Korgidiileri õppetunnid pt4

In STREETNIHILISM

Nii ei saa enam edasi minna, bensod peavad kaduma. Avan bluelight.ru ja loen läbi enamiku bensovõõrutusega seotud teemadest, et leida parim tee vabanemiseks. Saab selgeks, et päeva pealt seda teha ei saa – arvestades minu sõltuvust, umbes 6x 1mg xanaxit, 2x zolpidemi ja 2x imovane päevas, võib päevapealt lõpetamine ka surmav olla. Lisaks sellele on mul kujunenud füüsiline sõltuvus GBLi-st.

Ainuke mõistlik variant on tapering, ehk koguste järk-järguline vähendamine. Et kehal oleks võimalik olukorraga harjuda ja leppida, tundub mõistlik tempo 1/10 doosist nädalas. Ehk siis nädal aega võtan õhtuti 5 tabletti, järgmisel nädalal 4, siis 3 jne. Päevase xanaxitarbimise üritan kohe alguses ära jätta, rõhk sõnal „üritan“.

Esimene hommik peale esimest, ühe tableti võrra vähendamist, ärkan korraliku ärevusega. Mul on xanaxit vaja ja kohe. Proovin siiski ära kannatada. Tund aega hiljem on ärevus sujuvalt üle läinud keskmise tugevusega paanikahooks. Süda taob, tekib õhupuudus, ärevus halvab kogu mu tegutsemis- ja otsustusvõime. Järgneb surmahirm ja ebareaalsusetunne, kogu ümbrus tundub järsku täiesti ebaloomulik ja kui pilgu peeglisse heidan, vaatab sealt vastu võõras inimene. Otsustan oma piinad lõpetada, ning mõistan, et pean ka päevast kogust väga vaikselt vähendama, vastasel juhul lõpetan psühhoosiga haiglas.

Nädala jooksul olukord normaliseerub, kuni järgmise vähendamiseni. Uue nädala algul võtan õhtul 4 tabletti ning ärkan järgmisel hommikul paanikahooga. Unekvaliteet on olematu, magan 2 tunni kaupa, kui end korgist nokki tõmban ja ilma uuesti peale tegemata on magamine võimatu. Lisaks lendavad koheselt peale korgivõõrutusnähud, mis on veel hullemad bensode omast. Ärevusest saavad paari tunni jooksul kuulmishallutsinatsioonid ja umbes päevaga full-on psühhoos. GBLi pealt allatuleku välistan praeguseks täielikult, bensovõõrutus üksi on juba koorem, millega vaevu toime tulen.

Nädalad mööduvad, ning kui olukord jõuab peaaegu et normaliseeruda, tuleb alati peale uut doosi vähendamist otsast peale kannatama hakata. Samas olen kahe kuu jooksul jõudnud ühe tabletini õhtul ja kahe tabletini päeva jooksul. Õnnestub hankida seroqueli ehk kvetiapiini. Tegemist on antipsühhootikumiga, kuid toimib hästi ka unerohuna. Võtan seda oma viimase õhtuse tableti asemel, ning saan öösel isegi veidi magada.

Olen jõudnud 10-st tabletist päevas 2ni. Nüüd tuleb poolekaupa nädalas vähendada. Võõrutus pole enam nii hull, depersonalisatsiooni ja derealisatsiooni enam ei esine, kui ära jätta, ainult kohutav ärevus. Neljanda nädala lõpuks suutsin bensodest täielikult loobuda

Ärevuse tase jäi endiselt kõrgeks, kuid talutavaks. Võõrutus võttis minu jaoks aega 3 kuud. Kõige raskem on selle juures metoodiliselt doose vähendada. Kuigi sul on pidevalt ülimalt pask olla, ei tohi rohkem bensosid võtta, kuna kohe kui doosid suurenevad, on vaja vähendamisega otsast peale hakata.

Võõrutusega peaaegu et võrdselt ränk asi on PAWS ehk postakuutne võõrutussündroom. See tähendab seisundit, mis saabub peale otseseid võõrutusnähte – see on hingesööv depressioon, tühjus ja täielik lootusetus, et kunagi paremaks läheb. See võib kesta mõnest kuust poole aastani ja on üks peamisi põhjuseid, miks uuesti tarvitama hakatakse. Esmased probleemid, mis kaasnesid, on ununenud ja kaine elu tundub olevat mõttetu hallides toonides kannatusterada.

Samal ajal, kui mina bensovõõrutusega tegelesin, hakkas GBLi sõltuvus Tomist jagu saama. Saabunud masu keeras vaikselt äritegevuse perse, ning pideva üledoseerimise tõttu kolis ka naine minema. Doosid suurenesid, vahepeal kulus tal kuni 100ml päevas. Lisaks korralikus koguses kokki. Enesehävitusprogramm oli kävitunud, ning oli selge, et see lõppeb kas täieliku põhjakäimise või surmaga. Selleni jõudmiseks kulus reaalsuses tegelikult veel päris pikalt aega.

Meenub üks seik, kus Tom koos oma äripartneriga Berliini läks. Ilma GBL-ita. Umbes päevaga sai ta aru, et sõltuvus oli olnud tugevam, kui ta arvata oskas. Tuli kõne, ning 5 minutit hiljem asusin kohvreid pakkima. Tom kandis summa, mis kattis kuhjaga nii lennupiletid, hotelli kui ka minu kopsaka tasu välislähetuse eest.  Võtsin kaasa hunniku riideid, hügieenitarbed ja pudeli cutasepti – kui küsitakse milleks, siis jalaseene jaoks. Pudeli sisu asendasin loomulikult GBL-iga. Lõhn on üsna sarnane – ühed lahustid mõlemad, lisaks ei reageeri GBL narkootiliste ainete kiirtestile. Enne lennukile istumist vaatan järgi ka Saksamaa seadusandluse – minu kergenduseks pole GBL otseselt narkootiliste ainete nimekirjas.

Kuigi lend ei kesta kaua, on mu sõltuvus parasjagu sellisel levelil, et umbes 1.5h. peale viimast doosi muutub olukord talutamatuks. Seepärast ostan apteegist pudeli Visine silmatilku. Mitte et mul neid vaja oleks, pudelit on vaja. Visine pudel mahutab 10ml GBLi, lähen teen lennujaama WC-s viimast korda peale, ning lähen chek-ini. Tänu geebekale olen täiesti rahulik, ning mingeid probleeme ei teki.

Vaatamata sellele, et lend võttis vaid 2h, käisin ikka lennuki WC-s peale tegemas – esiteks seepärast, et mitte ärevusega lennukilt maha tulla ning teiseks seepärast, et mul oli võimalus selleks – i did it because i could.

Maandun Berliinis, saan oma pagasi probleemideta kätte ning võtan takso. Palun sõita hotelli, mille aadressi Tom mulle andis. Tom tuleb fuajeesse vastu ning ta on täiesti katki omadega – higi voolab, käed värisevad ning kõne on kogelev, muidu enesekindlast ja jutukast mehest on alles täielik vare. Õnneks saan ma tema kõige suurema probleemi – korgivõõrutuse – kohe lahendada. Pikema jututa lähme tema sviiti ja hakkame peale tegema. Loomulikult on kaaslaseks ka kvaliteetne kokaiin. Mingi aeg jääb Tom nokki, ma teen kokki edasi, kuni hommik käes ja kogu nägu ning neel täiesti tuim. Lendan hommikuse lennukiga tagasi Eestisse, teenides selle tripiga keskmise kuupalga.

Muidu oli kõik business as usual, mul oli 4-5 püsiklienti, kes pidevalt võtavad, ning see võimaldas lahedalt ära elada. Üks mu püsikliente tutvustas mulle oma sõpra, kelle nimeks on Jarko. Tegemist oli korgientusiasti ja täieliku sitamagnetiga, kellega juhtus pidevalt ulmelisi asju. Kohe esimesel kohtumisel võttis ta kolm pudelit, ning edasi suhtlesime põhiliselt interneti kaudu.

Läheb mööda vaid paar päeva, kui Jarko messengeri kaudu ühendust võtab.

„Putsi, jälle jäin mentidele vahele. Hea et keedetud ei olnud, tingimised peal ja muidu oleks ilmselt istuma läinud.“

„Mis juhtus siis?“

„Perse jõime sõpradega korralikult plörri ja tahtsime taksoga kuhugi sõita. Kutsusime takso, aga jäime kõik nokki. Taksojuht ei osanud midagi teha ja viis meid kiirabisse. Sealt öeldi kohe, et paugu all ja kutsuti mendid. Samal ajal tuli mul pilt ette ja tahtsin minema panna, aga hoiti kinni. Siis kukkusin märatsema ja viskasin tooliga mingi klaasi puruks. Mendid jõudsid ka kohale, mind visati mendibussi kongi, teised kamraadid teise auto peale. Edasi viis sõit menti ja otsiti läbi ning leiti pudel. Õnneks oli GBL ja sellega probleeme ei tekkinud, ainult haiglas märatsemise eest sain väärteo“.

„No siis läks niigi hästi“

„Jah, putsi, mul juba 50 väärtegu ja 2 krim asja ka“

Paari kuu jooksul õnnestus Jarkol igasugu sekeldusi, paar väärtegu ja üks uus kriminaalasi korda saada. Üks veidramatest seikadest oli kindlasti see, kui ta kuskil Tallinna pornopoes käis, kus äritegevus ka öisel ajal läbi luugi käis. Nimelt töötas seal mingi mees, kellele Jarko läbi luugi korki andis. Selle peale oli too nõus Jarkol suhu võtma. Nii siis juhtuski – samal ajal kui Jarko telekast lesbiporri vaatas, andis ta läbi luugi mehele põske. Küsimuse peale „Miks?“ vastas ta:“ Ei tea isegi, mõtlesin proovida, kuidas on.“Fair enough.

Krim asja detailid olid peaaegu sama veidrad – Jarko elas tallinna äärelinnas. Ükskord kodupoole kõndides, ise täiesti korkis, otsustas ta läbi kellegi hoovi lõigata, et kiiremini kohale jõuda. Olles üle aia roninud, märkas teda aias grillinud seltskond. Need arvasid, et tegu on vargaga, ning peksid Jarko korralikult läbi, tulemuseks murtud ninaluu ja mitu katkist ribi. Lisaks sellele kutsusid nad kohale ka politsei, ning Jarko sai süüdistuse kirminaalasjas võõrasse valdusse tungimise eest. Vaatamata juba kehtivale tingimisi karistusele piirduti tema õnneks ÜKT-ga. Vähemalt selleks korraks.

Paar aastat tagasi läks Jarko siiski istuma – kukkus kinni umbes 6kg GHB-ga ning sai 4 aastat.

Suvi oli kätte jõudnud, ning sügisel ootas kaitseväeteenistus. Olin küll ühest sõltuvusest lahti saanud, kuid GBLi sõltuvus oli ikkagi alles ning tugevam, kui eales varem. Sõjaväkke minnes pidin igal juhul lõpetama ning päevapealt lõpetades oli reaalne võimalus ära surra, kuna olin üle 2 aasta järjest iga paari tunni tagant tarvitanud. Teadsin, et sellest võõrutusest tuleb täielik põrgu ning üritasin seda pidevalt edasi lükata, kuid nädalad möödusid, ja aega jäi järjest vähemaks.

Kuidas asjad „lahenesid“, sellest järgmine kord.

21 Comments

  1. ilmselgelt said sa oma tulu sulas. Kas ja kuidas sa seda nö pesid? Näiteks võtame üüri ja kommunaalid, kas sehkendasid raha kuidagi oma pangakontole või õnnestus sulas ära arveldada?

  2. Jarko elas tallinna äärelinnas. Ükskord kodupoole kõndides, ise täiesti korkis, otsustas ta läbi kellegi hoovi lõigata, et kiiremini kohale jõuda. Olles üle aia roninud, märkas teda aias grillinud seltskond. Need arvasid, et tegu on vargaga, ning peksid Jarko korralikult läbi, tulemuseks murtud ninaluu ja mitu katkist ribi. Lisaks sellele kutsusid nad kohale ka politsei, ning Jarko sai süüdistuse kirminaalasjas võõrasse valdusse tungimise eest. Vaatamata juba kehtivale tingimisi karistusele piirduti tema õnneks ÜKT-ga. Vähemalt selleks korraks.

    Lubage naerda, HAHAHAHHAHA

    • Lubage naerda, HAHAHAHHAHA. Tõsi teema, kusjuures,üks lahjemaid nende puhul,mis siia kirja sai.On mindud läbi eesti puhul , siis nimetan nmbr 1 hoovi(kadrioru loss),samal aastal toimus presidendi vahetus ja üks neist kutsuti samal aastal kutsega lossi hoovi vastuvõtule,et siis,ühe presidendi valitsemis aeg viiakse käed raudus lossi hoovist ära ja teise presidendi valitsemis aeg tuuakse autoga lossi hoovi peole. seda vist autor ei tea. Ma istusin koos üks õö ühe inimesega,kes oli no ühel käel kokku ei loe kui palju inimesi ära kustutanud, ning ta ütles minule , et miks ma raamatut ei kirjuta. mina sellepeale , et ma liiga noor veel ja kui tunnen,et enam jäänud pole , siis tuleb kõik paberile kirja, ennem mitte. Seniks ma loen siit neid jutukesi.2008-2012 ühed retsimad ajad , mis toimusid tallinna tänavatel. Genka kirjeldab seda tunnet ideaalselt oma teoses 407 karaati esimeses salmis .Respect kõigile ja kõigele,kes te olete võtnud endale õiguse elada !

      Lugupidamisega kõigile ja kõigele kõiges.

  3. Kirjuta veel, huvi on kõrge ja su tekst on vâga mõnus & loetav.

  4. mhm mhm, korgist on karm kinni jääda,eriti gblist veel. ma mäletan kui seda ükskord lugesin ja siis taipasin,et ossa raisk,ma olen ju hetkel kinni ja mul oli meelest läinud,siis hakkas korralik paanika häire ning maha tulemine, sest se ei ole ni,et nüüd enam ei tee.. salakaval kuri värdjas

Submit a comment

Massive Presence Website