Kokaiini-kotkas KOKO

In SNAP

Pistrikujaht on kõva teema. Inglise keeli falconing, siis.  Püüad pistriku, hellitad teda ja õpetad käsu peale kindale lendama. Kui oled proovinud kõiki afrodisiaakume, toidulisandeid ja new-age mantraid, kuid nussi endiselt ei saa, siisvahestaitab pistrikujaht. Seisad niimoodi, munn toidulisanditest poolkõva ja pistrik kinda otsas. Selline suurte lihastega alfalind suudab rebase maha murda. Võtab kasukamaterjali küüniste vahele, lohistab teda mööda kruusa nagu pedofiil oma tütart ja tõuseb õhku. Death from above.

Milleks üldse pistrikujahist rääkida? Tegelikult on suur mure. Paljud meie talendid lähevad välismaale ja jäävad sinna. Ma ei räägi täna Anna-Mariast. Minu platooniline armastus tema vastu teeb haiget ja sellest saaks terve depressiivse romaani kirjutada, aga ei ole hetkel aega ega ka kohta. Ma räägin Märjamaa Tarmost. Ma räägin kahest tüdrukust, kes sügisel läksid ja jäid. Ma räägin kõigist neist talentidest, kes praegu Lõuna-Ameerikas kinni istuvad, sest maailma narkopoliitika on perses nagu masturbeerimist avastava 14-aastase poisi higipulk. Siin peakski mängu tulema üks pistrik. K tähe huvides tuleb aga kotkas. Kokaiinikotkas. Paneme ta nimeks KOKO. Kokaiinikotkas KOKO.  Kodanik Koko Jambo, aga mitte veel president…

Miamit ehitades kasutati erinevaid kapitali liigutamise mooduseid. Lennukeid, paate, autosid ja inimesigi. Pablo Escobaril olid oma isiklikus loomaaias jõehobud, kes küll kapitali ei liigutanud, entpeale peremehe surma suutsid siiski Kolumbia vahel suurtes proportsioonides sitta kokku keerata ja inimesi mõrvata.  Jõehobuga on ainult see jama, et piiri ületades on ta liiga suur, kohmakas, ja märgatav. Kotkas lendab kõrgelt üle droonide, tundmatute lendavate objektide ja sinu ego. Sul tuleb lihtsalt üks ära kodustada. Pane tähele, kotka kodustamisega kaasnevad ainult plussid, miinuseid

e i  o l e.

Ära muretse sellepärast, et su kotkas teeb ühest kaheksa ja kantpead võtavad ta kinni ja viivad metsa. Ole nüüd realist. Ükski kantpea ei suuda lennata. Isegi kui su kotkas võõrutusnähtudega Sõle Statoili õhk-vesi kapi kõrval hinge vaagub ja Ivani 96nda aasta mersu pagassi topitakse, pole endiselt muretsemiseks põhjust. Kotkas elabki metsas ju! Nahhui sa käisid algklassides loodusõpetuse tunnis, kui sa isegi seda ei tea? Õpetajale seeliku alla vahtimas? Alalhoiuinstinkt on narkosõltuvusega võrreldes abitu teema. Ivani pagasnikus ei mõtle kotkas selle peale, kuidas ellu jääda, oo ei. Kokakotkas muneb seal pagasnikus endale 3 väikest crack-babyt. 3 väikest kokatibu, kes peale munakoore lõhkilöömist tõmbavad kulmu kortsu ja tiivad laiali nagu steroide täis jõusaalipede. Where’s da coke? Viimane asi, mida filmi „Bumer” peategelasi väljanägemiselt meenutavad inimesed näevad, on see, kuidas kotka nokk läbistab võrkkesta samasuguse kergusega nagu lusikas mannapudru. Kellelegi jääb üks silm alles ka, noh, et rääkida, mida kõike nähti. Et tekitada hirmu. Et näidata, et kõugivõõrutus ei ole nalja-asi. Tiivad võitlemisest ja võõrutusest räsitud, hüppab KOKO mersule pulti, paneb pojad tahaistmele, ja lahkub metsast ühe väga retsi burn-out’i saatel. Blaupunkti makist mängib DEEP DISH – COCAINE ja DJ Alligator läbisegi. KOKO lükkab pedaali põhja. KOKO tõmbab Viru ringil risti üle trammitee ülekäiguraja, jättes rataste vahele kaks pensionäri ja ühe koera, peatudes lõpuks uhkete piruettide saatel Mere puiestee kasiino ees.  Sealt paar sammu edasi ja võibki masinaid toitma hakata.

KKK. Korduma kippuvad küsimused? Sinu linnuke vastab neile kõigile. Ei mingit edasi-tagasi pendeldamist Pae tänava kortermaja ees, jäta lihtsalt aken lahti. KKK. Ku Klux Klan? Oo-ei. Kotka white-pow(d)eris ei ole mitte midagi rassistliku. Kust lumesadu pihta peaks hakkama, kui mitte taevast? Koko lendab üle taeva, suur silt ümber kaela „fuck your santa claus”. Pilvepiiril on ta kõrghetked. Tõesti on. Ilusad ja hukkamõistmatud rünkpilved, kiudkihtpilved, whatever-pilved ja nende kõigi vahel Koko kaunilt kõrgumas.

Kuid kahjuks ei jää muinasjutud kestma. Mida suurem on mõnu, seda suurem on lomka. Mingi aeg hakkas Koko proovima, et kas on ka hea kama. Siis juba proovis ta natukene palju. Tema kasuks ei rääkinud ka see, et ta otsustas endale uue nutitelefoni osta, millele uurijad kärmelt saba taha panid. Koko oli küll paranoiliselt ettevaatlik, kuid kaklused Ollikas, kelmused LHV-s ja kaitsevahenditeta seks hakkasid talle vaikselt kriipsu peale tõmbama. Koko viimased 2 nädalat olid täis valu. Teda ei ole enam minuga, aga ma tean, et ta on paremas kohas. Mu elu ei ole enam kunagi endine. Temast jäi mulle maha vaid kinnas, paar sulge ja kümnene kott. Ma kaotasin enam kui sõbra, aga võitsin enam kui kogemuse.

Good night, sweet prince.

Vt ka :
*Pistrik, kes läks soome tööle: 
*Disko
*Hans H Luik
*Kokaiini hammasratas

Submit a comment

Massive Presence Website