Korgidiileri õppetunnid pt2

In STREETNIHILISM

Suvi 2006, summer of love. Suve alguses ma armusin – oma tüdrukusse, MDMA-sse ja GBLi. Sügisel oli mind ootamas Tallinna Ülikool ning sai selgeks, et sel suvel ma tööle ei lähe ning võtan vabalt. Paari kuuga oli enamik mu tutvusringkonnast GBL-i proovinud ning seda kutsuti hellitavalt võlujoogiks, selgitan järgnevalt miks.

Kõigepealt mõju: GBLi toime sarnaneb mingil määral alkoholi kõige paremale osale ilma negatiivseta – eufooria ja hea tuju ning seltsivus ilma alkoholi uimasuse ja pohmellita. Mingil määral meenutab see ka bensodiasepiine, seda just rahutuse ja ärevuse elimineerimise koha pealt.

Sarnasused on selgitatavad nende ainete toimemehhanismidega: kõigi nende ainete toimimine on seotud GABA retseptoritega: GBL (õigemini küll GHB, sest just selleks GBL organismis muutub) mõjub GABAb ja GHB restseptoritele, bensodiasepiinid GABAa retseptoritele ja alkohol erinevatele GABA retseptoritele.

GBL-i mõju on väga suurelt doosist sõltuv ning doosi suurus võib erinevatel inimestel väga suures osas kõikuda. See on põhjustatud asjaolust, et laktamaasi ensüümide tase võib inimestel olla oluliselt väiksem kui teistel. Laktamaasi ensüümid vastutavad GBL-i GHB-ks konvertimise eest. See tähendab, et mõne inimese nn. parim ehk nauditavam doos on 1.2 ml, teisel 1.5 ja kolmandal nt 2 ml. Selleks, mis kellelegi kõige paremini sobib, tuleb lihtsalt mõned korrad doosi ettevaatlikult suurendades katsetada. Minul jäi see 1.5 ja 1.7 ml vahele.

Nüüd selgitan miks GBL oli minu  jaoks parim all-around droog:

See teeb igasuguse tuima ja tüütu tegevuse oluliselt paremaks ja huvitavamaks. Tüütu liinitöö, klientidega suhtlemine, kasvõi kraavi kaevamine, kõik on chill, sest sul on kogu aeg hea olla. Rääkimata niisama aja surnuks löömisest, ideaalne igavuse tapja.

Järgmine hea külg on see et GBL võtab ära igasuguse keemia-kassi. Oled näiteks öö läbi amfetamiini tarvitanud, süda peksab, higi voolab, kohale hiilivad esimesed parakad ja kui tegemist pole esimese öö, vaid viiendaga, siis ka esimesed psühhoosi alged – mendid puurivad ukselukke läbi, mingid inimkeha meenutavad varjud su toa pimedamates nurkades, sisenemisvalmis SWAT meeskond sinu maja katusel jne. Korralik doos GBLi elimineerib kogu selle jama, südametöö normaliseerib, enesetunne paraneb oluliselt ja tunned end jälle inimesena.

Samuti puudub GBLi-l pohmell. Selle all mõtlen ma siis pohmelli nagu alkoholist tekib, mitte akuutset võõrutusseisundit. Sellel on ka üsna lihtsad põhjused : erinevalt alkoholist on GHB molekul väga lihtne ning lagundatakse organismis veeks ja süsinikdioksiidiks ehk süsihappegaasiks. Need ained ei ole organismile toksilised, erinevalt alkoholi metaboliitidest, seepärast pole ka pohmelli. 

Siinkohal tulebki vahet teha pohmellil ja võõrutusseisundil. Võõrutusseisund tekib peale pikaajalist tarbimist ja peale seda järsult lõpetamist ning kerge see ei ole. Sellest aga allpool.

Minu jaoks oli see ka ideaalne combo droog – koos amfetamiiniga tarvitades võttis ära igasuguse ärevuse ja kõrvalnähud, aga kaiff jäi alles. Sama MDMA-ga – pilt väreles veel rohkem, olek ise oli veel pehmem ja empaatia ning eufooria tugevamad. See on siiamaani üks mu  lemmikkombosid. Hallutsinogeenidega oli samuti huvitav, võttis ära kehalised vaevused, mis osade hallutsinogeenidega ning visuaalid lainetasid rohkem. Huvitav oli  kombineerida just tripi keskel ja tunda, kuidas kogu reis järgmise käigu sisse paneb.

Viimaseks võib öelda, et vähemalt füüsilise sõltuvuse osas annab GBl päris palju andeks – tõsiste võõrutusnähtude tekkimiseks, mis kestaks kauem kui päeva, kulus endal oma paar nädalat iga paari tunni tagant doseerimist enne kui tundsin, et kui peale ei tee on perse majas ja sitt leivakotis. Eelnevalt tarvitasin u  pool aastat igapäevaselt mõne doosi ja polnud ühtegi probleemi.

Samuti ei ole see mingi ülistus GBLi-le ega tarbimisoovitus, paljudele inimestele see aine üldse ei sobi ning nendele, kellele ta liigagi hästi sobib, tekivad varem või hiljem erinevad probleemid. 

Aga nüüd suve juurde. See suvi oli minu jaoks ühtlasi ecstasy honeymoon, võiks öelda et see oli üks kuradima kirglik romanss, tõeline armastus. Endorfiinide hulk, mida MDMA vabastab on kuni 5 korda suurem kui naturaalsel teel vabastatakse. Puhas kontsentreeritud nauding, empaatia ning eufooria väikeses tabletis. Algul ühes, edaspidi kahes, poole aasta pärast ka kuni viies tabletis õhtu peale. MDMA vabastab ajus tohutu serotoniinitulva, aju vajab aega selle taastamiseks. See tähendab, et kui piisavalt pikka perioodi tarvitamiste vahel ei ole, siis jääb neurotransmitteri tase madalaks ning kui ei ole midagi vabastada, ei ole ka soovitavat mõju, on vaid kõrvalnähud

Siin on kaks varianti, sa kas ootad, nagu viieline koolipoiss, 1-2 kuud iga tarvitamise vahel või sa sööd rohkem kettad. Teadagi, mis mina tegin. Selline teguviis  viib aga serotoniini taset veelgi allapoole ning tekivad igasugused huvitavad, aga ebameeldivad kõrvalnähud nagu unehäired, isutus, depressioon, motivatsioonipuudus, brain-zaps(elektrilöögi sarnane impulss läbi aju ja keha) ning unehalvatus.

Suvi möödus pidutsedes ja üleüldise hedonismi tulva all – puhkus üle eesti, uued riided, väljas söömine, jõhker helisüsteem autos ja palju drooge. Pappi tiksus suht viisakalt peale ja kõik oli fain, samas sain aru, et väikelinnas on ja jääb mingi kindel arv tarvitajaid, kes seda ainet pidevalt kasutavad ning tuleks operatsiooni veidi laiendada. Idee kuidas seda teha, tuli ühest internetifoorumist nimega alconet, kuhu ma olin varem konto teinud, algselt lihtsalt informatsiooni kogumiseks.

Igatahes leidsin alconetist teema GHB, GBL-i ja 1-4 BD kohta. Seal teemas vaatas vastu postitus, kus üks kasutaja oli kirjutanud:
"Krt, selline isu on, roniks kasvõi õlitatud posti mööda üles, kui vaid kuskilt saaks". Saatsin privaatsõnumi, ning mõne tunni pärast sõitsin juba tartu poole. Siis kohtusingi esimest korda Tarmo ehk Tartsiga ning hiljem tema elukaaslase, Caroliga. Tarts oli ehitja ning kohtusimegi ühe poolelioleva objekti lähedal parkimisplatsil. Tarts oli kõhetu, lühikeste juuste ning prillidega umbes 25 aastane tüüp. Esmamulje oli sitt, kuna ta suutis mu BMW musta sisu pahtlitolmuga valgeks toonida. Klient on siiski kuningas ning mingit draamat tekitama ei hakanud, võttis ühe 50ml pudeli ja kadus tagasi ehitusele. Õnneks oli seekord esmamulje petlik, ning hiljem saime üsna headeks tuttavateks, panime mitmel korral koos pidu, ööbisime tema juures ja ajasime niisama juttu.

Tartsil oli lisaks GBLi-le ka üks teistsugune huvi, selleks olid hallutsinogeenid, mida ta oli kunagi mingisuguse saksamaa tuttava kaudu saanud. Tegemist oli suures osas Research Chemicalidega, millest enamik olid sellel ajal legaalsed. Saime üsna kiirelt kokkuleppele, et kui tal plekki ei ole, siis võime vabalt vahetuskaupa teha – GBL temale ja hallutsinogeenid mulle. Leidus igasugu eksootikat, ja sain oma TO DO listist päris paljud ained maha kriipsutada. Proovitud sai 2-CB, 5-MeO-MiPT,5-MeO-DiPT 4-Ho-DiPt, TMA-6, seeni ja veel asju, mille nimed enam meelde ei tule. Kõik peale 4-Ho-DiPTi olid huvitavad. 4-Ho-Dipt on kõige hullema bodyloadiga hallutsinogeen, mida olen proovinud. Situd vett ja ropsid vikerkaart samaaegselt. Üsna raske on sellises olukorras midagi nautida, vähemalt minul. Samas igaühele oma. 

Tartsil ja Carolil oli ainult üks probleem, olenemata sellest, et nad olid kogenud, siis ei osanud nad eriti GBLi tarvitada – nii kodus kui väljas olles oli tavaline, et nad doseerisid üksteise võidu üle ja jäid kuhugi suvalistesse kohtadesse magama või lällasid kontrollimatult ringi, näiteks tänaval külili aeledes. Kõige rõvedam ja naljakam kord oli see, kui Tarts oli kodus jälle liiga palju teinud, ning läks WC-sse, number kahele. Oli seal pool tundi ja välja ei tulnud. Saime ukse lahti, ja tüüp oli poti peal nokkis, aga niimoodi, et osaliselt oli ta küll poti peal, kuid ta oli ettepoole kummardunud ning pea puudutas maad. Samal ajal rippus persest välja korralik, paarikümne cm pikkune junn. See pilt põletas end koheselt ja ilmselt alatiseks mu püsimälusse ja seda ei kustuta ükski formaatimine. Tarts ise oli nokkis ning ilmselt ei mäleta, niiet kui sa lugema juhtud, siis tervitused sulle!

Suvi highlight oli minu jaoks Airport Jam. Võtsin kaasa oma tüdruku, head sõbrad, 3000 krooni pool liitrit GBLi ja mõned head, sinist värvi ning ristikheina pildiga kettad. Seal saime kokku tallinna kamraadidega, kellega olime varem mõned korrad koos pidu pannud, ning kütmine võis alata. Esimene õhtu läks tegelikult perse. Lisaks sellele et GBLi puhul on vaja doosi jälgida ei tohi ka dooside vahesid ära unustada – liiga kiirelt peale juues tuleb külla üledoos mis, nagu Tyson oma parimatel päevadel,  kõik nokki lööb.

Olime kogu päeva vastutustundetult peale tinistanud, ning õhtul, enne peoalale sisse minekut jõime viimased doosid ära. Kõndida tuli üsna pikalt ning üks sõpradest otsustas, et kurat, ei tööta nagu. Läksime tagasi ja tegime kohe uued ning paarikümne minuti pärast olime kõik nokkis. Ma ise jäin enam-vähem kontaktivõimeliseks, aga iga paari minuti tagant läks pilt eest ära ja kui olin kokku vajunud, tuli jälle ette tagasi. Samal ajal tuli ka kett, ning otsustasin ära magamama minna. 2 Sõpra magasid telgis kogu peol alguses lõpuni maha ning kolmas tuli alles hommikul välja. Ta oli olnud nii sodi, et turvad teda sisse ei lasknud ning ta otsustab, et läheb ringiga läbi võsa. Hommikul ärkas ta mitme elektrilöögi peale ning ei, need ei olnud tazeriga mendid, vaid ta oli magama jäänud elektrikarjuse peale mis iga väikese aja tagant teda turgutava laenguga kosutas.

Teisel päeval olime ettevaatlikumad ja jälgisime pidevalt kella nagu ootaks reedest tööpäeva lõppu. Osa võlujoogist läks sõbra kätte, kes aitas seda oma tuttavatele distribuutida.

Tiksusime meeldivad korgiuimas õhtu poole ning umbes 22.00 ajal otsustasin kettad alla visata. Doubledrop, because this is how i roll 😀 Kettad sõitsid sisse oodatumast tugevamini, kuid vaatamata sellele sõin pooleteise tunni pärast ka kolmanda. Hõljusin täielikus ekstaasis ringi kogu öö, puhas nauding ja bliss. Muusika, sõbrad, suvi ja täielik vabadus kõigist kompleksidest või probleemidest. Hetked, millele elada ja mis kunagi ei unune. Uinusin korgi abiga umbe 6-7 ajal.

Magada sain 3 tundi ning ärkasin selle peale, et keegi tõmbas täispuhutaval  madratsil suure korgi eest ning see tühjenes umbes sekundiga. Telgil oli kate eemaldatud ning ümbritsev rahvas naeris südamest. Ma ise olin vihane. Lisaks selgus tõsiasi, et kõik olid ööläbi joonud ja mina pean koju sõitma. Ülesanne tundus võimatu, sest olin rämedalt unine kuid õnneks organiseerisid mingid head inimesed kuskilt grammi amfetamiini. Valasin plaadikarbile pool grammi, hõõrusin puru aegunud deebetkaardiga võimalikult peeneks, jaotasin kaheks pikaks triibuks ning tirisin need tolmuimeja kombel umbes sekundiga ninna. Tegemist oli hea amfetamiiniga, selle tunneb isegi enne ära, kui mõjuma hakkab. Hea amfetamiin on iseloomuliku lõhna ja kurku tekkiva maitsega, samuti kõrvetab iseloomulikult – on vägagi tuntav, kuid mitte nii tugev, et pool nina limaskestast pärast välja nuuskaks.

Koju jõudsime ilma vahejuhtumiteta, taskus oli kaasa võetud 3000 asemel 7000 krooni ning võis suve lõppu edasi nautida. Ees ootas sügisene Tallinn, uued peod ja inimesed, ning GBL-i ja bensodiasepiinide füüsiline sõltuvus.

 

10 Comments

  1. Haha, mina kunagi tegin narko-alko foorumi mis mingil hetkel arenes alconetiks, kuna algne host lõpetas tegevuse vms.

  2. millal järg tuleb , käin tihti vaatamas et ehk on aga ei ole 🙂 usun et ma pole ainuke kes soovib

    • +1
      Isegi ootan jätkulugusid, minu jaoks kõige huvitavam ja aktuaalsem teema 😀

  3. It`s all coming, vabandused viivitamise eest. Kuna nüüd tuleb raha raske tööga välja teenida, siis nendel vähestel vabadel hetkedel on keeruline end kirjutamiseks kokku võtta.

Submit a comment

Massive Presence Website