Politsei valetas, vastamata jäänud küsimused

In STREETNIHILISM

Kolmapäeva hommikul avaldas Eesti Ekspress loo sellest, kuidas mullu novembris Harku kinnipidamisasutuses karistusaktsiooni läbi viinud politsei eriüksuslased, reapolitseinikud ja selle sama asutuse töötajad süstemaatiliselt avalikkusele valetasid, valetunnistusi andsid ja protokolli võltsisid. 

Õhku jäi vaid kaks küsimust, 

    1.    mis saab politseinikest, kes annavad protokolli valeütlusi

    2.    kuidas kaitstakse ja hüvitatakse inimestele, kes nende valeütluste eest on saanud karistada, nende kannatused.

Tarmo Vahter on kõva mees, hea ajakirjanik ja saab endale sirgjoonelisi artikleid lubada. Tal oli ka niipalju tasakaalukust, et säilitada teatav benefit of a doubt, juhtidele valetati ka, kirjutas Vahter, minister lükati tanki, kirjutas ta. Ekspressi peatoimetaja Erik Moora kirjutas, et tema lihtsalt ei usu, et sellised asjad on võimalikud. Ja avalikkus jäi ootama vastust neile kahele ilmsele küsimusele.  Kuidas küll võisid avalikkus, Moora ja Vahter nii hullusti eksida?

Kolmapäeva lõunaks, nagu arvata võis, soovisid juba kõik meediaväljaanded kommentaare politseiametilt ja siseministeeriumilt. Nad tahtsid kuulda, miks on niimoodi reedetud meie armsa kodanliku ühiskonna peamist lubadust: politsei ei valeta, politsei ei nussi sind ilmasjasta.

Politsei ja piirivalve ameti juht Elmar Vaher käis Vikerraadios. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder käis Terevisioonis. Põhja prefektuuri prefekt Kristjan Jaani käis saates Ringvaade. Kommentaare andis ka siseminister Hanno Pevkur, ta andis kommentaari Postimehele.

Kõik väljaütlemised olid samuti koordineeritud, autoriteetsed, ettevalmistatud jutupunktidega ja antud viisil, mis kahjustas avalikku huvi suurimal võimalikul määral: juhtida tähelepanu kõrvale. Selle asemel, et rääkida võltsimisest, valetunnistustest ja aluseta karistustest, sellest, miks keegi ei olnud politseis karistada saanud, selle asemel nad keskendusid ühele episoodile sisekontrolli raportis ja suunasid kogu jutu sellele, et politsei peabki saama vabalt oma asju ajada. "Adrenaliin läheb üles, sellest saab inimlikult aru."

Ma ei tea, miks ajakirjanikud lasid sellel sündida. Miks nad ei saanud küsida: aga valetamine. Aga kui te ei usu seda, siis järelikult sisekontroll valetas? Võib-olla nad küsisid, aga vastajad sõitsid neist üle. Vaheri poolt on see vana samm. Kui ta varastas riigi tagant ja ostis endale kõrvaklappe ja saapaid, siis ta juhtis jutu sellele, kas peaks niipalju krediitkaartide pärast üldse nussima. Ülbus on Eesti riigisektori tegelastel viimasel ajal kombeks. Vaata RKAS, vaata riigikantselei propagandajuht Ilmar Raag, vaata Rain Rosimannus. Nad on lihtsalt kobamad kui PPA juht. Sest PPA oli juba hommikul kell 7 välja saatnud pressiteate kõigile väljaannetele, mis kogu lugu "õiges" suunas juhtis. Kuidas politsei on avalikkuse tõeline teener.

Elmar Vaher jõudis nii kaugele, et ta ütles: "Mina [PPA ]peadirektorina ei soovi sellist riiki, sellist politseid, kes on arg. Kui me ütleme, et politseinik ei tohi käituda ühtepidi või teistpidi, siis tegelikult võtame me ära tema otsustusjulguse." Vaher tahtis politseid, mille töötajad on karistamatud ja sellest teadlikud. Kes ei löö araks, kui on vaja võltsida tunnistusi. Tema sabas kordasid seda ka väiksemad politseijuhid ja lõpuks meie tsiviilvalitsuse minister Hanno Pevkur.

Nii et siin on teile vastus küsimusele, mis juhtub politseinikega, kes võltsivad dokumente. Mitte midagi. See millega politseiameti juhid ja minister hakkama said, see on ringkaitse, mitte keegi ei tohi mitte midagi teha selliste politseinikega. Juhtidele ei valetatud, ministrit ei lükatud tanki, nagu arvas Tarmo Vahter, juhid ja ministrid, muideks, on täiesti rahul selle olukorraga, nad teavad, et neil on mehed, kellele loota, kes teevad musta ja vähem musta tööd. Selline väärt mees on nagu kevadine mullikas, kes sulase kogemata sarvede otsa võtab, aga ikka peremehelt heasüdamliku pai ja tüki leiba saab. 

Mäletate, kuidas Preinvaltsi Pärtel käis Postimehe päevaintervjuus ja rääkis, et jaa inimlikult saab ta sellest mõistmatust moslemist ju aru, et ta ei ole eluga rahul. Inimlikult mõistev Pärtel andis sellisele murjanile 11 päeva kartsa. Ja teisele, kes lihtsalt koridoris ette jäi, samuti. Aga protokolli kirjutati, et näe, hakkas vastu, ei kuuletunud käsule. Aga kui välja tuli, et Pärtel valetas Postimehele, siis rääkis ta, et tol hetkel veel ei teadnud ta kõiki fakte. Ja valetas uuesti.

Kui Valdo Põderi käest küsis Eesti Ekspressi ajakirjanik, miks politseinik ei rääkinud tulistamisest tõtt? Siis vastas Valdo Põder, et see on selle asja inimlik külg. "Ma arvan, et õigustada relva kasutamist," ütles Põder viidates sellele, et politseinik tulistas relvitut ja rahumeelset inimest ja valetas seejärel protokollis, mille tagajärjel see inimene sai 11 päeva kartsa.

Valdo Põder sai ka asjast inimlikult aru, ainult et tema oma töötajat ei karistanud. Näiteks sellega, et oleks ta pannud väikesesse kinnisse ruumi 11 päevaks ilma ühegi isikliku esemeta. Mis siis, et tema alluv oleks sellele paremini vastu pidanud kui mõni, kes elu lõpuni ei talu enam kinniseid ruume pärast mitut tuhandet kilomeetrit mõne sõiduki pagasiruumis. Aga ma ei taha rääkida sellest, et politsei ja piirivalve ameti Harku kinnipidamiskeskusel ei ole pädevust, ressursse ega ka õigust inimesi üksikvangistuses hoida. 

Jääb hoopis teine küsimus. Mis saab inimestest, kes on jäänud sellise politsei mahhinatsiooni ohvriks, ja saanud ka karistada. "Eesti Politsei ei ole mind kunagi kiusanud, pole mind asjata kinni pidanud, andnud mulle alandavaid või kohatuid korraldusi," kirjutas Moora. Vaene väike Moora. Sellepärast, et sinu ja minusuguseid väikekodanlasi, Erik, nii tihti ei kotita, ei tähenda veel, et teistel läheks sama hästi. 

Äkki me joome end täis liiga heades kõrtsides, äkki meie pinnakad ei lähe piisavalt käest ära. Aga räägi selle mehega, kes oli pikali maas, pipragaasist pime, neli politseinikku otsas, kellele siis politseikoer kallale ässitati, mh? Miks sa Beebilõustaga ei räägi, kuidas politseinikud käituvad, küsi suvalise Nihilisti autori käest, kuidas on, kui politsei on su välja skriininud, sest sa valideerisid vales bussis oma rohelise kaardi? Fuck’s sake, küsi Kenderi käest, mis tunne on, mh?

Mõtle näiteks sellele, kui sa ärkad hommikul arestimajas, pärast korralikku koslepit, ja sul on valida: kas sa annad sisse kaebuse ja saad trahvi "politseitöötajatele vastu hakkamise", "politseitöötaja töökohustuste täitmisel solvamise," või lihtsalt "korraldustele mitte allumise eest" või lähed lihtsalt koju? Sind ei ole kunagi politseinik selliste paragrahvidega ähvardanud? Vähe oled elanud.

Selle nimi on skaleeritud vägivald. Piisab, et ainult üks positiivne näitaja oleks korraks maas ja saad samamoodi peksa. Kujutleme nüüd ette üht teist situatsiooni. Portugalis ülikoolis käiv noor mees satub aegunud elamisloaga kogemata Eestisse. Ta viiakse rutiinse rassilise (ja rassistliku) kontrolli käigus otse Harku laagrisse. Seal tuleb juhtumisi arusaamatusi ühe Kongo mehe ja politseiametnike vahel. 

Meie Portugalist tulnud turist on samasugune väikekodanlane, tema ebaõiglustunne lööb lakke, ta astub vahele: nii ei saa. Turist saab selle eest kaks esihammast sisse, järgmine päev kiirkorras politseiametnikule kallale tungimise eest kriminaalkaristuse, ta saadetakse Portugali, kus ta kaotab kriminaalkaristuse tõttu õiguse Schengeni viisaruumis viibida. See et nii ei läinud, seekord, et sel mehel olid sõbrad ja advokaadid siin Eestis, see on lihtsalt juhus, Erik.

Tõde on see, et kui sa oled politsei hammasrataste vahele jäänud, siis ei aita sind miski. Siis sa käid kuni riigikohtuni üles ja alla ja korduvalt ja ikka jääd süüdi. Because strong do what they can and the weak suffer what they must, Erik. Kõik läheb nii nagu ma hommikul kirjutasin.

Ma võin muidugi eksida. Mis puhul palun kindlasti vabandust. Saadan isiklikult kirja igale vanale konservikännule, keda Eestis võib põhiseaduse isaks nimetada ja palun vabandust. Kui Eesti politsei- ja piirvalveamet vallandab kõik valetanud või võltsinud töötajad. Kui Eesti siseminister Hanno Pevkur vallandab õigustamatut tegevust politsei ridades õigustanud töötajad Valdo Põderi, Kristjan Jaani ja Elmar Vaheri. Ja sellesama õigustamatu õigustamise põhjusel astub tagasi. Aga ega ma hinge kinni ei hoia.

11 Comments

  1. Üks ilus hetk on ees, kui nemad tulevad Kooritsa ja Soonvaaldi rahustama. Ja delfi vist sai sellest aru. Aga ikka mingi võltslootus on, et ei tule.

  2. Kurat, I can relate to this shit.

    Tahtsin siia kommentaari panna, aga jutt läks liiga pikaks no. Seega, regasin kasutaja ning tegin hoopis postituse. Kui nüüd mõni kena adminn siit selle aktsepteeritavaks määraks, siis oleks vabsjee vinge värk.

  3. Aitäh kirjutamast.

    Jah – kui mendi ridades liigub notsusid, ning ülejäänud ment neist lahti ei saa (ei soovigi saada?), siis hakataksegi nimetatud ameti kandjatesse by default suhtuma kui notsudesse.

    On see hea või halb, ärge mult küsige.

    Hea võib ta vast siis olla, kui see on katalüsaatoriks muutusele, mis võimu murendab, ja võimukillukesed elanike vahel võrdselt laiali jagada võimaldab. Halb on vast siis, kui lihtsalt midagi ei muutu.

    Kahju kannatanule hüvitatakse asi vaid siis, kui eksisteerib mingi kompetentsete juristide grupeering, kes riigi vastaseid kohtuasju tasuta teeb, ja kahju kannatanu kliendiks võtab. (Ka siis võib asi takerduda olukorda, kus prokurör, kes peab politseiga igapäevaselt kooostööd tegema, ei taha politseinikke süüdistada võtta, sest see rikuks edasise koostöö. Üldiselt, IMHO, politsei tehtud väär- ja kuritegusid ei peaks uurima politsei ise.)

    Keskmisest poliitilisema päti puhul muidugi võib ka see juhtuda, et riigilt ei nõutagi kahjusid kohtu kaudu sisse, vaid muid teid pidi. Samas, keskmisest niipalju poliitilisemaid pätte on vähe.

    • cheers.

      üldiselt ei juhtu midagi. eesti politsei on jõuorgan nagu vene luure, mingi ümber nurkade laskmine omade kaitseks ei maksa midagi. ja selle juristide värgiga oli näiteks nii, et inimõiguste keskus andis harkus iga aasta õigusabi, peamiselt vist asüüliga seoses, aga noh, oli kelle poole pöörduda. Sellest aastast leiti ministeeriumis, et mingit õigusabi ja raha ei ole vaja, ning pandi PPA palgaline töötaja õigusabi andma. Kui palju tolku on PPA töötajast PPA töötajate vastu kaitsmiseks, võime vaid aimata.

      • > Kui palju tolku on PPA töötajast PPA töötajate vastu kaitsmiseks, võime vaid aimata.

        Ega ei pea jah eriline filosoof olema, et seda ära arvata. 🙂

  4. Ma arvan, et see ei olnud tavapolitseinikud, kes nii või naa on harjunud kommunikeerimisega. Vaid pigem mingi eriüksus kes on põhimõtteliselt dresseeritud stiilis “Alguses tulista, ja siis loe Miranda ette”. Nii et see on Hrju keskuse ja ministeeriumite probleem. Miks oli vaja kutsuda välja just eriüksust, ja miks ei tuldud toime oma jõududega.

  5. Keegi mainis kunagi, et reformierakonna esindajad valetavad nii veenvalt, et hakkavad seda ise ka uskuma. See võibki nii olla, st nad ei saagi aru, et on midagi valesti teinud. Ja sama käitumist kultiveerib minister oma allasutustes.

    PPA kogu jamade põhjus ongi seesama siseminister, kes on lihtsalt allalastud. Teda kuula keegi aga kuna partei vajab infot, siis peab ta pukis olema. Ühesõnaga kasulik idioot. Ja allasutused teevad mida tahavad, teades, et siseminister ei julge midagi teha, sest igasugune tegevus on kui vastu tuult kusemine. Meedia käsitles siseministeeriumi infotehnoogia arenduskeskuses toimuvat ( http://web.smiti-blog.info/) , ministeerium ähvardas toimetajaid ja minister põgenes kommentaaride eest. Kõige tipuks sai põhitegija ministrilt veel aukirja ja hinnalise kingituse.

Submit a comment

Massive Presence Website