Lolliksjäämise hirm

In STREETNIHILISM

Kui sa oled keskmine eestlane valdab sind igapäevaselt “lollikjäämise hirm” või “lollikstegemise hirm”. See on see, mis teeb eestlastest nii kurja ja vihkajaliku rahvuse. Kõike seda, mis sul on puudu sa kardad. Hirmust sünnib agressioon ja nurka aetud hiir ründab kassi esimesena. Nii homo- kui ksenofoobia lõpus on “foobia” – hirm. Eesti keelde on see aga kavalalt tõlgitud kui “viha” ehk agressioon ja potentsiaalne tegusõna, mitte “hirm”, mis oleks nõrkuse, emotsiooni kui passiivsuse tunnus. See, kuidas keeles kasutatavad sõnad loovad kohaliku kultuuriruumi, mõtlemise ja sellest tuleneva käitumise, on ammu tõestatud. “Vaen” on julguse ja “ajame-törts-mehejuttu” sümboliks. Need ihaldusväärsed täägid eeldavad tegutsejalt automaatselt moraali olemasolu. Keskmiste eestlaste moraaliks on seega hirmu ja viha segu!

Näiteks käisid sa tööintervjuul. Ja jäid lolliks, sest sind ei võetud ametisse. Pole olemas sellist nagu neutraalne tööpakkuja! On ainult värdjad, tropid ja värdjad. Ta vihkab sind, sellepärast ta sind ei valinudki. Aga enne tegi su mega lolliks. Pani meelitava töökuulutuse, vastas lubajalikult su CVle ja kutsus mesijuttu ajama tööintervjuule. Peale kogu seda võrgutamist aga jätab ta su maha – teeb lolliks! Ta valetas ja sina uskusid. See teeb jõuetuks ja ajab depressiooni, nagu suhte lõpp ikka. Häbi toob ka see, kui keegi su töölise-staatuse kohta küsib. Sul pole (seda!) töökohta! Kõik see teeb su nii mitmekordselt lolliks, et üle jääb ainult hirmu tunda ja reageerida julgelt ja aktiivselt – vi-ha-ta! Kritiseerida, olla kõige targem, sõita teisitiarvajatele pasunasse – kõik see selle nimel, et mitte lolliks jääda. Parim kaitse on rünnak.
Teine variant on see, et sa oled mingil tööl ja vihkad seda frontaalselt. Sest see töine olukord lihtsalt teeb sind nii lolliks…
Oot, mis “kolmas variant”, täitsa loll oled või?!
Lolliksjäämise hirm peab täistuuridel käima, siis on hea rahulik olla.

Keskmine eestlane teab, et “meile vassitakse, siia tuuakse riigi poolt salaja varsti miljon pagulast”. Kõik see on hirm oma valitsuse ees lolliks jääda. Parim kaitse on rünnata pagulast juba enne tema siia tulekut. Siis ei ole mitte mingit ohtu lolliks jääda! (“Nagunii keeratakse kõik pekki, vähemalt mina teadsin seda, seega olen teistest targem. No ja kui ei keerata, siis on üsna hästi. Win-win ja mõlemal korral võidan mina!”) Küllaltki lollikindel on siinjuures ekret fännata, nemad kaitsevad meid ka selle eest, et taevas alla ei kukuks.
Hea on vihata etteruttavalt asju, mida veel pole. Kui need tulevad, siis jäävad lolliks kõik teised! Ennatlik paranoia on okei. Sellepärast on hea oma tõelisi mõtteid avalikult mitte välja öelda, mitte esitada petitsioone või minna tänavatele – aga äkki ma jään seal lolliks.

Homod? Värdjad. Ajupilt näitab, et homofoobsed mehed erutuvad geiseksist palju rohkem kui selle suhtes neutraalsed. Miks nad siis vihkavad? – sest nad kardavad. Iseennast.

Kui sa auto ostad, siis sellise, mis on kõige uuem/parem/säravam/kallim või maitsetum, aga kõige töökindlam. (No vähemalt selle kindla raha eest.) Mina oma autoga juba lolliks ei jää! Sama käib kardinate kohta, need lihtsalt ei saa olla sama värvi kui su naabril. Vähemalt sa tead, mis moes on ja see käib ka riiete kohta. Kui kellegi riietus või olemine sulle ei meeldi, tuleb seda kindlasti kõva häälega kritiseerida, see garanteerib, et lolliks jääb tema.

Viimane sõna peab jääma sulle. Miks on soomlaste kui aeglaste inimeste üle hea naerda? – sest siis pole meie need lollid! Kas sulle pole räägitud, et aeglane tähendab lolli? Kui teine on lolliks jäänud, siis mina olen turvalises positsioonis.

 

Siinse kirjutise autor on eestlane. Teda valdab samuti lolliksjäämise hirm. Sellepärast arendab ta end teadlikult. Lolliksjäämise hirm on talle õpetanud, et objektiivsust pole olemas, pole vaja kellegagi kakelda, et oma pointi selgeks teha ja et kakleja on automaatselt lollim oma lolliksjäämise hirmuga.

Chilläx. Ära karda. Sind ei hammustata.

 

5 Comments

  1. Hästi kirjutatud, kuid sisu tõesti loll – seega hinne kümnepalli süsteemis kokku 5 😀

  2. Vahelduseks oli huvitav lugeda nii suure argpüksi juttu. Naljakas, kuidas keskmist eestlast samuti argpüksiks peab ega arvesta, et vb tema sõprusringkond ei koosne keskmistest eestlastest 🙂

  3. Inimese maailmakirjelduses on ca 80 % sellest inimesest endast… Äkki peaks korrektuure tegema oma peas, selle asemel, et labaselt üldistada ja sildistada?

Submit a comment

Massive Presence Website