimina proovid leida jõudu
oma mõtetes soovides head
tallatud rajas mitte näha auke
liblikaid vaid lendamas tol teel
kuid sügiseses sombus
lebab hingekorjus
mis kunagi oli
naeratav mees

Siga, raisk

su tänased silmad on pimedamad
kui kuu aega tagasi,
see mida su suu hämab
on tõesem kui kultuurne magasin.

su sõnad teevad rohkem haiget
kui su teod
sest su tegudel on tagajärg
ja sõnadel destruktiivne jõud

mina olen pime ja sina mängid kulli
lööd vasta pead
togid nagu lolli
aga ikkagi, mehed on sead

Lamades poris
külm vihmavesi
rentslisse uhub pori
milles ise püherdasin

too paakus mu sisse
tegi mustaks mered mu ümber
järvedele jõgedele sillutas
sinaka vetikavaiba

nii ta siis haudus
kibestumus keset loodust
mind ennast
mu enda loodut

aga vihm uhub muda
söest saab taaskord süda
sealt tuleb armastus
sealt tuleb ka sõda

üks enne teine otsa
peale seda otsid oksa
loobud
leiad et vihm on tore
uue ringiga asud ootama
et oleks jälle ilus
ja siis kole

Submit a comment

Massive Presence Website