Kreekast, kommunistidest ja Reformierakonnast.

In SNAP

Rain, ma rääkisin sulle aasta tagasi, mis Kreekas saama hakkab. Ma tellisin sulle Reformierakonna kontorisse kõige radikaalsema USA kommunistide ajakirja Jacobin Magazine. Ma ei tea, kas sa ei kuulanud või ei uskunud. Või ei lugenud. Sa süüdistad Putinit. Ma süüdistan Merkelit ja kõiki teisi Euroopa Liidus võimulolevaid poliitikuid. Ei saa teha Euroopa kõige väärikamast rahvast põlvkondadeks võlaorje.

Kreekast

Vaata, kreeka rahvuslased on nagu meie rahvuslased. Uhked oma rahvuse üle jne. Aga selle erinevusega, et kreeka rahvuslased on õigeusklikud. Nad on üüratult uhked selle üle, et kui natsi-saksamaa nad okupeeris, siis oli Kreeka ainus okupeeritud riik, kes ei pannud välja oma Waffen SSi. “Me ei lähe iial õigeusklike vendade vastu sõtta,” ütlevad kreeka rahvuslased ka täna.

See, mis meil on venehirm on seal türgihirm. Türgi teadupärast on NATOs nagu Kreekagi. See aga ei takistanud neid seal madistada Küprose pärast. Ja USAle loota ei saanud eriti. USA usku on seal põhiliselt ainult kohalikud sotsdemid. Ehk PASOK. Keeruline, kas pole? Suudad jälgida? Ok.

Ma olen uhke kreeka rahva üle. Vaata, kui Saksamaad enne Teist Maailmasõda võlgadega piinati, siis saksa rahvas reageeris ja valis Adolf Hitleri. Kreeklastel oli ka võimalus praegu natse valida. Kuldne Koidik ei ole su vanaema EKRE, paljud Kuldse Koidiku juhid on vangis, kuna nad on päris natsid. Aga kreeka rahvas valis vasakpoolsed. Kommunistid. Ma rääkisin sulle seda aasta tagasi, mis tuleb. Jacobin kirjutas sellest kogu aeg. Vaata, kreeka uus rahandusminister on Jacobini kaasautor. Märkasid, et ta nimetas kasinuspoliitikat “fiscal waterboarding“?

Kommunistidest

Märgid olid õhus. Kiri oli seinal. Mene mene tekel upharsin. Aga või sa lugesid. Sa kirjutasid hoopis Reformierakonna programmi, et seisate vankumatult selle eest, et kommunism kuulutada kuritegelikuks ideoloogiaks. Ma pean seda suht rumalaks.

Esiteks selle pärast, et järgmisena saab kommunisliku valitsuse ilmselt Hispaania. Mis me siis teeme, kutsume saadikud tagasi, lõpetame diplomaatilised suhted, nõuame nende Euroopa Liidust välja viskamist? Mis euroopa see on, kuhu ei kuulu ei Kreeka ega Hispaania?

Aga teiseks on see rumal seepärast, et ainus liider Euroopas, kes oleks võinud kommunismi kuritegelikuks kuulutada tappis end ära vahetult enne Berliini langemist. On rumal tema võitlust edasi pidada. Aga seda Teise Maailmasõja jätkusõda on Reformierakonna programm täis. Teine Maailmasõda oli väga paha sõda. Ja see pool, kus sa arvad, et me peaksime seda sõda edasi sõdima oli see tohutult halvem. Miks seda vaja on?

Ma ei kavatsegi hakata õigustama Stalinit, tegu oli türanni ja mõrtsukaga. Aga sel ei ole suurt pistmist kommunismi kui ideoloogiaga. Tänapäeva üks kõvemaid filosoofe John Gray on selle natsismi ja kommunismi erinevuse ilusti lahti kirjutanud, isegi ajalehes. Sa võitled Adolf Hitleri kaotatud ideoloogilist sõda.

Mul on palju sõpru, kes on liberaalid. Päris liberaalid. Keegi neist ei nõua kommunismi kuritegelikuks kuulutamist. Esiteks seepärast, et kommunismi ideoloogia on sügavalt humanistlik aga põhiliselt sellepärast, et nad usuvad isikuvabadustesse, nad usuvad demokraatiasse – nad usuvad inimeste ja turu vabadust. Nagu äris nii ka poliitikas. Teie olete usu vabadusse kaotanud. Liberaalsus on morbavaba asi. Liberaalid ei ela paranoias ja hirmus. Teie elate. Teiega ei saa ammu enam nalja teha. Usk demokraatiasse tähendab, et usud muutuse võimalikkust. Te sildistate muutuse kui riigireetmise. Teil on aeg puhata.

Reformierakonnast

Ma saan aru et mina ja veel suur osa rahvast on kaotanud Reformierakonna usalduse. Olgu nii. Aga kuniks on sõnavabadus, siis saab sellest veel rääkida. Vaata mina olen kaotanud usu sellesse riiki, mida te ehitate.

Vaikselt, viimase 15 aastaga, olete te rullinud lahti politseiriigi. 1200 paragrahviga Võlaõigusseadus ja tuhat muud seadust on teinud selle, et iga inimestevahelise suhte (pere, äri, elu, mille iganes) kolmandaks osapooleks olete te pannud mendi. Lapse ja ema vahel on ment. Sõprade vahel on ment. Ment on igal pool. Loominguvabadust piirab ment. Seadusi on väga palju ja iga uue asja puhul hõõrub ment käsi: oh kui tore, meil ei olegi veel selle seaduse rakendamiseks pretsedenti olnud! Selle all ägab üha rohkem inimesi. Ja see on teie süü.

Teie programmist saab aru, et te olete kaotanud usu erameediasse. Te tahate, et vaba ajakirjanduse lipulaev oleks ERR. Sinna on vaja üha rohkem raha, see peab tegema üha rohkem riigiuudiseid. Ma ei usalda teid ja ERRi selles asjas. ERRi kodustamise tulemus on see, et Savisaar on käima pannud oma idiootse Tallinna TV. Sellel poleks absoluutselt mingit õigustust aga ERRi valguses veidi on.

Te olete kaaperdanud rahvusluse seoses Pronksiööga. Rahvuslus on juba ise asi, mis mind ja iga liberaali kergelt härib. Kuid see teie feik-rahvuslus on veel veidi hullem. See on selline Konstantin Pätsi rahvuslus. Ainult teie oma on kõige õigem Eestile. Aga me oleme selle eksimatu juhtimise pärast juba ühe korra kannatanud. Ja te olete nüüd segamatult võimul olnud kauem, kui Kostja Päts omal ajal. Teil on aeg puhata.

Meeletu on see raevukus, millega ta võimu tahate säilitada. Igaüks, kes teie retoorikas kahtleb saab kohe Putini sildi otsaette. Avalikult, salaja. Käite ja bad-mouthite oponente nende sõprade juures. Poetate vihjeid siia sinna. Tõde on aga see, et igaüks, kes usub Putini võimekust saab aru, et kui kusagil võimuešelonides mõni kõrge Putini mees on, siis just teie juures, kes te 15 aastat võimul olete olnud. Mida teeks Putin minuga? Aga Reformi on tal igas asendis vaja. Kes on Reformierakonna poliit-Simm?

Sa ütled, et Putin valmistub sõjaks. Fine. Kui see on nii, siis on Putinil vaja arutut, natsionalistlikku, paranolist, ühiskonda üles piitsutavat vastast. Selleks ei ole paremat kui Reformierakond. Reformierakonna mantra on see, et me tegime teile ideaalse riigi, ja kui te sellega rahul ei ole, siis olete putinistid. See sitt kisub sõja poole. Vaatame jälle seda teie programmi. Võitlus kakskeelsete tänavasiltide vastu. Teil on päriselt vaja ükskõik mis hinnaga konfliktne olla. Teil ei tohi seda lubada. Päris rahvuslased näevad teid läbi. Küsige vanade ERSP’laste käest, mis nad teie 2015 tänavasiltide rahvusluse kohta arvavad. Aga te ei küsi, te ei kuula kedagi.

Inimestel ja organisatsioonidel on kalduvus korrata mustreid, mis on korra edu toonud. Te olete siiani joobunud Pronksiööst. Teil jääb tähelepanuta, et tolleaegne Kapo peadirektor Aldis Alus räägib, et tol ööl mässasid nii eestlased kui venelased. Kui ma kuulsin teda seda telekas ütlemas, siis oli tunne, nagu ma oleks saanud ametliku tõendi, et ma polegi hulluks läinud. Ma seisin tol ööl Roosikrantsi tänaval ja minust käis mööda kümneid punte noori. Iga kolmas kamp olid eestlased. Kõigil kampadel olid näod naerul. Noored tegid kõige normaalsemat asja, mida nooruses teha: mässata. Aga sellest ei räägitud, sest te keerasite selle rahvuslikuks hirmuks ja paranoiaks.

Põhjust karta

Muidugi, oli ka põhjust karta. Aga enam ei ole. Nüüd on põhjust karta teid. Ja seda ütlen mina, kes ma olen seisnud teie eest igas paksus ja vedelas. Te olete liiga kaua võimul olnud. Te ei loe enam raamatuid, te ei loe enam ajalehti. Te ei tea Talebit, Grayd, Žižekit. Te usute ainult iseenda juttu. Ja see tähendab, et teiega ei saa enam rääkida. Te olete riigierakond, teil ei ole vaja ettevõtjaid ega kedagi, te elate riigieelarvest. Te olete kaaperdanud kogu riigi. Neid valimisi on vaja selleks, et jääda võimule igaveseks. Seda ei tohi lasta juhtuda.

Mida mul karta? Ma olen lapsporno tegemises kahtlustav, ma olen narkomaan, alkohoolik – mida sa ei jäta mulle meelde tuletamata. See aga ei tähenda, et mul ei ole õigus. Ja veel vähem tähendab see seda, et mul ei ole õigust seda öelda. Ja sõima mind edasi avalikult või mu sõprade ees Putini käpikuks. Mu sõbrad teavad mind, mu lugejad teavad mind. Putin on sümpaatne gängster aga see ei tähenda, et ma teda kardaksin või et ma ei oleks valmis tema vastu sõdima, kui Eestis seisuks läheks.

Viimaseks piiriks sai see, kui sa ütlesid mulle, et ma võiksin kolida mõnda vabamasse riiki kui Eesti. Sa tead, et ma olen suurem USA patrioot kui ükskõik, kes teine. Ja ma olen viimase aasta jooksul käinud kaks korda Detroitis vabaduse ja lootuse lõhna nuusutamas. Sellel maal, kus saab rahulikult välja anda kommunistlikku Jacobini näiteks. Kus saab räppida rahulikult sellest, kuidas kasuisa sind titevoodis suhu nikkus, kus ei saa selle eest lapsporno süüdistust. Kus saab rahulikult kritiseerida võimu ilma, et sulle tehakse ettepanekuid teine maa valida. Ja tead Rain, isegi kui te võidate Eestis ja mul läheb siin elamine veel võimatumaks ja kui ma laste pärast kolin USAsse, siis ikkagi lähevad mu kolm poega USA armeesse ja ikkagi on minu pojad need, kes peavad sinu võimuahnuse pärast tulema kord siia seda sinu tehtud sõda sõdima ja selle maa eest surema.

Ma olen kaotanud usu sellesse hüsteerilisse politseiriiki, mida te ehitate. Aga ma ei ole kaotanud usku Eesti Vabariiki ja eesti rahvasse. Ma usun, et eesti demokraatia on nii tugev, et elab selle üle, kui me valime võimule Edgar Savisaare. Aga ma ei ole kaugeltki kindel, kas Eesti demokraatia elab üle järgmised neli aastat vaikselt lahti rulluvat politseiriiki, riigimeediariiki, hüsteeriariiki, mida teie ehitate.

Ma ei usu, et Edgar Savisaar on lahendus muuks, kui Eesti teie surmahaardest vabastamiseks. Sellega ta saab hakkama. Ja siis, kui te olete oma hinge vaadanud, veidi raamatuid lugenud, veidi mõelnud, siis võime hakata jälle koos liberaalset riiki ehitama. Kes teab, mis erakonda selleks vaja on. Vabadust tuleb kogu aeg uut moodi võidelda. Aga praegu on vabaduse eest võitlemine kõik, mis takistab teil edasi võimule jääda. Teeme teisiti, sest kindlalt edasi on võimatu.

67 Comments

  1. No kurat, see on isegi parem kui Kivisildnik, no kurat nii head asja pole enam ei tea mis ajast lugenud.
    Seni olen Kenderiga kokku puutunud kõigest kahel korral. Aastaid tagasi loetud raamat “Iseseisvuspäev” jättis väga hea- ütleme siis jõulise- mulje.
    Ei tea kas mõni peavoollane pidas seda vägivalla ja naistevastasuse õhutajaks äkki lausa populariseerijaks? No ei imestaks üldse.
    See viimane värk seoses “Pedofiiliajuhtumiga” ületab aga igasugu piirid. Ma olen kaotamas täiesti usku eesti rahvasse. Inimesed kommenteerivad asja, mille kohta nad on ainult kuulnud meedia kujundatud “õigeid” arvamusi (äkki peaks sõnalt õige võtma juttu märgid ära, mõni võib meie uues solvumise-, viha-, jälitamise, sildistamise, tagakiusamis-, haritusetuse(mitte harimatuse) pseudoliberaalse(, mis ehib ennast liberaalsuse sulgedega) ?vaba?riigis veel ära minestada või minna kitule).
    Isiklikult lugesin seda untiitlit vast tuhat sõna. See oligi tekst mida polnud mõeldud läbilugemiseks/mõtlemiseks, see oli nagu film, sa ei hakka ju filmigi puhul süvenema igasse pisidetaili, iga pikslit analüüsima,v , tähtis on ülevaade. ERRi (Eriti Reformarliku Ringhäälingu) intervjuu sellega seoses aga avas selle teksti olemuse, motiivid, ideed,põhjused, eesmärgid täielikult. Tahaks teada paljud on viitsinud sellesse intervjuusse süveneda (omaette teema on kas inimestel on üldse selleks oskusi), pigem on ikka nii, et Kender on nüüdsest ilmselt avalikkusele pedofiil, kes kirjeldanud oma himusid! No kamoon see oli ju kõide antipedofiilsem asi mis on ilmselt üldse olemas. Ei kumanud ju mingeid ilustusi!!, HEAD INIMESED see asi ei olnud ju ilus,see oli kõige nulltolerantsem appikarje selle nähtuse vastu (alles eile õhtuleht kirjutas kuidas ISIS tegeleb rahumeeli 2 aastaste laste müümisega seksiks- ühekordseks seksiks!!, Lähis- Idas on avatud orjaturud kus müüakse titasid rikastele välismaa pedofiilidele!!, kes peale vahekorda oma ohvrid halastamatult tapavad), mille eest nüüd rahvas pea tahab liiva alla peita. Muidugi, ärme räägi ebakohtadset elus, vaatama niikaua kõrvalt kuni mürsk lähisfääri tabab…

    Kui meil oleks vaba meedia (okei tegelt mingis mõttes on, kui sul on vähegi nime, siis kuskile paberile saad veel oma “vale” arvamuse riputada) siis oleks oodanud jõulisemat kaitset, mitte haritusetute sõgedat ainult emotsioonidele toetuvat ja ilma veenvate argumentideta läminat, aga tundub et inimesed enam ei julge väga sõna võtta sest algab räme tümitamine ja lõpptulemuseks võib olla üheotsapilet “vaimsesse GULAGi”. Analüüsimatus on anaalist ja sildistamine on sild diktatuuri.
    Väga uskumatu on mõelda aga alles aastad tagasi suhtusin ma õhtulehte, kui mingisse rämpsu, postimeest pidasin aga elitaarseks. Kahjuks pean aga tõdema, et tänaseks päevaks on asi, kuidagi imelikult ümber pöördunud. Või kui siis täpsem olla, siis Postimees ei näikse enam juba pikemat aega eriti midagi mõistlikku siseriiklikust olust avaldama. Õhtulehest ma loen inimeste arvamusi. Seal võib veel arvata. Postimehes peab “teadma” ja samamoodi on ka ERR järjest nihkunud üheülbalisemaks.

    “Kas te konsulteerisite enne teksti avaldamist juristiga?” WHAT? Kas ma peaksin enne selle kommentaari postitamist ka konsulteerima kellegagi? Äkki peaks netti panema mingi õigete mõttete andmebaasi, riiklikul või eurolisel tasemel ja valede mõtete baasi koos trahvi määradega: stiilis “Euroliit on nõme” -50 Eur, mulle ei meeldi suitsupääsk 2,67 euri.
    Ajaloo revisionismist järgneks uppumine töösse Estonia kaevanduses (a la “Kas on tõsi, et e-valimistes pole petetud?”)

    PS. Kirjavead eip huvita

  2. Kender, olete ju suli, minu kommentaari olete kustutanud, kus oli viide sellele, et õppige enne ära, mis liberalismus on tegelikult. Või ei oska te vaielda?

  3. Kuule, Kender! Sa oled ju juut ja pealegi üks vingeimat sioniste. Mida sa siin mölised ja lollitad eesti rahvast. Sinu koht on, tead küll, kus!!

  4. Tore lugemine.

    “Aga te ei küsi, te ei kuula kedagi”
    See ongi eestilik juhtimine. Olen sellele palju mõelnud, et “rahvas väärib oma juhte”. Kibe (kuid õnneks siiski mitte täielik) tõde. Sest juhid tihtipeale määratakse (või määravad end ise nagu Reformierakond koos Keskerakonnaga oma valimisseadusega teinud on) rahvale.
    Siiski, alles oli uudis, kui palju on riigiasutused tellinud uuringuid. Tohutult. Ja kui palju tulemusi kasutatakase oma otsuste tegemisel? Hädiselt vähe. Põhjus seesama “ise tean”. Kõik on kõigespetsialistid. Juhtide seas on levinud arvamus, et vahet pole mida sa juhid – kultuuriasutust või kaevandust. Olen ise teinud tellitud uurimust. Kasutusse see ei läinud, sest ei ühtinud tellija sooviga. Õnneks ei süüdistatud mind vastutegevuses…
    Tihtipeale ettevõtte juhtimisel ei üritata välja selgitada, mis motiveerib valdavat osa töötajatest, mis võiks reaalselt toimida vaid tegeldakse asjadega, mis meeldivad. Pärast konstateeritakse, et ei õnnestunud ja põhjenduseks midagi leiab ikka.
    Demokraatia, rahva arvamus ja tahe on toredad asjad. Põnev mäng, kuhupoole enamus kaldub. Kuid seda tugevam peab juht olema, et arvestada võimalikult paljude arvamustega. Türannid (sümpaatne Putin) on nõrgad juhid – ainult retsi. Vastasmängijaid, kohtunikke, pealtvaatajaid. Nad ise ju ei retsi pealegi, sõjavägi teeb seda (nemad poevad diplomaatia taha, isegi sanktsioone neile ei panda). Nad on nagu noortekampades eksisteerivad õrritajad – pisikese räbalad, kes norivad rahumeelse võõraga tüli, et päris-kaabakatele põhjust anda võõras läbi peksta – “omasid kaitstes”.

    Aga ärme ikka Savisaart vali. Kesk ja Ref on ühe musta tagumiku kaks poolt, kes olulistes asjades hääletavad ikka ühtemoodi. Keskerakonna valimise peale võiks nelja aasta pärast mõelda, kui vahepeal on Kesk hakanud päris-opositsiooniks.
    EU -ga liitumisel Savisaar ei öeldnudki oma arvamust (võimalus pidada teda reeturiks). Oleks pidanud välja ütlema, põhjendama ja oleks tegu olnud lihtsalt teise arvamusega. Venemaa tegevuse kohta Ukrainas on tal (väidetavalt üle jäänud erakonnast erinev – esimest korda ajaloos?) arvamus, mis annab hagu herr Kindrali ja Roosamanna hirmutamistaktikale, kuigi nad ise on kaotanud päris-piirivalve ja on rääkinud palgaarmeest, mille puhul on juba vähemalt paar tuhat aastat inimkonnale teada, ET see ei tööta ja MIKS see ei tööta.

    Putin on muidugi eriti sümpaatne selles, kuidas ta oma (aja-) kirjanikke kohtleb?
    Sellistest tegelastest kuuleme tavaliselt politseiuudistest – Vaska (Putin) läks Kärberi tänaval (Ukrainasse) sõber Petkale külla, võeti seal koos viina (riikidevaheline “koostöö”), Vaska ei nõustunud Petka arvamusega, et võiks Tommy ja Sammy (Angela ja François ‘e) ka peole kutsuda ja näiteks ka lauamänge mängida (kõik neli teeks koostööd) ja Vaska pani Petkale noa neeru (separatistid rahvast retsima).

Submit a comment

Massive Presence Website