midagigi

In POPNIHILISM

need uued kahekümnesed on nii uued. eile raha üle lugedes ja sedeleid käes hoides ehmatasin: ossa kurat, üks on puudu. terve õhtuse jalutustiiru harjutasin peas loobumist, et olgu, läinud, panen selle mõtte kõrvale, pole olemas, pole vaja. täna hommikul haarasin viimast kohvilonksu neelates koduriiulipanga (olen kuldklient) purgist pimesi raha kui tundsin, et midagi on nagu näppude all valesti. võtsin käe koos rahaga välja, vajutasin sõrmedega ning kadunud kahekümnene ilmus teise varjust ühtäkki välja nagu võlutrikis. nii uued on need uued kahekümnesed. olin mõttes väga põhjalikult sellest rahast loobunud, niisiis tegi leidmine korraga hirmus õnnelikuks. hädasti oli just vaja ja vaat kus.

aga eile enne kaotamisega leppimise jalutusringile minekut otsustasin nurgapealsest keldrikohvikust midagi kaasa osta. need on kulutused meetodil “kui läks trumm, mingu pulgad” ning võrreldavad kättemaksuihaga. igatahes. olin kohvi eest juba ära maksnud ja mõtlesin parasjagu, kui normaalne koer nässu ikkagi on, tema ise seisis tähtsa näoga (roosa pall suus) mu selja taga ja vaatas rahulikult aknast välja. see juhtub alati nagu filmis. hakkasin just topsile kaant peale panema kui kuulsin palli põrandalekukkumist ja põrkeid ning pöörates juba ka rahuliku normaalse nässu möirgamist keldrikohviku aknast mööda tippiva musta taskukoerakese suunas. taltsutasin lõvi, teatasin kohvikupidajale ja universumile üleüldiselt, et läks jälle täitsa napilt hästi, ja astusime roosat palli kandva rahuliku normaalse koeraga edasi pargi poole.

ühe kahekümnese kaotamise ja leidmise mõju on jube selgelt tunda just siis kui sa õieti ei saa väga lubada nurgapealsest ega muust kohvikust üldse midagi osta. 2,40 väikese topsi eest, see on nagu… see on kaks kanafileed ja nuudlid! kuradi hea, et ühistransport on tasuta, mõtlen ma sellistel hetkedel alati järgmiseks. kui kümme aastat tagasi pelgulinna kolisin, käisin alguses tööl bussiga. ja kui magasin sisse, taksoga. pärast seda muidugi jälle paar päeva bussiga jänest, sest piletiks raha polnud. mõnikord sain loomulikult trahvi ja siis oli nuudlinädal ja sidrunivesi. tavaline elu.

olgu, piletita sõidu asemel võinuks otsustada mitte minna reede õhtul välja, kodubaari õlut jooma. aga. igavesest ajast igavesti jääb vaene inimene bussipileti ja reedeõhtuse õlle vahel valima viimase. sest see on tema väikene kättemaks(ukene), midagigi! mingigi väärikus vaesushäbis. “üks õlu kodubaaris, ainus, mis mul veel on,” surub ta käe taskus jälle igaks juhuks rusikasse. ühel hetkel saab selgeks, et kui sa oled vaene, siis sa lihtsalt ei tohi sisse magada. saad aru, mis ma mõtlen? sul ei tohi jääda koer haigeks. sa ise ei saa jääda haigeks. parem, kui torud ei läheks katki. et elektrikut poleks tarvis tellida. ja lukuabi. fucking lukuabi.

jah. alguses käisin bussiga, aga siis sain esimese täitsa okei palgaga kohale ja tööl käisin edaspidi muidugi autoga. kalamajast. see on kohe seal õismäe taga, sealt on kangesti vaja kesklinna – miks mitte ka vanalinna – autoga käia. aga käisin, sest. sest et. et vot. loodusest, õhust rääkimata, bensiini eest maksin ja parkimise eest maksin ja kindlustuse eest ja nii edasi.

nüüd enam ei maksa ja autot ka pole ja linnas käin nii, nagu tavaliselt inimesed käivad. jala või bussiga või trammiga või. õlut ka enam ammu ei joo, aga kui peaksin valima, kas õhtune indica või mis iganes muu viimase raha eest, siis igavesest ajast igavesti võidab indica. number üks asi, mida hästi teenides ära unustatakse… ei, let me rephrase, ainus, mille ma hästi teenides ära unustasin: mina teenin hästi, aga tuhat mu selja taga jäävad ootama, käsi taskus igaks juhuks rusikas, oma reedeõhtust õlut kodubaaris. midagigi. see on meelteseisund, meeleheide.

minul on õnneks praegu meeleheitest asi muidugi kaugel. leidsin nimelt täna täiesti ootamatult kakskümmend eurot.

2 Comments

  1. Ning lisaks ei ole kellelgi aega. Isegi rikastel mitte (nad küll närveerivad vähem, aga jooksevad veel rohkem)…

    …ning enamasti ikka asjade pärast, mis tegelikult elus eriti palju ei muuda, vaid status quod üldjoontes säilitavad, või kui muudavad, siis mingi üldise trendi tõugatud suunas muutust natuke kiirendavad või aeglustavad.

Submit a comment

Massive Presence Website