Miks ma ei nõustu iialgi kena K.-Järve blondiga, ehk Nigga-raffas: euro-rassi ainus väljapääs

In SNAP

Yo, brothers in arms and enemies in drugs. Ei nõustu ma selle blondiga vaid sel lihtsal põhjusel, et olen kasvanud positivistliku teaduse vaimus.

Kui rahvas ühelt poolt viriseb, et arstiteenused on kättesaamatud, pensionid on väikesed jne, selle kõige juures viitsimata isegi valimistele minna, teisalt, hirmsasti kartes neid kristlastest Süüria arste siia tulemas, rääkimata karismaatilistest ja kirglikest Aafrika machodest ja imeseksikatest neegritaridest, siis ma näen siin sügavat teaduslikku vastuolu.

Tegelik probleem teaduslikust vaatevinklist on see, et iga uus sündinud põlvkond lisab juurde ca 10% geneetilist kahjustust. Kui mälus on veel kooliaritmeetikast pärit mõiste „geomeetriline progressioon“, siis võib ära taibata, kui kiiresti võiks inimrass muutuda täielikuks saastaks. Tegelikult on see oht iga elava liigi ees. Aga selle vastu töötavad klassikalised darvinistlikud mehhanismid. Mitmekesisus ja filtreerimine. Lihtsalt öeldes – ristsigimine ja loomulik suremus, eriti suremus selles vanusegrupis, mis pole veel sigimiseks võimeline. Ja viirused. (aga nendest mõni teine kord)

Euroopa tsivilisatsioon saavutas omal ajal suurepäraseid tulemusi selle filtreerimise tõkestamises (v.a. sõda, mis toob kaasa suured surmaarvud, aga need pole otseselt päris loomulikud). Lapsed ei sure enam, keskmine eluiga on meditsiini toega võrreldes loomade maailmaga kohutavalt suur, sünnitamine on võimalik veel 60. eluaasta piiril (kus inimene on juba kindla peale geneetilisi defekte täis). Aga see tähendab täpselt seda, et meditsiin on majanduslikus mõttes perses. Vähk, südamehaigused, diabeet, eksootilised reumaatilised haigused, järsud, senitundmatud viirused. Sest jah, see geenide värk on ikka täitsa perses.

Ei saa öelda, et Suur Euroopa ei tee siin mitte midagi. Gay-propa ja jõuline meesolendite import nendest maadest, kus need darvinistlikud faktorid veel hiljuti ka töötasid, ja mille kultuur ei takista valgete naiste vägistamist – need on mõned päästevahendid, mille toimet saab vist nautida nt. Rootsis juba väga varsti. Tervislikud geenid annavad kindlasti oma panuse.

Eesti on aga viimase 70 aasta jooksul ennast hoolikalt tõupuhtana hoidnud. Suhted uusmigrantidega olid ikka pigem erandlikud. Ja ega need migrandid pole ka ju geneetiliselt ja kultuuriliselt midagi päris erinevat – NL oli üks väljapaistvamaid riike lapssuremise tõkestamisel. Ainult, et neil oli varuks rohkesti pilusilmseid naabreid.

Nii et jah. Asi on kurb. Ainus lootus on geenitehnoloogia peal, mis oskab ka mikrotasemel seda sitta ära parandada, aga minu ennustuste järgi juhtub see 30-50 aasta pärast. Paras aeg, et eesti rass oleks täitsa ära kõdunenud. Aga kui on veel jaksu elamiseks ja survaivimiseks rahvana ja rassina – you are welcome – our nigga bro and sista!

8 Comments

  1. Kuigi peaks tunnistama, et ka imbiiding pole mingi võlukepike. Nt. proua Ojuland, see sama K.-Järve blond. Imeilus, jahh… vanasti isegi harismaatiline. Aga ilmsed intellekti probleemid 🙁

  2. Suurim kahvel on selles, et Emake Loodus opereerib indiviididest suurema üksusega (populatsiooniga) st nö praakisendite pidev esinemine on bioloogiline normaalsus. Kristlik-humanistlik eetika on aga indiviidipõhine.
    Meditsiin, mis iga poolekilosegi lapse elulepoputamist serveerib kangelasteona, on düsgeeniline praktika kahtlemata.

    Rassipuhtuse värk on aga teaduse seisukohalt pigem esteetiline värk. Inimpopulatsiooni vitaalsus on küll kenasti poliitkorrektselt värvipime, aga kristlik-humanistlik kindlasti mitte.

  3. Veel: geneetiliselt on heaoluühiskondade inimesed kehvemad (see on statistiline mõõde!) st heaoluühiskondade populatsioonis on keskeltläbi rohkem halva geneetilise komplektiga inimesi, sest neid on darvinistlik selektsioon tugevalt pärsitud (keskkond embab ja hellitab iga isendit!). Piltlikult: kuskil kolmanda riigi põrgus suudavad ellu jääda ainult väga tugevad isendid, kuid tuleks teha ka märkus, et eriti heade-meeldivate ja siia ühiskonda sobivate isenditega ei pruugi sugugi tegu olla, sest ontogeneesitingimused, nagu öeldud, on väga kehvad. Liialdatult: tulevad sellised väiksed vitaalsed barbarid, kellelt saaks väga hea DNAga sugurakke 😉 st suurepäraseid järglasi.

    Aga üldiselt on geneetiliste argumentidega ses mõttes kehvasti, et selektsiooni positiivsed ilmingud kumuleeruvad kultuurilisel ajaskaalal väga aeglaselt (väga arenenud meditsiiniga aga saab düsgeenilisi mõjusid aga väga ruttu sisse tuua).

  4. Mihkel, siin on nii ja naa. Esiteks kulturdialoog, aga see sõltub proportsioonidest. Mis on värskendav, aga mitte lammastav? Kas 100 1000 15000 uustulnukat?
    Geenimeditsiinist ma juba tegin juttu. See ei ole tänapäev. Kui palju siin on veel aega?
    Aga mul on lootus, et uustulnukatega ärkab ka põlisrahva konkurentsitahe.

  5. Geenimeditsiini on mul vähem usku kui sul (isegi praegune meditsioon on massidele liiga kallivõitu).

    Värskenduse ja lammastuse taset on kvanitatiivselt raske väljendada (üks imporditud James Watt mõjutab kultuuriliselt rohkem kui tuhat katlakütjat):

    Vabandan, et poen jälle tsitaadi taha:
    „Küllap petame ennast, kujutledes, et kunagi valitseb inimeste vahel võrdsus ja vendlus, ilma et nende mitmekesisus sellepärast ohtu satuks. Ent kui inimkond ei taha jääda üksnes minevikus loodud väärtuste viljatuks tarbijaks, kes suudab sünnitada vaid värdvorme, jämedakoelisi ja lapsikuid leiutisi, siis tuleb tal uuesti aru saada, et mis tahes tõeline looming eeldab teiste väärtuste suhtes teatavat kurtust, mis võib viia nende eiramise või koguni eitamiseni. Ei saa ju korraga teisest ülimat rõõmu tunda, ennast temaga samastada, ja ühtaegu iseendaks jääda. Täielikult õnnestunud kõikehõlmav kommunikatsioon teisega seab varem või hiljem löögi alla nii tema kui ka minu loomingu originaalsuse. Suurima loomingulisuse ajajärgud olid niisugused, kui kommunikatsioon oli muutunud piisavaks, et üksteisest kaugel asuvad partnerid saaksid üksteist vastastikku stimuleerida, kuid polnud siiski piisavalt tihe ja kiire, et indiviidide ja rühmade vahelised hädavajalikud tõkked vähenenuks sedavõrd, et liiga kergeks osutunud suhtlus tasandanuks ja ühtlustanuks nende mitmekesisuse.
    Niisiis ähvardab inimkonda kaks ohtu, mille ulatusest etnoloog ja bioloog ühtviisi aru saavad. Olles veendunud, et kultuuriline ja orgaaniline evolutsioon käivad käsikäes, teavad nad, et minevikku naasta küll ei saa, kuid samuti on nad teadlikud sellest, et rajale, millel inimene praegu sammub, koguneb selliseid pingeid, et rassiviha on veel üpris mahe pildike ägedast sallimatusest, mis võib juba homme maad võtta, ilma et ettekäändeks oleks vaja tuua rahvuslikke eripärasid. Et tänaseid, samuti aga lähitulevikus tekkida võivaid veelgi kardetavamaid ohtusid ohjeldada, peame mõistma, et nende põhjused on palju sügavamal kui lihtsalt teadmatuses ja eelarvamustes: me saame oma lootuse panna ainult ajaloolistele muutustele, mida on veelgi raskem esile kutsuda kui edasiminekut ideede arenguteel.”
    Claude Levi-Strauss (“Rass ja kultuur” st teise UNESCOs peetud rassismiteemalise kõne lõpuosa)

  6. Ma mäletan sellest kevadest mingit uudist, sattus kõrva kuskilt mõõdaminnes raadiost ja vist isegi
    internetiveergudes oli artikkel :

    “Soojad ilmad on saabunud ja vägistamishooaeg on alanud”

    Uudised on ikka totaalne pasa tootmine ja oma rahva lõhestamine ning leerideks jaotamine.

    😀

  7. Hea näide sellest, kuidas valge inimene on iseennast vihkama õpetatud.

Submit a comment

Massive Presence Website