Ma tapsin su hinge, abielu ja mõistuse

In 50HALLIVARJU

Kui juba kõigil porni kirjutamiseks läks. 
___

Et mu vanaema oli saksa kindrali tütar ja mu vanaisa venelasest soldat, kes ta hullumajja vägistas. Et mu esiisad olid tõenäoliselt sküüdid. Et ma vihkasin ta tüdrukut, seda labast siga. Et mul oli arvel alla saja euro. Et ma kardan naabri koera. Et ma tahan jääda rasedaks et see loode hävitada. Et ma tahan end lõhkuda ilma välispinda kahjustamata. Kui ta munn mu suus oli, siis sellele ma mõtlesingi.

Tahtsin nad lahku ajada, tahtsin nad hävitada. Jube kangesti tahtsin raha, jubedalt. Mainor oli kerge, õppimine oli kerge, elamine oli kerge. Mul oli keeruline eksisteerida. Vahel tundsin, et mu veri sügeleb. Üle keha, kohe plahvatab nagu tõmmatakse traadiks muutunud veresooned ühe ropsuga välja. Kusagil, kuskil olin ma haige. Silmade taga olid odad mis penetreerisid Jeesus Kristuse, jalge vahel must auk mis neelas Päikese. Ma funktsioneerisin, kuidagi. Imestasin enda üle kui ma hingasin, kui peeglist vaatasin. Seisin enne esimest päeva praktikandina peegli ees, alasti. Kui ma pead kuulaav koerana vasakule kallutasin, olin ma nii Michael Myersi moodi.

Hingelt olin ma Nagasaki, kehaliselt pigem C-korviga brünett. Põsesarkad kõrged, silmad tumedad. Miks ma selline välja nägin? Mu ülemus oli igav, banaalne noormees. Noogutasin kõige peale mida ta ütles. Hiljem püüdsin meenutada, mida ta siis ütles? Mulle ei tulnud oma nimi ka meelde. Kujutasin end ette surnud vanaemade peal seismas, paljajalu ja käed laiali. Ma olen steppidest. Teisel tööpäeval võtsin tal suhu. Ta oli nii loll. Tema uus abikaasa läks sööma, paks notsu. Notsu eit oma notsu kodus, varsti sündimas paar põrsast. Rääkiv peekon. Seest oleme kõik roosad. Kui ta mulle arvuti juures midagi seletas, hakkas mul paha. Rääkis midagi, millele ma ei oska nime anda. Pooleldi huvist kas ta nõustub reetma oma kaasat ja sündimata last ning pooleldi tema inina katkestamiseks ma küsisin kas ma võin ta türa enda suhu võtta. Lollakas punetav nägu. Jää vait.

Istusin tooli peal, panin käe talle kubemele ja surusin vastu. Tahtsin lüüa, släppida. Ta oleks kindlasti ehmunud, nagu hirv metsa jooksnud. Munn oli ka segaduses. Tema tõeline mina. Sülitasin peale ja hõõrusin ta poolkõva ja vaatasin alt üles.

„Pane uks lukku, muidu ta astub sisse kui vara tagasi tuleb.“

Kui ta tite moodi komberdades ukse lukku keeras ja rihmaga jahmerdas, siis teadsin et ta on minu. Vaip oli kare, põlved läksid punakaks. Sellest hetkest ma ei tahtnud teda näha, teda kuulda. Esimese asjana ta jutu peale oleks öelnud et ma kuulen ta naist tulemas ja olekski kõik.

„Lükka oma riist mulle suhu, palun.“

Ta naine polnud teda kunagi imenud. Nad olid sellist nägu, et nad olid elu ohvrid. Neljakohaline kuupalk. Hoidsin suud lahti, keel väljas. Nagu sitsiv kutsa. Tal oli kogemus palju erootilisem kui mul. Kui ma teda lakkusin, siis ta lahutas tuhat korda oma lolli näoga maakast naisest. Veri hakkas ringi käima, ajasin jalad 10% rohkem laiali ja tundsin kuidas vitt tuksub. Mõnus. Panin silmad kinni ja tundsin, kuidas ta suus kõvaks muutub. Imesin ta naise temast välja, tapsin ta lapsed. Küüned olid mustaks lakitud, see meenus talle pihku lüües. Selline üle keskmise suur munn, sirge. Mu selg oli väga sirge. Pea käis rütmiliselt edasi-tagasi, kuni ta endale kurku võtsin. Hoidsin teda endas. Kas ta juba ära ei sureks? Ma lõpetasin kiituskirjaga. Ma olen nii tubli.

„Anna oma jobi mulle, eks?“

Noogutas nagu tõeline kutsa. Peksin tal lahti, pool läks põsele ja pool lendas jumal teab kuhu. Siis oli ta veel tühisem kui enne, selline lõdva munniga lollakas ja mina tegin nagu midagi poleks olnud. Tema abikaasa saabus hiljem, õgis kuskil künas kahe eest. Ta müüdi mu suu eest maha, seda ei saa ta enam kunagi tagasi võtta.

***

Sellest polnud mulle küllalt. Ma räägin, mida ma talle tegin.

Ma ostsin endale riideid. Ma lugesin anaalseksist täpsemalt kui ainult möödaminnes. Ma ei onaneerinud kaks nädalat. Ühel päeval palusin tal meile hotellituba võtta. Ei, tal on sõbral korter kesklinnas. Whatever. Jällegi, tuli ainult paluda ja ta andis, tegi, sitsis. Labane ohver. Peale töö lõppu tuli ta mulle järele. Põdes, sest ta naine oli sünnitanud väikse rotipoja. Tule ikka, vastasin ma. Poja sünni, abielu pühaduse ja vaba tahte murdsin ma platvormkingadega (talla alt punased), musta värvi sukkade ja minikleidi, võltsripsmete ja push up rinnahoidjaga. Ingridient X oli mu perse. Sellest varsti.

Liha jõudis kohale ja kõndisin trepist alla. Jakk oli peal. Jalad sirgelt enda ette, komistamata. Rääkis autos kõigest peale oma uue lapse ja naise, küll patras. Noogutasin. Jah, ma olin paljulubav praktikant. Jajah. Ristmikul seistes panin talle käe kubemele. Silitasin seda nagu kassipoega. Tema munn oli nii palju parem kui ülejäänud tema. Nii labane. Kohale jõudes sõidame liftiga. Enne viimast korrust lähme maha, kõnnin ta ees üles. Kingad kõlavad betoonist trepikojas, mu kitsas seelikus perse peaks ta nüüdseks transsi viima. Sukatripid paistavad, alaselg lühikese topi alt välkumas. Pikad juuksed. Lõhnan hästi.

Tema sõber on kinnisvaramaakler. Vaade oli kesklinnale, aga mis linn see Tallinn ikka on. Vinn Läänemere lõual. Püüdsin põlevaid inimesi ette kujutada, elu ilma elektri või Starbucksita. Mingil hetkel peatasin ta möla lausega: „Su abikaasa pole sulle kunagi oma perseauku kinkinud. Ma annan enda oma sulle. Nüüdsest oled sa minu naine.“ Oh seda paska, mida ta mulle ajas. Mitte keegi ei usu sind, sa ise ka ei usu sind. Miks sa ei julge mulle kätt põlvele panna? Tegelt ei tee mina ka selliseid asju, rahu. Poiss, rahu. Vaata, ma ei ostnud sinu antud raha eest endale see kuu head sööki. Ma ostsin need kingad, sukad ja aluspesu. Vaata, mida sa raha eest saad. Ma pidin otseses mõttes ta käe enda pihale panema. Spotifyst mängis dnb. Tal puudus maitse.

Mingil hetkel võttis tal loomalik pool õnneks üle. Silitas sisesäärt, seal kus sukad lõpevad ja ihu algab. Ma olin sheivitud, nii sile. Võtsin enda jaki ära, jalg üle põlve kõlgutamas. Imeks su suurt riista, palun. Palun anna? Aga ma ei palu, kui saad aru. Ma ütlen. Ta ei saa sellest aru, kui ta munn hakkab paisuma siis aju alustab kahanemist. Ma murran su.

Libisesin põrandale põlvili, diivanipadi alla. Eelmisest korrast oli tal meeles ise püksid alla libistada. Ainult mina pean kondoomi peale panema. Panin käed selja taha, libistasin keelega üle ta kerade ja tegin suured silmad. Alt üles vaatamine, huvitav kas ta tundis end selle tõttu ülemuslikumalt? Kui ta kerad olid mul suus, kui ma pöidlaga ta otsa hõõrusin? Võtsin otsa suhu, hoidsin suus, keel mängimas. Silma vaadates võtsin ta endale kurku ja seekord surus ta mu pea ise endale otsa. Lämbusin, hingasin, ilastasin, repeat. Ta oli nii uus ja loll. Meid ühendas ainult leping ja ilaniit. Üks pikem lugu on läbi ja ta on kivikõva. Mina tegin seda. Ilma minuta oleks ta pehme idioot. Hõõrun talle pihku ja lakun külje pealt, laisalt. Minu oma. Teda ei ole ka enam olemas, vähemalt identiteedina. Kõik ta ajud voolasid sellesse suurde türasse, et seda suureks saada. Ma võtan selle.

Tõmban topi üle pea, mulle meeldib mu higi lõhn. Kiima lõhn. Tõusen püsti ja ta vahib mind, oma ülemust. Olemust. Seeliku lukk käib külje pealt lahti, lükkan selle alla. Astun välja, pesus ja kingades. Lükkan oma alukad eest, nii et ta näeb kui ma tema türaga koos sõrmed endale vittu lükkan. Pööran end ringi ja mõtlen, et ecstasy oleks abiks tulnud. Tõmban oma kannikad aeglaselt liikudes laiali ja ütlen üle õla et seda tema naine ei anna talle elu sees. Mina annan. Ma hoolin su türast, ma tean kuhu see käima peab. Mu väiksesse perseauku. Kummardun ja näitan milline ma tegelikult olen, üks tatine sõrm perses. Hingeldab ja vahib, end täiesti unustanud. Jumala mõttelage, kiimane pilk. Mina tegin seda.

Istun talle kaksiratsi sülle, sest mina juhin seda firmat, mina tegin selle munni. Kui me ühineme, siis minu juhtimisel. Ta on liiga loll, et midagi peale oma emisest eidele sissepritsimisega hakkama saada. Sõidan tal süles, riist vastu vittu hõõrumas. Tal on see peaaegu nabani, mis pole üldse paha tulemus. Ma ei anna talle oma lemmikauku. Lasen tatil talle riistale kukkuda, juhin ta endale perse kannikate vahele ja hakkan teda sisse istuma. Mõtlen Piiblile, kuidas see keelatud on. Mõtlen kuidas me kõik olime kunagi lapsed, süütud imikud. Türaots pressib mulle auku, kuni ühe ehmatava hüppega on see mul sees ja nüüd on vaja terve tükk sisse ajada. Õõtsutan end üle õla vaadates, aga seal pole midagi näha. Tal on silmad pahupidi, nagu oleks üle teinud. Käed mu puusadel. Dnb on hea tume. Tõstan kanni üles, siis nõksu võrra alla. Natuke kiiremini, kuni ta minusse sügavamalt sisse on vajutanud. Ja kui ta on sees, siis ma hakkan tema peal ratsutama.

Teda polegi enam palju alles jäänud. On see munn mu sees ja mingi tükk halvasti riietatud liha mu ees.

„On sul hea minus olla? On ju?“

Släpin. Nohiseb ja hingeldab, noogutab. Nõjatun ta kohale, riist sees ja leian oma rütmi.

„Ütle et sa armastad mind.“ Mõmiseb. „Tubli kutsa. Kas sulle meeldib kui ma nii teen?“

Nii tehakse siis, kui sa istud türa peal ja ülakeha on paigal aga alakeha vingerdab muusika rütmis nagu sul oleks selgroo keskosas uksehing.

„Su naine ei tee seda mida mina teen. Su naine oskab sünnitada, te ei seksi enam. Sa oled minu oma.“

Surun end ta riista otsa, silme ees Jeanne D’arc ja Van Gogh maalid. Keradeni sees, hakkan ta peal julgemalt hüppama. Rinnad pole ikka veel paljad, neid ei anna ma talle samuti. Nõjatun ettepoole, kuni ta munn minust välja libiseb. Tõusen püsti.

„Niku mind nagu koera. Otse perse, palun. Näita mida sa tegelt teha tahaksid.“

Ja kui ta mu uppis perse taha ronib, siis lisan: „Ära muretse, ma ei jää rasedaks. Tule mulle perse. Või pritsi selg täis.“

Vaatan selja taha, pea padjal. Mina tulen hiljem, kodus. Tema murran ma nüüd ja igavesti. Tema elu, ta abikaasa elu. Lapsest võib ehk asja saada. Lapse nimeks on Rupert. Väga halb…

Sõrmed libisevad pihale, sukahoidjate alla. Kui ta riist mulle sisse libiseb, siis ma oigan. Tahtmatult. Ja siis hakkans eda häält jäljendama, kandma nagu uut t-särki. Keradeni sees, hakkab ta mind tõsiselt võtma. Enne võttis naljaga. Mu silmad on lahti, ma vaatan maakleri seina peal olevaid filmipostreid. „Sleepless in Seattle“ on halb film. Mind võetakse persest ja see on nii hea tunne. Ta hing ja keha on minu ja ma viskan ta minema. Diplomist oli ka rohkem kasu. Üks king kukub üle diivaniääre jalast. Ta naise sõrgadel olid Reebokid. Lükkan oma kahvatu perse talle vastu, nii et ta ei peksa sisse vaid liigutame oma rütmis.

„Võta kumm ära kui tulema hakkad,“ kähisen. Hüppan püsti ja peksan talle pihku. „Sa oled nii tubli! Sul läheb hästi, natuke veel!“

Ta on nii ära. Kui ta purskab, siis juhin selle endale rinnale. Voolab mu rinnahoidjale, pühin sõrmega joa ära.

„Tubli poiss…“

Ma käin enne dushi all. Ta istub, silmad klaasistunud. Panen end riidesse ja ma olen alles nüüd kiima minemas. Uksel saates tõukan ta vastu seina, astun välja. Kui ta surnud pole, seisab ta seal mokk töllakil näoga vist siiani. Ma sain ta hinge kätte.

Ma rahuldan ennast hiljem kodus tema hingega. Ta elu on ruineeritud.

4 Comments

  1. Omasugusele võib see jutt meeldida, aga targem inimene luges rumalust ja raiskas aega. Hoian igaks juhuks edaspidi Nihilistist eemale, siin puudub hea filter, mis ebaarukat ajarasku arukast arengust eristaks.

Submit a comment

Massive Presence Website