Miks Sul pohhui ei ole?

In SNAP

Tahaks elada hästi lihtsalt. Et nagu jumala pohhui mis homme tuleb või kellega mu crush rääkis. Mis faking crush, ma ei taha, et mul isegi crushi oleks. Tahaks lihtsalt olla. Ei peaks nutma ega halama mingi sita mineviku pärast. Ma arvan, et see võiks olla üldse paljude noorte uusaasta lubadus.

Kujutage nüüd ette, kui hea oleks olla, kui kedagi väga ei koti, mida teed või kellega oled. Kepid 6 erineva kutiga paari nädala jooksul ja mitte keegi ei ütle, et oled lits. Türa, sa ei olegi lits ju. Tänapäeval huvitab inimesi teiste elu nii palju rohkem, et paha hakkab sellest mõttest, et keegi kuskil ikka laseb sajaga sitta sinust ja siis tuleb järgmine päev tänaval vastu, naeratab ja kallistab ja ütleb, et võiks kohvile minna. Teine sõbranna kirjutab facebookis kell 2 öösel, kuidas sind ikka igatseb ja kui kahju tal on, et enam lähedased pole. Mul sellest kõigest küll üli savi. Me pole lähedased, sest on põhjust mitte olla. Me ei lähe kohvile, sest mind ei huvita, kuidas sa Ivariga semmisid ja kui palju haiget Martin sulle tegi. Laske lõdvaks, sõbrad.

Ma ei judgei kedagi selle tõttu, mida inimene teeb või mis talle sellist vaimset rahuldust pakub. Mul on sõpru, kes leiavad vabadustunde alkoholis, teised arvutimängudes, kolmandad kanepis ja nii edasi. Ma naudin nende kõigiga koosolemist aga see ei tähenda, et ise neid asju teen või neist hästi arvan. A putsi ma vähemalt ei ütle, et ära tee või ära joo. Mul jumala pohhui. Maga nädalavahetusel 3 erineva kutiga ja ma annan sulle trofee, kui selle välja julged öelda. You go, girl!

Kõige värdjalikum kogu selle mul-on-jumala-pohhui asja juures on see, et inimesed ütlevad seda aga siis lähevad sõbrannaga sööma ning räägivad taga kõikidest, kes nende facebooki sõbralistis on. Eriti kümnest esimesest inimesest, kes chatis lahti tulevad – nendest lähedastest sõpradest on kõige rohkem ju rääkida (ning vaja ka). Mul aga tekib küsimärk, et nagu mille kuradi pärast sa arvad teistest halba, kui neid ei tunnegi või kuidas see sind puudutab, kui keegi terve suve alkoholipudeli põhja vaatas või iga päev garaažis hotboxi tegi. Let it go. Lihtsalt. Lase sellel kõigel minna. Kas su enda elu on nii igav ja/või sitt, et pead ainult teiste elust rääkima ning nutma enda haleda elukese üle ja siis jälle kellegi teise elu sajaga maha tegema, sest su oma ei saa ju ometi see kõige sitem olla.

Las 2015 olla see mul-on-jumala-pohhui-aga-seekord-päriselt-ka aasta!!!!!

BTW ei mõtle siin nüüd küll kõiki inimesi, kindlasti on veel neid, kellel ongi ükskõik. Teile suur aplaus, ausalt, respect.

xo

In SNAP

22 Comments

  1. Sa puhud nii paigas juttu, et võiks… seda… teha… noh…

  2. Enda elu korraldamisel ja elustiili valikul ei ole oigeid ja valesid vastuseid, see on sinu valik.. Maailm oleks ju nii igav kui koigil oleks koigest jumala pohhui.. Mul-on-jumala-pohhui elustiiliga ei saavuta elus midagi suurt, et saavutada suuremat edu on vaga oluline puhendumine, panna paika eesmargid ja sihid ning nende poole puuelda, aga kui sul on koigest jumala suva siis see ei ole voimalik – sa elad vabalt aga ei saavuta midagi.. (kui sa just ei ole eesmargiks votnud voimalikult paljude kuttidega seksida eksole).. Vaadata, kuidas teised inimesed oma elu korraldavad ja millega nad tegelevad ei tahenda et sinu enda elu on igav.. Mulle kll meeldib teada millega mu sobrad tegelevad ja labi selle oma maailmapilti laiendada.. Minu jaoks on ka vabadus hetkel uks tahtsamaid asju elus, nu ma olen uks suurimaid vabaduse armatajaid.. Vabadus on kaituda vastavalt oma seisukohtadele, viia oma motteid ja ideid ellu, ilma et keegi kuidagi takistaks, ei fuusiliselt ega moraalselt. Vabana me teeme ainult neid asju, mida ise tahame, me ei soltu kellestki ega millestki. Vabaduse valistab sundus – me ei saa teha seda, mida tahame, oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha teha. Usun et inimene on maaratud olema vaba. Vaba inimene elab iseenda, mitte kellegi teise jaoks. Inimene sunnib vabana, sellegipoolest naeme teda koikjal ahelais. Inimene voiks nautida luksust teha seda, mis talle meeldib, ilma et keegi teda takistaks, kontrolliks, pidurdaks voi suunaks. Arvan et inimene voiks elada vabana nii kaua kuni voimalik, muidugi elame me koik oma elu ise ning kujundame oma elu, tehtud valikutega. Ideaalne elu olekski selline, kus me ei soltuks kellestki ega millestki kahjuks ei ole see reaalne ka pohhuistliku motlemisega. Tulevikus on meil kindlasti laenud ja autoliisingud, mida me peame maksma, me oleme orjad, me oleme ahelais kinni ja me ei ole vabad. Minu arvamus on see, et me ei pea noortena tood taga ajama, me saame tood teha vaga pikka aega., Ei pea alustama tookarjaari varakult, kll see tuleb ise kui on selleks oige aeg. Nooruses on ideaalne olla vaba ja seigelda, tulevikus on meil kindel tookoht ja pere, siis enam aastaks seiklema ei lahe, meil ei ole vaja kaaslast, me elame ngn pool oma elust abielus. Olen tahele pannud et nii monedki minuvanused inimesed on juba lapsevanemad ja alustanud uhise pere loomist, nad ei ole enam vabad, neil on miljon kohustust ja nad on sunnismaised. Aga igauks teab ise, kuidas ta tahab elada et olla onnelik.. Mind hairib hoopis see, et koik raagivad kui rahul nad oma elu ule on, kui see on tosi siis on koik vaga hasti aga me ei pea ennast kellelegi tugevana ja onnelikuna naitama, ega uhkustama fbs, kui kuhugile reisile lahme, et teisi kadedaks muuta. Ma kirjutasin sulle selle pika kommentaari, sest sa kasutasid sona ‘vabadust’ ebaaobivalt(unusta ara see seksimise teema kui sa kirjutad vabadusest) ja see on minu elustiili uks tahtsamaid sonu. Ma olen vabadust saanud elus vaga vahe nautida ja sp ma tean paremini mida tahendab olla vaba inimene ja see ei ole mul-on-jumala-pohhui elustiiliga vordeline. Ma voiks vabadusest veel pikalt raakida aga aitab kll..:D

  3. To 1001.
    Asi pole vabaduses või selles, et kõigil kõigest pohhui oleks. Pigem jutu point on selles, et tänapäeval on inimene inimese vaenlane. Kõiki kotib ja häirib teiste elu ja tegemine aga mitte enda oma. Jumala eest mitte ju. Miks peaks enda elu elama kui saab ka teiste oma elada? Fuhhh! Fuck that shit. Tõesti.. Kas tõesti, pohhui pole? Pohhui mida keegi teeb või tegi, mõtleb või mõtles. Ela oma elu ja naudi seda. Kõigi mõte “vabadusest” on erinev. “Just live your own life and fuck off.” (Polnud otseselt sulle mõeldud 1001 😀 lihtsalt, see mis mõte sellel jutul siin oli 🙂 peace!)

    • “tänapäeval on inimene inimese vaenlane.”

      Inimene on kogu terve faking ajaloo olnud inimese vaenlane, mitte ainult tänapäeval.

  4. Minu arust on kõik nii putsis et ei suuda enam millestki aru saada. Valge sülg muudkui voolab suunurgast. Jäsemed on muutunud tuimaks. Pead pöörates liigub pilt kaasa. Kõrvus taob speedcore………

  5. Kui autoril nii pohhui on, miks ta siis ei keskendu positiivsetele asjadele enda elus, vaid kirub seda, mida teised räägivad? Las nad räägivad, you let it go, girl

  6. Autoril on point.
    AGA.. sellise YOLO elustiiliga oled minu silmis hapnikuvaras. Iga Maakera resursse tarbiv inimene peab siia mingit laadi väärtust looma. Maakera ei ole saadud kingiks vanematelt vaid laenatud meie lastelt.

    • olen hapnikuvaras, sest olen üks vähestest inimestest, kes ajab enda rida? muidugi plaanin ma ju omale töö, lapsi, mehe saada ja teha veel teisi suuri asju aga jutu mõte kaldub siiski rohkem sinnnapoole, et tänapäeval on inimene inimeses kinni. See, mida teine teeb, on palju tähtsam, kui see, mis endal teha vaja oleks vms. Tahtsin rohkem selle suunata just sinna, et inimesed torgiks vähem kellegi teise elu ja pööraks rohkem enda omale tähelepanu 😉

  7. Inimeste sõltuvus teistest on vältimatu – ja on ilus, produktiivne, inimkonda ehk enim defineeriv omadus -, küsimus on milline on su suhe inimestesse su ümber ja millel see baseerub: kas küünilisel, kinnisel, egoistlikul konkurentsil, kus teiste ebaedu on sinu edu, või, näiteks, võrdsusel, mõistvusel, headusel, ühesõnaga: selle sõltuvuse paremaks muutmisel.

    ‘Mul on pohhui’ võib olla vajalik arengufaas, et ennast välise eest kaitsta, aga ei vii ise mitte kuhugi, lõpuks pigem sinnasamma negatiivsesse, isoleeritud, vaenulikku suhtumisse, mille vastu sa ise alguses olid.
    Mõistlik on tegeleda põhjustega ja tingimustega, miks inimesed teatud viisil käituvad, mis neid õigustab ja juurde tekitab, ja raisata vähem oma energiat lõpututele, eraldisesvatele lollidele. Mitte nende maailmavaadet korrates, vaid seda ületades.

    Või see on miks mul pohhui ei ole.

  8. Järelikult ikkagi ei ole pohhui kõigest, mis teised teevad kui oli vaja too tekst siia nüüd kirja laduda. Võib ju siinkohal mainida, et teiste arvustamine on ka miski, mida mõni teeb samalajal kui mõni ringi lohatseb, mõlemad on tegevused, ühest sul pohhui teisest mitte. Täielik pohhuism peaks katma ka kritiseerimise. Ja mis puutub sulle tunduvalt lahedalt pohhui ei ole varsti enam nii pohhui, kui miski neist asjadest sind otseselt ja valusalt puudutama hakkab. Vaata et kahjugi sulle ei tee. Oled vast veel nõnda mõistuselt noor või vanuselt, vahet pole, vanus ei määrgi midagi.. Või juba puudutaski mingi tekst sind siin niimoodi, et enam ei olnud pohhui, aga ikkagi ütled, et pohhui. Ja nõustun eelnevate kommenteerijatega, et seesugune suhtumine ei vii kuhugi, see pole edasiviiv ega arendav jõud, see on puht lollus mis siin kirjas on.

Submit a comment

Massive Presence Website