PERVERSSUSINDEKS

In NIHILIST LABS

PERVERSSUSINDEKS

Jüri Eintalu

Juhuslikult puhkes mul sõbraga arutelu teemal, milline võiks olla ühe või teise isiku perverssusindeks ja kuidas seda mõõta.

Kas ma võiksin näiteks öelda, et minu perverssusindeks on 0.05 linnarit?

Perverssuse bioloogilise definitsiooni asemel pakkusin ma välja perverssuse psühholoogilise definitsiooni, juhindudes mõistest Complicated Sexuality.

Minu definitsiooni põhjal on perverssus see, kui üks inimene surub teisele inimesele peale midagi sellist, mida see teine inimene ei taha.

Samuti on perverssus see, kui inimene teeb mingitel põhjustel asju, mis talle tegelikult ja päriselt ei meeldi ega ole talle loomuomased.

Nii oleks perverssus mitte näiteks lesbilisus, vaid pigem see, kui lesbilisust kellelegi peale surutakse, samuti see, kui loomupärasele lesbile surutakse peale “normaalsust”.

Pidasin silmas ka mulle mõju avaldanud filmi

Fucking Åmål (Show Me Love), 1998

Nagu sellest filmist aru sain, lintšis tütarlaste klass kaks tütarlast, kes olid loomupärased lesbid – sellal kui ülejäänud olid lesbid moe pärast. Patuks oli teistest erinemine.

Jutuks tuli ka Kierkegaardi filosoofia, mille puhul leiutasin termini “religioonipervert”. Religioonipervert käib kirikus lihtsalt sellepärast, et teised ka nii teevad.

Peatselt selgus aga, et perverssuse psühholoogiline definitsioon pole hõlpsasti rakendatav laste ja loomade puhul.

Samuti selgus, et see võib viia järeldusele, et kohustuslik kooliharidus on pedofiilia.

Lõpuks järeldus, et enamus inimesi on legaalsed perverdid.

14 Comments

  1. Paradoksid perverssuse psühholoogilise definitsiooniga.

    Aga võib-olla need polegi paradoksid ja igasugune võim ja pealesurumine on perverssus?

  2. Perverssust, samamoodi kõiki emotsionaalsel tasandil tajutavaid asju hinnatakse massi arvamusega. Näiteks mingi asi on liiga raske, liiga kerge, liiga vastik või liiga hea, kui sellel arvamusel on üle 50 % asjaosalistest. Või rohkem. Sellist süsteemi nimetatakse demokraatiaks. See on see asi mida meil hetkel pole ja kõik meie hädad on sellest.

    • Nagu John Start Mille, lähtusin ma siin pigem liberalismi ideest kui demokraatia ideest. Kui enamusele meeldib süüa hapukurki ja kui nad häälteenamusega otsustavad, et kõik peavad sööma hapukurki, et normaalsed olla, siis minu definitsiooni põhjal see enamuse demokraatlik tahe on legaalne perverssus – või demokrastia, kui soovite.

  3. Oi ei. Sa lähtud ikka pigem Marxi ja Lenini ja muude koletiste ideedest, nemad teavad paremini mida keegi sööma peab ja keelavad puhtast õelusest nii hapukurgi kui ka muud toiduained ära nii et tulemuseks on holodomor.

    Üksikisiku õigustest räägib ainult see, kes plaanib midagi nii jõledat, millega isegi seeriamõrvarid nõus ei oleks. Kui miski on veidi vähem jõle nii et seeriamõrvarid on nõus, siis pole see enam üksikisiku õigus vaid grupihuvi.

    • Demokraatia ja liberalismi klassiku John Locke’i järgi on üksikindiviidi võõrandamatuteks õigusteks:

      – õigus elule (ja tervisele);
      – õigus vabadusele;
      – õigus omandile.

      Neid indiviidi õigusi võib enamus riivata ainult juhul, kui indiviid ise riivab teiste õigusi.

  4. Ja kes on härra Locke, et tema maailmanägemusele peavad kõik vastuvaidlematult alla kirjutama ???

    Kui üksikisik otsustab kuidas teised inimesed elama peavad, siis ei ole see demokraatia vaid diktatuur. Nii et diktatuuri klassik on härra Locke sarnaselt Marxi ja Trotskiga.

    Demokraatia on ikka see kui rahva enamus otsustab, mitte suvaline tüüp. Lisaks hr. Lockele on ju veel paljusid teisi kes põlevad soovist oma hullused “üksikisiku õigusteks” kuulutada. Ja neid vägivallaga kõigile teistele peale suruda.

    Rahva enamus ongi mõeldud kaitseliiniks igat sorti Lockede, Lenini, Stalini, Marxi, Trotski, Mao Pol Phot,i ja muude sääraste vastu. Need õigused on ju ainult kurjategijate kaitseks. Et ohtu tajunud enamus ei tohiks Leninit ja teisi kommuniste ja terroriste kokku korjata enne kui on juba liiga hilja.

  5. Minu märkused on täiesti kontekstis. Iga hirmutegu siin maailmas on alanud üllaste sõnadega. Ja hirmuteod on toime pannud haritud ja väärikad inimesed kes arvavad, et nad on targemad kui “loll mass”

    Nimeta mulle valge rassi ajaloost mõni hirmutegu, mis on enamuse vabatahtliku toetuse saanud.

  6. Ma esitasin perverssuse bioloogilise definitsiooni asemel selle psühholoogilise definitsiooni ja märkisin selle mõningaid puudusi ja võimalikke ootamatuid järeldusi.

    Kommentaarides on laekunud veel konventsionalistlik definitsioon – perverssus on see, mida enamus perverssuseks peab. Demokraatlik määratlus.
    Ent autor esitab selle dogmaatiliselt, ei analüüsi järeldusi, ärpleb, ei vaata Wikipedia, kes on Locke.

    Konventsionalistlik definitsioon ei välista võimalust, et enesetapp on normaalne ja ellujäämine perverssus – kui sedasi otsustab radikaalse ususekti enamus.

  7. Ärplemise koha pealt nõus. Natsidel kipub ja see häda olema, et nad on krõbeda ütlemisega. Aga Wikipedia koha pealt mitte. Lugesin küll, enne kui kirjutasin.

    Hr. Locke sarnaselt kõigi teiste filosoofidega, ideoloogidega ja religioonidega pretendeerib universaalsusele. Aga vaat siia ongi koer maetud. Riigid, rahvad, rassid, kultuurid, ühiskonnad ja organisatsioonid on erinevad. Samamoodi ajad ja olukorrad. Igasuguse universalismiga kerkib üles probleem, et päris igal ajal ja igale poole see ei sobi ning siis on kaks võimalust. Kas universalist jätab probleemide ilmnemisel oma jama järele või siis proovib seda vägivallaga kehtestada.

    Ajalugu näitab, et proovitakse. Sellepärast on iga filosoofia või ideoloogia viitsütikuga pomm. Enamus neist pretendeerivad lõplikule tõele aga kuna seda pole olemas, siis varem või hiljem läheb asi vägivallaks kätte.

    Näiteks hr. Locke väidab, et kõigil inimestel on õigus tervisele. Inimlikus plaanis nõus. Aga kui me hakkaksime reaalsuses oma 800 perearstiga terve planeedi 7 miljardile asukale tervishoiuteenust pakkuma, mis siis juhtuks ?

    Ilmselt sama mis hr. Locke kodumaal Suurbritannias. Oma inimesed surevad ravijärjekordades, sest kogu planeedilt saabuvad hädalised sinna ravi saama. Elu aeg tööd teinud ja makse maksnud inimesed on muidugi kole vihased aga haritud avatud ja väärikad valitsejad lähtuvad hr. Locke,st, mitte lollist massist. Brexit meil juba oli ja varsti läheb asi nii hulluks, et sõda tuleb ka.

    Peale selle on meil veel ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Omal ajal väga mõistlik, võttes arvesse Teise Maailmasõja sündmusi. Valgest rassist varjupaiga taotlejad läksid enamuses peale sõda koju tagasi, need kes jäid, assimileerusid ja erilisi probleeme polnud.

    Hetkel paistab, et ÜRO deklaratsiooni kasutatakse meie multikultuuristamiseks julmalt ära. Nagu ka hr. Locket. Suurbritannia miljonid moslemid ei taha ei hr. Lockest ega mingisugustest universaalsetest õigustest mitte midagi teada ning ainus mida Suurbritannia ja hr. Locke järeltulijad oma universaalsete õiguste poliitikaga saavad, on räige rassisõda.

    Universaalsed on ainult loodusseadused. Kõik muu on inimese väljamõeldis ja kuigi tõepoolest võib mõnikord juhtuda, et loll mass karjub mõned targad maha siis enamasti on ikka massil õigus. Sellepärast peab kõiki asju otsustama rahva enamusega. Õiguseid ja kohustusi ka. Ühiskond niimoodi toimibki, et mass mõnikord annab õiguseid ja kohustusi, mõnikord jälle võtab ära. Vastavalt vajadusele. Mitte vastavalt religioonile ja mitte vastavalt ideoloogiale või filosoofiale. Vajadus ja ainult vajadus loeb ja kas on vajadust, seda otsustab rahva enamus.

    Perverssuse mitte lihtsalt ei või vaid peab otsustama rahva enamus. Kui seda otsustaks keegi teine, siis oleks Eesti ilmselt esimene riik maailmas, kes saaks omale seeriamõrvaritest ja pedofiilidest koosneva valitsuse.

    • Kui te olete universaalsete ühiskondlike printsiipide vastu, miks te siis jutlustate universaalset printsiipi, et otsustama peab enamus?

Submit a comment

Massive Presence Website