Miks Sul pohhui ei ole?

In SNAP

Tahaks elada hästi lihtsalt. Et nagu jumala pohhui mis homme tuleb või kellega mu crush rääkis. Mis faking crush, ma ei taha, et mul isegi crushi oleks. Tahaks lihtsalt olla. Ei peaks nutma ega halama mingi sita mineviku pärast. Ma arvan, et see võiks olla üldse paljude noorte uusaasta lubadus.

Kujutage nüüd ette, kui hea oleks olla, kui kedagi väga ei koti, mida teed või kellega oled. Kepid 6 erineva kutiga paari nädala jooksul ja mitte keegi ei ütle, et oled lits. Türa, sa ei olegi lits ju. Tänapäeval huvitab inimesi teiste elu nii palju rohkem, et paha hakkab sellest mõttest, et keegi kuskil ikka laseb sajaga sitta sinust ja siis tuleb järgmine päev tänaval vastu, naeratab ja kallistab ja ütleb, et võiks kohvile minna. Teine sõbranna kirjutab facebookis kell 2 öösel, kuidas sind ikka igatseb ja kui kahju tal on, et enam lähedased pole. Mul sellest kõigest küll üli savi. Me pole lähedased, sest on põhjust mitte olla. Me ei lähe kohvile, sest mind ei huvita, kuidas sa Ivariga semmisid ja kui palju haiget Martin sulle tegi. Laske lõdvaks, sõbrad.

Ma ei judgei kedagi selle tõttu, mida inimene teeb või mis talle sellist vaimset rahuldust pakub. Mul on sõpru, kes leiavad vabadustunde alkoholis, teised arvutimängudes, kolmandad kanepis ja nii edasi. Ma naudin nende kõigiga koosolemist aga see ei tähenda, et ise neid asju teen või neist hästi arvan. A putsi ma vähemalt ei ütle, et ära tee või ära joo. Mul jumala pohhui. Maga nädalavahetusel 3 erineva kutiga ja ma annan sulle trofee, kui selle välja julged öelda. You go, girl!

Kõige värdjalikum kogu selle mul-on-jumala-pohhui asja juures on see, et inimesed ütlevad seda aga siis lähevad sõbrannaga sööma ning räägivad taga kõikidest, kes nende facebooki sõbralistis on. Eriti kümnest esimesest inimesest, kes chatis lahti tulevad – nendest lähedastest sõpradest on kõige rohkem ju rääkida (ning vaja ka). Mul aga tekib küsimärk, et nagu mille kuradi pärast sa arvad teistest halba, kui neid ei tunnegi või kuidas see sind puudutab, kui keegi terve suve alkoholipudeli põhja vaatas või iga päev garaažis hotboxi tegi. Let it go. Lihtsalt. Lase sellel kõigel minna. Kas su enda elu on nii igav ja/või sitt, et pead ainult teiste elust rääkima ning nutma enda haleda elukese üle ja siis jälle kellegi teise elu sajaga maha tegema, sest su oma ei saa ju ometi see kõige sitem olla.

Las 2015 olla see mul-on-jumala-pohhui-aga-seekord-päriselt-ka aasta!!!!!

BTW ei mõtle siin nüüd küll kõiki inimesi, kindlasti on veel neid, kellel ongi ükskõik. Teile suur aplaus, ausalt, respect.

xo

In SNAP

22 Comments

  1. Ela ja lase elada, nii see käib eks? Oi, täpselt härra keegi kusagilt, selgituse võlglane. Pigem käib see elulugu nii, et mõned meist on aru saanud, et teiste pahedest rääkimine on tiba kahtlane teema.
    Seda mitmel põhjusel…
    Kui räägid ühest räägid teisest.
    Kunagi rääkisid omast eidest.
    Sinu iha, mis tal sellest?
    Vana viha, kuuleb kellest?
    Vabalt võtmise suhtes, kui sul on vaja endale muresi juurde luua, siis on sul vist üsna igav elu.

Submit a comment

Massive Presence Website