„Kannabinoide“ saadab edu seal, kus „marihuaana“ jänni jääb

In NIHILIST LABS

10. Peatükk “Kodaniku kanepilugemikust”

Sõnade sõda

Sõnad, olgu need vanad või uued, nii piiravad kui ka laiendavad mõtteid. Vaadates sõna „marihuaana“, näeme popkultuuriterminit, mis on levinud nii tänaval kui ka massimeedias. Kuid sarnaselt sõnadega „pops“, „gandža“, „savu“ või „mant“ on „marihuaana“ slängitermin ning sellel on meditsiini-, poliitika- ja inimeluteemalises arutelus vähe väärtust. Ning sageli kasutavad keelustamise pooldajad seda propagandarelvana, kuna mõnikord võib ainuüksi kanepipläru mainimine kutsuda esile „kanepihullustuse“.

Seaduste ja teaduse kontekstis on standardsed ja tunnustatud terminid „kanep“ ja „kannabinoidid“. Kui teaduslikus kontekstis kasutataks sõna „marihuaana“, tuleks endokannabinoidsüsteemi „marihuaanapõhiste modulaatorite“ tähistamiseks vermida uudissõna „marihuaananoid“.

Omal ajal surusid Harry Anslinger ja keelustajad (ei, see ei ole bändinimi) slängitermini sisse keelurežiimi alusseadusesse – 1937. aasta marihuaana maksustamise seadusesse (Marihuana Tax Act). Anslingerit võimegi kõik föderaalse kanepikeelu eest tänada. Ta on tuntud ogarate kanepiteemaliste väljaütlemiste poolest; paljud neist on toonilt ja rõhuasetuselt rassistlikud. Siin on üks tema tsitaat marihuaananoide tootva taime kohta: „Marihuaana on sõltuvust tekitav narkootikum, mis kutsub kasutajatel esile hullumeelsust, kuritegelikku käitumist ja surma.“

Anslingeri 1930. aastate vaimust kantud iseloomustus kanepile on vastuolus meie EKSi- ja kannabinoidikäsitlusega. Seda seetõttu, et „marihuaanapahe“ on kultuuriline konstruktsioon. Kõigis 21. sajandi teaduslikes aruteludes kasutatakse terminit „kannabinoidid“. Juriidilises valdkonnas pruugitakse sõna „marihuaana“ sageli kanepihullustuse-laadsete hirmude õhutamiseks ja tõsiseltvõetava poliitilise arutelu rööbastelt mahajooksutamiseks. See on sama hea kui kasutada sõna „nigger“, mis arvatavasti on kõige kurikuulsam slängisõna meie keeles, käsitledes osa ameeriklastest puudutavaid juriidilisi ja teaduslikke poliitmeetmeid.

Teadusringkondades valitseb selgelt teistsugune suhtumine. Farmaatsiafirma Cayman Chemical uurija Tom Brook kõneleb kannabinoididest ja nende toimetest kiitval toonil. Essees pealkirjaga „Kannabinoidid: neuroniteni ja kaugemale“ kirjeldab ta hea tervise juures olevate kannabinoidiretseptorite hüvesid (siinkohal pange mängima The Beatlesi pala „Imagine“):

Kujutage ette, mida oleks võimalik saavutada, kui nende retseptorite signaaliülekannet oleks võimalik juhtida: õnnelikud, saledad ja terved inimesed, kes teavad, et nad ei pea kannatama valu.

Nagu näete, on Brocki suhtumine neisse va marihuaananoididesse Anslingeri omast üsna erinev. Meie kannabinist tahab, et kujutaksime ette õnnelikke, saledaid ja hea tervisega inimesi, kes teavad, et nad ei pea kannatama valu. Meie keelustaja usub, et kanepipruukijad on hukule määratud, sõltuvuses, vaimuhaiged kurjategijad. Brocki Anslingeriga kõrvuti lugedes on isegi raske uskuda, et me räägime samast asjast. Ja ega me tegelikult räägigi – vanad nägid kanepis mõrvarlikku umbrohtu, noorem põlvkond aga paljulubavat taime. Hämmastav, mida võivad korda saata 70 aastat kogemusi ja informatsiooni!

Samuti leidub palju näiteid sõna „marihuaana“ naljatlevast kasutamisest – küsige või Cheechilt ja Chongilt. Farmaatsia- ja teadusringkonnad ei arva, et kannabinoidid on nali. Kanepi keelustamise alguspäevil ei teadnud keegi, et inimese organismis on olemas endokannabinoidsüsteem; nüüd teame isegi seda, kuidas inimkeha kannabinoide toodab. 2009. aastal avaldas Cayman Chemical 56-leheküljelise teatmiku kannabinoidide turustamisest ja teaduslikust uurimisest. Sellest luges Publius esimest korda kahe ensüümi – diatüülglütserooli (DAG) lipaaside alfa ja beeta – kohta, mida organism vajab endokannabinoidi 2-AG tootmiseks. Sellel kannabinoidil on tähtis roll retrograadses signaaliülekandes. Ja see ei ole nali.

Publiuse tõlge: a + b = 2-AG. See tähendab, et kaks ensüümi saavad loomulikul moel kokku, et moduleerida rakkude signaalivahetust. Mõelge sellest kui teatejooksust, milles 2-AG täidab informatsioonilise teatepulga ülesannet. Brocki uuringufirma vaeb võimalusi, kuidas seda infoedastust võimendada. Nad püüavad 2-AG poolestusaega ja kulgemise kestust pikendada ja täiustada. Miks nad seda teevad?

Sest teadlased saavad aru, et kannabinoidid on head. Nad lähtuvad eeldusest, et meie EKSil on raviväärtus. Brock ja tema valgetes laborikitlites kolleegid usuvad, et see väärtus seisneb muu hulgas „ärevuse leevendamises, alkoholi- ja nikotiinitundlikkuse ja -sõltuvuse piiramises, vähemates ealistes probleemides südame-veresoonkonnaga, mälestuste tõhusamas leidmises ja kustutamises ning neurodegeneratiivsete protsesside vastases kaitses“. Jänni jääb see, kes kasutab nende bioloogiliste nähtuste mõistmiseks ja selgitamiseks kultuurilist terminit „marihuaana“.

Tõenäoliselt saadab kannabinoide edu võitluses ka sellise haigusega nagu Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on neurodegeneratiivne tervisehäire, mis röövib ja hävitab inimese võimaluse oma elupäevad rahulikult õhtusse saata. Selle haiguse ennetamise ja ravimise kohta on üsna vähe teada. Teaduslikud andmed näitavad aga selgelt, et EKSil on oma osa igas lahenduses. Näiteks selgus 2005. aastal ilmunud ülevaateuuringust, et „kannabinoidid pärsivad edukalt Alzheimeri tõvele omaseid neurodegeneratiivseid protsesse“. 2008. aastal ilmunud ülevaateuuring jõudis samale järeldusele, tõstes esile, et kannabinoidid „esindavad kehaomast kohanemisreaktsiooni, mille eesmärgiks on töötada vastu Alzheimeri tõve põhjustele“.

Ka tulevik paistab helge. Uurimused näitavad, et lisaks meie tervise üldisele toetamisele soodustavad kannabinoidid neurogeneesi – protsessi, millega me endale uusi ajurakke kasvatame. Senised uurimistulemused näitavad, et CB2-retseptor „võib neurogeneesi võimendades aidata ravida mitmeid neuropatoloogiaid“.

Nihe on käes – slängist teadusesse, marihuaanast kannabinoidideni. Marihuaana jääb kultuuriliseks sümboliks, kuid, palun, hoidkem poliitika katseklaasidest eemal. Sest ühel päeval võib see taim päästa teie elu.

Publius

(2010)

Otsinguterminid

Alzheimeri tõbi ja kannabinoidid (Alzheimer’s disease and cannabinoids); Cayman Chemical ja kannabinoidid (Cayman Chemical and cannabinoids); kannabinoidide neuroprotektiivne toime (neuroprotection and cannabinoids); neurogenees, hipokampus ja kannabinoidid (neurogenesis, hippocampus and cannabinoids); CB2-retseptor ja neurogenees (CB2 receptor and neurogenesis); George Lakoff.

Uurimused ja valitud allikad

2010: J. Rivers ja J. Ashton, The development of cannabinoid CBII receptor agonists for the treatment of central neuropathies, Central Nervous System Agents in Medicinal Chemistry, märts 2010:10(1):47–64.

2009: Y. Marchalant jt, Cannabinoids attenuate the effects of aging upon neuroinflammation and neurogenesis, Neurobiology of Disease, mai 2009:34(2):300–7.

2009: B. Basavarajappa jt, Endocannabinoid system: emerging role from neurodevelopment to neurodegeneration, Mini Reviews in Medicinal Chemistry, aprill 2009:9(4):448–62.

2009: T. Brock, Cannabinoids: to the neurons and beyond, Neuroscience Vol. 3: Cayman Chemical.

2008: T. Bisogno ja V. Di Marzo, The role of the endocannabinoid system in Alzheimer’s disease: facts and hypotheses, Current Pharmaceutical Design, 2008:14(23):2299–3305.

2007: I. Galve-Roperh jt, The endocannabinoid system and neurogenesis in health and disease, Neuroscientist, aprill 2007:13(2):109–14.

2005: B. Ramirez jt, Prevention of Alzheimer’s disease pathology by cannabinoids: neuroprotection mediated by blockade of microglial activation, Neuroscience, veebruar 2005:25(8):1904–13.

Tõlkija järelsõna

See on kiri ajaloo pöördepunktist. Äsja lõppenud Kanada parlamendivalimistel saatis ülekaalukas edu liberaale, kelle üks valimislubadusi oli kanepi legaliseerimine. ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo (UNODC) oleks paar päeva tagasi peaaegu andnud riikidele ühemõttelise soovituse lõpetada uimastite omamise ja tarvitamise karistamine; mitmete allikate osutusel „ühe suurriigi survel“ avaldamata jäänud dokumendi avalikustas miljardär Richard Branson. Mehhiko ülemkohus hakkab järgmisel nädalal arutama küsimust, kas tervishoiuseadus, mis keelab kanepi kasvatamise ja tarvitamise, on põhiseadusega vastuolus. USA föderaalkohus Californias keelas uimastivastase võitluse ametil DEA kanepiapteekidesse reide korraldada. President Obama räägib uimastitevastase sõja lõpetamisest ja selle asendamisest sõltuvusvastase võitlusega. Samal ajal näitab värskeim Gallupi rahvaküsitlus, et rekreatiivkanepi legaliseerimist toetab rekordiliselt suur hulk ameeriklasi: 58 protsenti. 2016. aasta ÜRO erakorraline uimastiteemaline istungjärk UNGASS tõotab kujuneda revolutsiooniliseks; kaalul on ei midagi vähemat kui globaalse keeluseaduse alusdokumendi, 1961. aasta ühiskonventsiooni kehtimajäämine.

Ka Eestis on üht-teist toimumas. Puiklemisi, aga siiski on uimastipoliitika reformimise vajadust hakanud möönma tegevpoliitikud. Debatt meedias kogub tuure ja keelupoliitika pooldajate argumendid jäävad üha nõdremaks. Kaur Kenderi vedamisel jõudis riigikogusse rohkem kui tuhande allkirjaga petitsioon, mis muu hulgas nõuab kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist. Mõned Eesti arstid on valmis tunnistama, et inimese endokannabinoidsüsteem on olemas ja selle moduleerimine fütokannabinoididega on mõnele patsiendile näidustatud. On ilmne, et puhumas on muutuste tuuled.

Sellisel murrangulisel ajal on käesoleval kogumikul väga sobilik ilmuda. Kanepiteemalisi raamatuid on eesti keelde varemgi tõlgitud, kuid Publiuse kogumik on esimene, mille rõhk on kannabinoidsüsteemil ja kanepi, aga ka muude ainete ja tegevuste mõjul, mitte vaid mõnede lugejate lemmiktaime omadustel. Selleks, et aduda kanepi rolli inimese tervise ja mõistuse mõjutamises ning sel teemal pädevalt kaasa rääkida, tuleks endokannabinoidsüsteemi olemust ja selle mõjutamise võimalikke tagajärgi vähemalt osaliselt mõista. Loodetavasti on Publiuse kogumikust selle juures abi.

Rõhutada tuleb aga, et hoolimata põhjalikust varustatusest akadeemiliste allikaviidetega, on see esseevalimik siiski pealiskaudne aimeraamat, mitte õpik. See annab küll teemast esmase ülevaate, toimides oivaliselt hüppelauana põhjalikumate ja spetsiifilisemate allikate juurde, kuid kuna Publiuse eesmärk teatmiku kokkupanemisel oli võimalikult laia üldsuse teavitamine, on kollektiivne autor endale lubanud lihtsustusi, mis tõsiteaduslikku kriitikat ei kannata. Peale selle on raamatu kirjutamise ja tõlkimise vahele jäänud mõne aasta jooksul jõudnud ka teadusrindel mõndagi muutuda ning seega ei pea päris kõik raamatusse jõudnud prognoosid ja spekulatsioonid paika. Üldiselt kinnitavad nüüdisteaduse värsked saavutused siiski üha kindlamalt pilti, mille Publius nende kaante vahel on visandanud.

Praegu on „Kodaniku kanepilugemik“ igatahes kõige põhjalikum kanepi- ja kannabinoidsüsteemi-teemaline teos eesti keeles ning sobib seetõttu lähemaks tutvumiseks igaühele, kes soovib kanepipoliitika probleemistikku paremini mõista ja sel teemal lähedaste ringis või miks mitte ka avalikus ruumis kaasa rääkida. Loodan väga, et see ei jää viimaseks, vaid et üha põhjalikumaid ja värskemaid samateemalisi raamatuid tuleb eesti keele- ja mõtteruumi üha juurde. Sooviksin, et esmajärjekorras praeguste ja tulevaste arstide riiuleile.

Tervist ja rahu!

Mart Kalvet, tõlkija, MTÜ Ravikanep juhatuse liige

Tallinnas, 23. oktoobril 2015

2 Comments

  1. See raamat on väga sobiv jõulukink riigikogu liikmetele, kes peavad uuel aastal hakkama arutama “Laske elada” petitsiooni. Kuna isiklikult ja ükshaaval kõiki harida ei jõua (ja kõik vastaste argumendid põhinevad 100% harimatusel), siis tuleb loota rahvaesindajate lugemisoskusele… Laske elada ja õigus olla rahule jäetud on väga lähedased ideed.
    Omalt poolt pakuks annetust 101 koopia ostmiseks/postitamiseks, Mart, kui oled huvitatud, võta palun ühendust!

  2. Selle teksti esimene lõik kõlab väga segaselt, arusaamatuks jääb miks või kuidas keelustamise pooldajad sõna ‘marihuaana’ propagandarelvana kasutasid. Vastus: 20 saj alguses kasutati seda ameerikas demoniseerimiseks, kuna sõna kõlas “võõrapäraselt”.

    Ja Imagine ei ole The Beatlesi “pala”. The Beatles läks laiali 1970, selle loo kirjutas, salvestas ja avaldas Lennon 1971.

Submit a comment

Massive Presence Website