Maha müüdud hing

In 50HALLIVARJU

Olen alati enda emaga hästi läbi saanud ja tema sõnad tähendavad mulle palju. Üks lause, mida ma tema suust kuulnud olen ja ilmselt eluseeski ei unusta on “Ära iial muuda end kellegi teise pärast”. Sel hetkel, kui ta seda mainis, olin ma päris noor ja ilmselt ei tabanud seda reaalset mõtet, mida ta lausega mulle öelda tahtis. Aga nüüd, aastaid hiljem, jõudsin ma selle lause tuumani.

Ühel päeval jõuab sinuni su unistus(või mitte), kellel siis valgel hobusel, kellel musta mersuga. Kõik on imeline, sa elaks nagu taevas, vahust pilvede keskel. Hakkad märkama vaikselt temas ka vigu, aga samas pigistad kõige halva juures silmad kinni ja salaja ka armastad tema veidrusi. Suhe on ju siiski üks suur kompromisside tegemine ja arvad, et ju siis ka su “armastatu” mõtleb samamoodi ja harjub ka sinu vigadega.

Natukese aja möödudes ütleb ta sulle:”Kallis, ma arvan, et sa peaksid minu jaoks muutuma.” Kuulad ta ära, ehk heidad ka talle midagi ette ja elu kulgeb edasi. Leiad, et kui nõustud tema soovidega, siis hoiad ära kõik tülid ja saad oma “roosa mulli” sees edasi elada. Sinu enda teadmata hakkad sa tükk-tüki haaval ära kaduma. Loobud paljudest asjadest, mis teevad sinust just su enda.

Lõpuks otsustab prints purustada selle mullikese oma nõelaga ja teeb teatavaks, et sellest nüüd ei piisanud ja te pole üksteise jaoks loodud. Sa ei saa aru, mida sa valesti teinud oled, ometigi ju täitsid kõik tema soovid.

Sel hetkel, kui tead, et enam hullemaks minna ei saa, leiad end üksi. Sa kas istud oma elutoa diivanil, voodil või vannitoa jääkülmal põrandal oma viimseid pisaraid valades. Ühe käega toetud niiskele seinale ja teisega hoiad kinni oma südamest. “Kuhu nüüd? Mis edasi? Kas mu elul on enam mõtet?” korduvad mõtted su peas. Võibolla leiad, et isegi hingamine on juba valus ja iga südametukse mõjub kui uus torge. Sa avad vaevaliselt oma paistes silmad ja jääd ainiti enda ette vaatama. Seinal vahetuvad head ja halvad mälestused. Ainus soov on vaid üheks hetkeks neisse tagasi minna, aga sa ei tee seda, sa lülitad need välja. Igaveseks.

Aega ei saa tagasi keerata. Sa tõused püsti, jalad veel kergelt värisevad. Sa kõnnid peegli ette ja näed seal ainsat inimest, kes on sulle olemas-iseend. Sa tead ja usud, et oled tugev ja sa pead vastu. Sa naeratad. Mõtled, et nüüd, sellest hetkest, sinu elu algabki.

Tahan öelda seda, et mitte kunagi ei tohi sa elada teiste inimeste jaoks, vaid ainult iseendale! Muutes end teiste jaoks, on alati võimalus, et sind jäetakse maha, kui hulkuvat kassi, kes ei tea enam, mida enda eluga peale hakata või kes ta üldse enam on. Ma ei arva, et enda parandamine oleks kuidagi halb, alati saab olla parem, aga tõeliselt end muuta saad sa vaid siis, kui sa arvad, et see on õige ja sa ise soovid seda, mitte keegi teine.

2 Comments

Submit a comment

Massive Presence Website