need hetked elus

In 50HALLIVARJU

Täna varahommikul kell 2 otsustasin, et lahkun siis, kui tahan või vältimatult pean, mitte siis, kui peaks. Sest, kelle jaoks ma ikka elan eks. Sel hetkel lamasin ma alasti ühe imepisikese muusikastuudio diivanil, panin ülejärgmist sigaretti põlema kuulates vinüülilt ”Pretty woman’it” ja jälgisin, kuidas see minust 13 aastat vanem veel paar tundi tagasi võhivõõras olnud meesterahvas, kes mind hetk varem orgasmini viinud oli, bokserite väel värisevatel kätel järgmist metamfetamiinitabletti gripist urgitseb. Sellistel hetkedel suudan vaid mõelda: ”I love my life”, mitte: ”Mida kuradit, kao siit kus see ja teine, sul on homme tööpäev ja sa nägid seda tüüpi elus esimest korda ja su kleit haiseb homme suitsu järgi ja üleüldse võiks elust mingit konventsionaalset moodi ka rõõmu tunda, täiskasvanu või asi!” Aga ei oska nii. Elu on liiga kallis, et seda igavalt elada.

…5 tundi varem olin Tinderis kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas ja mind võtsid peale kaks meesterahvast vana räpase Opeliga. Minu esimene mõte oli, et olen totally overdressed ja järgmine – ma istusin just kahe täiesti võhivõõra mehega autosse… Riigis, kus mul pole lähedasi sõpru, pere ega kedagi, kes mu kadumist mõnda aega märkaks, idioot! Teine mõte lahtus, kui meesterahvas eespingil mulle õlle pakkus ja nalja viskas, esimeses olen ma surmkindel praeguseni. Kümmekonna minuti pärast pani autojuht minu ja mu Tinderi-deidi maha ja lahkus. Leidsin ennast bussipargist väga soviet-looking hoone eest ja jälgisin, kuidas mu deit taskutest võtit otsis.

Tema muusikastuudio släšš kodu tõi mulle muige näole. Nii… Tuttavlik oli see pime pisike ruum, mis täis igasugust muusikakraami, seintel plakateid ja kõik loomulikud valgusallikad võimalikult paksult kaetud. Muigasin, jõin oma õlle ja jälgisin seda meesterahvast, kellest ma ei suutnud sotti saada, kas ta on närviline, pilves, pohmas või lihtsalt veider lisaks sellele, et ta mulle välimuselt absoluutselt sümpaatne polnud. Aga ega see ju mingi tõsiseltvõetav projekt mul polnudki – mõnus end korraks vabaks lasta ja lihtsalt… Kuulata head mussi, pidada intelligentset vestlust psühholoogiast/religioonist/ideoloogiatest/inimsuhetest/poliitikast/muusikast, sees tobi teha ja õlut nautida keskkonnas, mis minu jaoks tegelikult loomulikum on, kui mõni fäänsi söögikoht.

…3 tundi hiljem seisin ta ees alasti, erutatud, kuid rahulik. Ta puudutas mind, alustades juustest ja näost, liikudes oma sõrmeotstega allapoole. Rindadeni jõudes haaras ta need emb kummassegi pihku, pigistades, seejärel hellitades. Ühe käega liikus ta otsustavalt allapoole ja tungis näppudega jõuliselt minusse, kui teine mu vasakut rinnanibu erutas. Kõige selle vältel vaatas ta mulle sügavalt silma – see pilk kohutas ja erutas mind samaaegselt. „Will you be my slut today?“ ta küsis. „Yes, anything you want,“ ma vastasin. Ta tegi oma püksinööbi lahti, võttis järgmise metameftamiini tableti sisse, lasi pükstel alla kukkuda ning surus mind põlvili.

Come to Copenhagen with me. I know some clubs there. I want to see you fucked by 4 men // And some women… // Your body is amazing! I feel inspired // You have to practice before we go to Copenhagen // I want to take your photo. I know you don’t trust me enough today but I also know that day will come // I can tell that you are in your reproductive cycle from how your pussy tastes // You are making me cum, you innocent looking slut // You don’t even realize what power you have over men // Take it deeeeeep // I know a couple here… they’re in their 50s. I want to bring you to them // I’m not always high, you know // You’re enjoying this, aren’t you?

…6 tundi hiljem käskis ta mul ennast riidesse panna, põhjendusega, et vastasel korral ei saa ta mind tunni pärast tööle lasta. Panin end riidesse, keerasin juuksed krunni, tegin kiire meigi ja jalutasime McDonaldsisse kohvi jooma. Hommikuvalguses ärkavas linnas pidime me koos üpris kentsakalt mõjuma – täies kontoririietuses range krunniga noor neiu ning temast selgelt vanem meesterahvas, rasvaste juuste, alla vajuvate pükste, lõhkiste ketside ja ilmselgelt mitteselge peaga. Kui kolleeg kontoris küsis, miks ma väsinud näin, oli mul kiusatus vastata: „Well I had sex in a dirty bunker the whole night with a stranger who was constantly doing speed.“ Selle asemel naeratasin salapäraselt, ütlesin, et ei ole ilus neiule öelda, et ta ei näe kuigi hea välja ja tundsin, et armastan ennast. Ennast, oma tööd, praegust kodulinna, oma elu. Armastan elu.

Submit a comment

Massive Presence Website