Poliitikas pole tähtsad mitte sõnad, vaid hääl, millega neid öeldakse

In NIHILIST LABS

Eelkõige alustaksin sellest, et mida poliitika endast üldse kujutab? Poliitika on eelkõige otsustetegemine: kes neid otsuseid teeb, on demokraatlikus vabariigis ettemääranud rahvas ise, kuid kuidas neid otsuseid tehakse, sõltub riigiametnikest, kelle ise endale valisime. Tihti öeldakse poliitika kohta, et see on mõttetu ning kohati ka põhjaviiv, sageli inimesed üritavad sellest eemale hoida ning lasevad kõrgematel isikutel otsuseid ise vastu võtta. On ka levinud arvamus, et poliitikud loobivad sõnu ning ei vastuta selleeest, mida nende suu toodab. Kuid on see nii? Kuidas aga sajanditevältel on poliitikud suutnud panna uskuma inimesi oma ideoloogiatesse?

Nagu minu essee pealkiri kajastab, on väga oluline hääl. Mõnele tunduks ehk et hääl on oluline sõnaotsesesmõttes: mida kaunima kõlaga hääl, seda rohkem lähevad sõnad peale. Kindlasti mitte. Oluline on, kuidas poliitik toob ette oma seisukohad, milliseid demagoogiliseidvõtteid ta kasutab, kuidas ta paneb rahvast veenma oma otsuste ja tahtmiste heaolus. Näiteks võiksin tuua Hitleri. Hitler oli diktaator, kes suutis meeletuid rahvamasse end järgima panna. Kuidas ta seda tegi? Hitler suutis rääkida niivõrd mõjuvalt, et inimesed jäid uskuma tema vaadetesse ning samuti ka sellesse, et kõik tema teod (Hitleri puhul juutide massilinehävitamine ja Euroopas mõjuvõimu laiendamine), on õilis ning vajalik.

Hitler ei olnud ainus, kes suutis läbi oma mõjuva hääle suruda oma tahtmist ja arvamust peale. Veel üheks selliseks meheks oli Stalin. Ka tema suutis oma rahvast mõjutada nii palju, et nad temasse usuksid ning teda järgiksid. Võrreldes Hitleriga, oli Stalin kordades julmem ning need, kes temaga ei nõustunud, maksid sõnaotsesesmõttes eluhinda. Kuidas saan ma nii kindlalt öelda, et Stalin oli julmem? Tema julmust järeldan ma eelkõige varemõpitust, oleme koolis ajalootundides käsitlenud tema tegevusi Teise maailmasõjaajal, samuti leidsin ka vettpidava artikli, mis räägib Stalinist.

Olen ülalpool käsitlenud eelmise sajandi diktaatoreid ja nende rakendatavaid diktatuure, nüüd aga suundun tänapäeva maailmasse. Tänapäeval võiksin ühe sellise mehe välja tuua, kelleks on Vladimir Putin. Minu arvates sarnaneb ta nii mõnegi teoga Staliniga. Hetkel valitseb Ukrainas sõda, inimesed võitlevad igatpidi oma vabaduse eest. Selle sõja algatuse suur osakaal on Putinil. Tema propaganda (võib öelda ka tema hääl), on pannud uskuma inimesi, et kriis, mis hetkel valitseb, ei ole kuidagi tema süü, vaid hoopis kõiges on süüdi Ukraina fašistid, Ameerika imperialistid, Euroopa kapitalistid ja Baltimaade natsionalistid. Ütleme nii, et Putin on mõjutanud inimesi arvama, et see, mida ta teeb, on õige ning sellest ei teki mittemingitki kahju (nagu Hitleri diktatuuri puhul). Peab tõdema, et ka eesti venelaskond kipub nii arvama, mis on hirmuäratav. Putini propagandal on massiivne mõjuvõim.

Kõik eeltoodud isikud on sõnaotsesesmõttes oma rahvast zombeerinud, neile pähemäärinud idiootlikke ideid ning kõige õudsam on see, et rahvas on uskunud. Eriti praegu, mis toimub Venemaal (Putini propaganda). Sellest järeldan ja arvan, et mind mõjuvam hääl inimesel on, seda rohkem järgijaid talle tuleb.

Arvan, et mida mõjuvam hääl inimesel on, seda suurem võimalus on tal enda järgi arvama inimesi panna. Kuid arvan ka, et kõik ei sõltu ainult inimesest, kes üritab mõjutada teisi, vaid ka mõjutatavatest inimestest. Mõni inimene laseb endale rohkem pähe istuda, kui teine.

Kokkuvõtteks oma essee põhjal saan öelda, et kõik teadmised ja uskumised, mis inimesel on, on ta suuteline edasi andma oma hääle kaudu. Ehk siis kuidas ta suudab mõjutada teisi.

3 Comments

Submit a comment

Massive Presence Website