Mõnitamise tagajärjed on perses

In SNAP

Kui ma ütlesin sulle, et ma ei taha tulle sellele peole, siis sa võtsid mu käest kinna ja sõnasid, et mina kui naine peaksin seda nautima. Ma andsin sulle andeks selle korra, sest ma silmitsesin sinu kaheksandat purki õlut.

Kui sa ütlesid mulle, mida ma tohin ja mida ma ei tohiks selga panna, tundsin end rünnatuna, aga ma andsin sulle andeks kuna teadsin, et sisimas sa oled tistsugune ja alkohool muudab sind. Halvas mõttes.

Ma andsin sulle isegi andeks, kui sa irvatusega keelasid mul järgmise tüki kana võtta, öeldes, et ma olen paksuks läinud. Ma andsin sulle selle kõik andeks, sest ma lootsin, et sa oled teistsugune, et sa muutuk ainult siis kui sul on see saatana vedelik käes.

Aga see pani mind mõtlema.. Ma tean, et ükskõik mida keegi ütleb, sa ei lõpetaks joomise. Sa ei muutuks kellegi pärast. Ja ma kardsin sellel hetkel.

Ma olin nii süvenenud sinus hea leidmise, et ma olin ennast kõrvale jätnud. Tõde on see, et mul on mustad, mitte sinised, kotid silmade all, kõikidest magamata öödest, millal ma mõtlesin kuidas ma järgmise päeva üle elaks. Mu kurvilisest kehast on järele jäänud vaid skelett- sa oled mind niimodi näljutand.

Sinuga ei ole võimalik elada. Sa oled nagu viirus, mis võtab mind põlvedele. Ma ei suuda enam seda..

vex

In SNAP

Submit a comment

Massive Presence Website