Kanepi kasvatamise võimalikkusest Eestis

In STREETNIHILISM

Oletagem, et Toompeal muudetakse ära ports seadusi ja selle tagajärjel muudetakse kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil ja sellekohane tarbimine legaalseks. Seda tingimusel, et kogu tarbimiseks mõeldud kanep peab olema kasvatatud Eestis, maksustatud sarnaselt tubakale aktsiisiga, ja seda saab olema vabamüügis vaid ettenähtud müügipunktides  –näiteks apteekides. 

Käesoleva kirjatüki eesmärk on analüüsida kanepi kasvatamise majanduslikku äratasuvust eelmainitud tingimuste kehtimise korral. Kui kalliks legaalse kanepi tootmine Eesti tingimustes kujuneks ja kui palju peaks üks tootja aastas kanepit kasvatama, et sellest ära elada? Turu mahtu puudutame lõpus ainult riivamisi ja võimalikku konkurentsidünaamikat käesolevas analüüsis arvesse võetud ei ole, kuna selle prognoosimiseks napib algandmeid.

Pisut kanepist ja selle kasvatamisest

Perekond kanep (Cannabis) on ligikaudu 90 miljonit aastat tagasi eraldunud kanepiliste sugukonda (Cannabaceae) ja roosilaadsete seltsi (Rosales) kuuluv kaheiduleheline katteseemnetaim. Uuemad molekulaar-fülogeneetilised andmed paigutavad seni hariliku kanepi alamliigi staatuses olnud india kanepi (Cannabis indica) harilikust kanepist (Cannabis sativa) eraldi liigiks (vt ka joonis 1).


Joonis 1. Kanepi perekonda kuuluvad kolm liiki, vasakult: harilik kanep (Cannabis sativa), india kanep (Cannabis indica) ja metsik kanep (Cannabis ruderalis).

Kolmest kanepi perekonda kuuluvast liigist tarvitatakse lõõgastumise eesmärgil üksnes india kanepit (edaspidi lihtsalt kanep), mille kasvatamisel tuleb eelkõige silmas pidada kahte asjaolu. Esiteks seda, et tegemist on üheaastase taimega, mis tähendab, et üks isend annab saaki vaid ühe korra – õige pea pärast tolmeldamist või seemnete valmimist taim sureb. Teiseks seda, et erinevalt enamikest õistaimedest on kanep kahekojaline ehk lahksuguline taim – ühel taimel on kas ainult isasõied või emasõied.

Üldiselt peetakse saagikamateks kanepi emastaimi, mis võivad kasvada isastaimega (vt joonis 2) võrreldes kuni poole suuremaks ning lisaks sisaldab emastaim ka veidi suuremal määral kannabinoide (eelkõige siis tetrahüdrokannabinooli ehk THC-d). Tagatipuks on emastaimelt võimalik saada “poegi” ehk uusi võsusid ning nende abil saab seemnete idandamise faasi vahele jätta.

Isastaimi ei maksa siiski päris maha kanda. Heades tingimustes kasvanuna on need siiski piisavalt “kanged”, et kõlvata samuti tarbimiseks. Lisaks – kui kasvatamise eesmärgiks on saada uusi seemneid, tuleb isas- ja emastaimi koos kasvatada, et emastaimed viljastatud saaks. Aga kui prioriteediks on ikkagi tarbitava kanepi saak, siis tuleks kasvatada üksnes emastaimi, sest viljastamata emastaimed suunavad rohkem ressursse õiepungade kasvatamiseks ning samuti on THC määr kõrgem just viljastamata emastaimedel. Seega, üksnes emastaimi kasvatades saab saak suurem ja kvaliteetsem.


Joonis 2. India kanepi isasõied ja -õisikud (vasakus veerus) ja emasõied ja -õisikud (paremas veerus).

Eesti tingimustes tasub kanepit kasvatada pigem sisetingimustes, mitte õues ega kasvuhoones. Eesti kliima ning valgustingimused ei ole kanepi kasvatamiseks kõige sobilikumad – enamik ajast on liialt külm, päikekiirgust on liiga vähe ja päevad on aasta lõikes liialt ebaühtlase pikkusega. Pealegi – kuna kanep on anemohoorne ehk tuulleviv taim, siis emastaimede tahtmatu viljastumise vältimiseks on parem neid kasvatada tingimustes, kus isastaimede õietolm neile ligi ei pääse. Samuti vähendab sisetingimustest kasvatamine kõikvõimalike herbivooride ja parasiitide (sealhulgas inimeste) rünnakute ohtu.

Et kanep on ruderaal, siis on selle kasvatamine üldiselt lihtne. Ruderaalid asustavad taimkattest vabanenud kasvukohti, kasvavad seal kiiresti suureks ja hakkavad kiiresti ka õitsema. Niisiis on sisuliselt tegemist umbrohuga, mis kipub konkurentide vähesuse korral vohama. Kanepi elutsükkel on ligikaudu 12-13 nädalat, emastaimedel mõned nädalad pikem kui isastaimedel (enamasti 15 nädalat). Elutsükli dünaamikat saab reguleerida valgustingimustega. Näiteks kui kasvuperioodi alguses võib taimi biomassi maksimeerimiseks valgustada ca 16 tundi ööpäevas, siis õiepungade arvu suurendamiseks emastaimedel tasub kasvuperioodi teises pooles taimi valgustada ca 12 tundi ööpäevas. Kui valgustus on parasjagu välja lülitatud, on parem, kui muud valgusallikad (nt päikesevalgus õuest) taimedeni ei jõua. Seetõttu saab kvaliteetse kanepisaagi vaid taimi sisetingimustes kasvatades.

Kanepi saagikus ja kasvatamise kulud

Kanepi kasvatamine on Eestis küll illegaalne, kuid ometigi kasvatatakse hinnanguliselt 80 protsenti Eestis tarbitavast kanepist kohapeal (viide 1; viide 2), kusjuures, nagu viidatud uuringust selgub, on suurem osa nendest kasvatajatest alla 26-aastased noormehed – kuuludes niisiis elanikkonna segmenti, kus kõiksugu botaanilised ja aianduslikud huvid ning oskused on teiste segmentidega võrreldes eeldatavasti oluliselt madalamad. Seega võib eeldada, et kanepi kasvatamine on jõukohane sisuliselt kõigile normaalsetele täiskasvanud inimestele. Eks see ongi üsna lihtne. Põhjalikuma eestikeelse õpetuse kanepi kasvatamisest leiab siit.

Jõukohane on kasvatamine ehk küll, ent kui palju tuleb kanepi kasvatamise alustamiseks investeerida, kui suured on tootmiskulud ja kui suur tuleb toodangu omahind? Selle analüüsi aluseks on kasvatusüksus (edaspidi KÜ) – neli kanepitaime, mis kasvavad ühe ruutmeetri suurusel  pinnal, kusjuures kasvupinna kohale jääb vähemalt poolteist-kaks meetrit ruumi (seega 1 x 1 x 2 m suurune ruum).

Ühe KÜ valgustamiseks piisab enam-vähem 400W valgusest. 400-vatise võimsusega metallhaliidlamp (HMI-lamp) või mõni muu kõrgsurve-gaasilamp (HID – high-intensity discharge lamp) annab välja ligikaudu 35 000 luumenit. Sellise lambi hind on ca 30 eurot ja eluiga 20 000 tundi, mis katab ära ligikaudu 13 kasvutsüklit (15 nädalat x 7 päeva x keskeltläbi 14 tundi päevas = 1470 tundi). Olenevalt lambi kvaliteedist kipuvad HID-lambid aja jooksul tuhmistuma, nii et kvaliteetse valgusvoo kindlustamiseks tasub lambid vast iga 10 000 tunni jooksul välja vahetada. Lisaks taimekasvatuseks kõige sobilikematele metallhaliidlampidele võib kanepit kasvatada ka muude valgusallikatega (sh äärmiselt energiasäästlike LED-lampidega). Põhjalikumat informatsiooni kanepi kasvatamisest eri tüüpi lampidega leiab siit.

Kui tegemist ei ole päris algaja või käpardiga, siis rusikareegel ütleb, et ühe vati valgusega saab kasvatada ühe grammi tarbitavat toodangut. Niisiis, üks KÜ annab 15 nädala jooksul (mis on ühe emastaime tüüpiline eluiga) 400 vatise valgustatuse juures ca 400 grammi saaki. Elektrit kulub ühe KÜ tootmistsükli valgustamiseks ca 1500 tundi, mis praeguste elektrihindade juures (keskeltläbi 5 senti kilovatt-tunnist) on 75 eurot.

Muud KÜ rajamiseks ja ülalpidamiseks vajalikud tarvikud (potid, vesi, muld) saab kätte kümmekonna euro eest. Ka mõne seemne hankimine ei tohiks olla kulukam kui 10 eurot. Samuti ei vaja ühe KÜ hooldamine välja palju inimtööjõudu – päevas korra kastmisest piisab. Kui võtta arvesse seemnete idandamise (8 tundi), KÜ ülesseadmise (8 tundi) ja saagi korjamise ning kuivatamisega (8 tundi) seotud tööjõukulud ja arvestada neto tunnitasuks 5 eurot, siis oleks 400 grammi valmistoodangu omahind 200 eurot. Tubakaaktsiisiga võrdse aktsiisitasu korral lisandub 400 grammile suitsetamiseks mõeldud toodangule ligikaudu 25 eurot aktsiisi.

Praegu maksab üks gramm kanepit tänavalt ostes keskeltläbi 20 eurot. Ühe KÜ ühe kasvutsükli toodang on praeguste hindade kontekstis tänaval väärt 8000 eurot. Tootmiskulud jäävad aga 200 euro kanti. Aastas saab ühe KÜ peal kasvatada peaaegu neli tsüklit taimi.

Kanepitalu mudel

Eesti linnastub hoogsalt ning elu maal on välja suremas. Selle tendentsi üks peamiseid põhjusi on asjaolu, et põllumajanduse või aiandusega tegelemine tasub ära vaid küllaltki suurte tootmisbaaside juures, mis suudavad enam-vähem ühtlase kvaliteediga toodangut aastaringselt pakkuda. Suurfarmid suudavad edukamalt taotleda ka põllumajandustoetusi, hankida masinaid ja ehitada infrastruktuuri. Ent kui tonnide ja tsentneritega mõõdetava saagi asemel kasvatada kanepit, millega kauplemine käib üldjuhul grammides, siis oleksid väikesed “kanepitalud” üks viis, kuidas maal elades põllumajandusviljelusega end, kujundlikult väljendades, ära toita.

Keskmine Eesti külamajapidamine koosneb mõnest kuni kümnest hektarist maast, eluhoonest ja paarist kõrvalhoonest. Just need viimased võiksid olla legaalse kanepi tootmishooneteks. Võttes aluseks ülaltoodud arvutused ühe KÜ kohta, võiks üks kanepitalu toimida umbes järgmiselt.

Kanepit kasvatatakse ja töödeldakse kõrvalhoones, kus on 20 KÜ-d (nt 2 x 10 tk reas, et pääseks igale KÜ-le ligi). Ühe KÜ ühe tsükli valgustamiseks kulub 75 eurot; seemnete, vee, väetise, mulla, pottide ja kuivatuskottide peale ca 10 eurot ning kütmisele keskmiselt 20 eurot (kui eeldame, et tootmishoones on ahiküte ja hoone soojashoidmiseks kulub aastas 40 ruum-meetrit puid hinnaga 40 eurot ruum-meeter).

Niisiis, kui tööjõukulusid mitte arvestada ja lisada 25 eurot aktsiisi ühe KÜ saagi kohta, oleks ühe KÜ omahind 130 eurot. Lisades siia juurde kõiksugu transpordikulud, halduskulud, ettevõtluskulud  ja ootamatud kulud, võib ühe KÜ omahind tõusta maksimaalselt 300 euroni. Eeldades, et kanepitalus töötab täiskohaga kaks inimest, kes mõlemad saavad kuus 2000 eurot puhtalt kätte, on nende aastane tööjõukulu kokku 82 000 eurot (2 inimest x 12 kuud x 3417 eurot). Aastas saab ühelt KÜ-lt neli 400-grammist saaki, seega 20 KÜ pealt kokku aastas 80 saaki  ehk 32 000 grammi (32 kg) kanepit. Kanepi kasvatamisel tekkivad jäägid (varred, kasutatud muld) on kõik orgaanilised ning need saab ilma mingite lisakuludeta kompostihunnikusse viia, kus neist moodustub aja jooksul hoopis lisatulu.

Niisiis aastased kulud tootmisele on 80 x 300 eurot ehk 24000 eurot ning inimtööjõule 82 000 eurot, kokku seega 106 000 eurot. Eeldusel, et apteekide kokkuostuhind tarbimiseks mõeldud kanepile on 5 eurot grammist (neli korda alla praeguse tänavahinna) ehk 4,17 eurot ilma 20-protsendise käibemaksuta, saab aastase saagi müügist 133 400 eurot. Niisiis on sellise kanepitalu aastane kasum ligikaudu 30 000 eurot.

Seega oleks legaalne kanepi tootmine Eesti kindlasti tulutoov ettevõtmine, mis aitaks kindlasti pidurdada ääremaastumist, võimaldades maal ära elada ka suhteliselt väikesemahulise kanepitootmise juures.

Kanepituru suurus ja mõju majandusele Colorado näitel

Colorado osariik legaliseeris 2014. aasta esimesest jaanuarist kanepi kasvatamise, ostmise, müügi ja suitsetamise – igal vähemalt 21-aastasel inimesel on lubatud ühest müügikohast osta korraga kuni üks unts (28,3 grammi) kanepit ja tarvitada seda oma äranägemise järgi. Allpool esitatavad andmed kanepi tarbimise ja turu suuruse andmed pärinevad Colorado osariigi valitsuse 2014. aasta raportist Market Size and Demand for Marijuana in Colorado, mis on pdf-formaadis netist hõlpsasti leitav.

Colorado osariigis elab 2014. aasta rahvaloenduse andmeil 5,35 miljonit inimest, kellest – täiskasvanutest – hinnanguliselt üheksa protsenti ehk veidi alla poole miljoni inimese on regulaarsed kanepitarbijad (tarbivad kanepit vähemalt korra nädalas). Vähemalt korra kuus tarbib kanepit ligikaudu veerand coloradolasi ning ka USA-s tervikuna on see näitaja 26 protsenti.

Colorado osariigi kanepituru mahuks hinnati mullu 130 tonni (mis osutus enne kanepi legaliseerimist läbi viidud analoogilistest hinnangutest märkimisväärselt – 300 kuni 110 protsenti – suuremaks), millest legaalne kanepiäri moodustas hinnanguliselt 77 tonni. On märkimisväärne, et sellest 130 tonnist tarbisid valdava osa ära Colorado elanikud ja vaid hinnanguliselt 9 tonni turistid ning teised osariiki külastanud. Lisaks tavapärasele suitsetamisele on Colorados väga populaarseks saanud ka kõikvõimalikud kanepit sisaldavad tooted, eelkõige maiustused, aga ka nahale kantavad kreemid, ihupiimad jms.

Vähemärkuseks – Eestis on kanepituru suurust äärmiselt raske hinnata, kuna puuduvad võrdlusalused. Võime hinnata vaid konfiskeerituid koguseid. 2012. aasta narkomaania ennetamise strateegia lõpparuandest võib välja lugeda, et kanepitooteid konfiskeeriti 2007. aastal ligikaudu 172 kilogrammi (hiljem mõnevõrra vähem, ent selle saab kanda ilmselt muutunud prioriteetide arvele). Kui hinnata grammi hinnaks suhteliselt konservatiivseid 18 eurot, saame vaid konfiskeeritud kanepitoodete tuluks 3,1 miljonit eurot, mis inflatsiooni arvesse võttes teeb reaalhindades ligikaudu 3,9 miljonit eurot. Kui arvestame kinni peetud koguse osakaaluks kogumäärast samuti suhteliselt konservatiivse 10 protsenti, saame 39 miljonit eurot. Sellest vaid kümne protsendi kinni pidamisel oleks meil neli miljonit, mida varem ei paistnud kuskil. Usutavad suurusjärgud? Ei. Proovime siiski paremini hinnata.

Nii legaalse kui ka illegaalse kanepi hind kõigub Colorados 2014. aasta seisuga vahemikus 150–300 dollarit untsi kohta. Keskmine hind on 220 dollarit untsi kohta. Niisiis on Colorado osariigi kanepi turumaht hinnanguliselt 4,6 miljonit untsi x 220 dollarit ehk 1,008 miljardit dollarit.

Eestis elab 1,3 miljonit inimest ehk ligikaudu neli korda vähem kui Colorados. 2008. aasta seisuga tarbib Eestis kanepit vähemalt korra aastas 6 protsenti elanikest (World Drug Report 2011, ent sarnaselt eelmainitud hinnangute muutustele Colorados võib tegelik number olla kuni kaks korda suurem. Seega võiks oletada, et Eestis elab ligikaudu sada tuhat inimest, kes vähemalt korra aastas kanepit tarbivad – ehk siis ligikaudu kümme korda vähem kui Colorados. Colorado SKP inimese kohta on 46 757 dollarit, Eestis 26 052 dollarit ehk laias laastus poole vähem.

Seega, kui hinnata võimalikku kanepituru mahtu Eestis Colorado andmetele tuginedes, siis puhtalt tarbijate hulga põhjal oleks see ligikaudu 10–12 tonni kanepit aastas. Kui arvestada, et kanepi gramm maksab Colorados keskmiselt 7 eurot Eesti 20 euro vastu ja eestlaste jõukus on SKP põhjal coloradolastest poole väiksem, siis jääb tosinast tonnist järele ligikaudu kaks tonni. Mis teeb Eesti praeguse illegaalse kanepituru suuruseks jaehindades 40 kuni 200 miljonit eurot aastas.

Ent kui see isegi on vaid kaks tonni, siis ka see kogus – kaks tonni – annaksid tööd ja leiba rohkem kui kuuekümnele kanepitalule (eeldusel, et nende aastane toodang on ca 32 kg nagu ülaltoodud mudelis) – rääkimata potentsiaalsest kanepiturismist, mis Eestis oleks kindlasti suuremahulisem kui Colorados, kuna vahemaad Euroopas on väiksemad ja naaberriikides pole meditsiiniline kanepitarvitamine üldjuhul legaliseeritud (v.a Tšehhis, Soomes, Portugalis, Hispaanias ja Hollandis). Samuti tooks avatud turg tõenäoliselt kaasa ka kanepi hinna languse; Eestis on kanep praegu Euroopa ja ka muu maailma riikidega võrreldes vägagi kallis.

Täiendavalt tasub märkida, et koguksime nende kahe tonni pealt aktsiisi võrdselt suitsetamistubakaga – hetkel 61 eurot kilogrammist –, saaksime aktsiisituludena 122 tuhat eurot. Kuna ei ole selge, kuivõrd suure osakaalu politsei- ja piirivalveameti narkokuritegevuse valdkonnast kanep enda alla võtab, on raske hinnata politsei tööaja ning -ressursside säästmisest tekkivat mõju – kindlasti ulatub ka see üsna mitme miljonini, eriti kui arvesse võtta, et politseil oleks rohkem aega tegeleda muu kuritegevuse tõkestamise ning kontrollimisega. Lisanduvad mõjud regionaalarengule ja sotsiaalsele sidususele ning stigmatiseerimisele, suureneks turvatunne… Selline pakett on Eesti jaoks võimsam kui QE.

Vaata võimalike aktsiistulude kohta täpsemat arvutust Eesti Ekspressist: http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-voiks-kasvatada-kaks-tonni-kanepit-aastas?id=72796685

30 Comments

  1. Tere, tahtsin küsida et kust leida kanepiseemneid? Siin on küll kirjas et 10 euroga saab need hankida endale, aga kust? Olen kuulnud et mõne linnusöögi pakendist on võimalik neid leida v siis ostad diileri käest. Kui keegi teab näiteks seda linnuseemne pakki, kus kanepiseeme on sees, äkki saaksite öelda või näidata milline see pakk välja näeb ja kust seda saab osta.

  2. Paraku on lood nii, et mida suurem on tootmine, seda odavamaks läheb hind. Mingit maaelu edendavat võluvitsa kanepist seega ei saaks. Pealegi kui kanep legaliseeritaks, võtaks riik omale mõnopoli, vähemalt maksude näol ja tootmis-müügi protsesside reguleerimisel.

  3. Tavaline algajate viga pidi see olema, et hinnatakse oma tulevase kasvatuse saagikuse prognoosides enda ja taimede võimeid tublisti üle. Jube lihtne on mõtelda jah, et sul hakkab mingi pool kilo iga taime peal olema, aga reaalsus on ikka heal juhul sinna 25-30g kanti. IMO ei maksa autorit liiga karmilt kritiseerida ka, sest tegu ikkagi teoreetilisel pinnal tehtud katsega püüda hinnangut anda sellele kanepiturule ja kasumitele jne. Tegureid on nii palju, et paratamatu, et reaalelu tulemus võib erineda sellest. Ise ma mingis mõttes vaidleks vastu sellele, et Eestis on sisetingimustes kõige parem kasvatada. Selles suhtes olen nõus, et kontrollitud keskkond on hea, sest võimaldab sul asjale rohkem teaduslikult läheneda ja oma varasemate kasvatuste andmete põhjal edaspidi vajalikke muutusi teha, et keskkond taimedele veelgi tõhusamaks muuta. Samas jälle, kui just mingit väga pirtsakat ja raskesti kasvatatavat sorti ei kasuta, siis väljas on valgustingimused vääga head- sellist valgusega katmist nagu päike seda võimaldab sees naljalt ei saavuta, lisaks see on kõik tasuta. Õige sordi korral on väljas kasvatamine IMO vähemalt tavakasutajale oluliselt mõtekam. Näiteks kasvataks omale aasta jagu vähemalt ette ära õues- minimaalsed kulud. Sellepärast oleks legaliseerimise korral IMO vajalik ka selline asi, kus inimesel oleks võimalik taodelda kasvatusluba rohkemate taimede jaoks, et kasvatada välitingimustes endale saaki pikemaks ajaks ette (teiste silmadele varjatult, loomulikult). Tööstuslik kasvatus, kus ühtlased ja kontrollitud tingimused on olulised, on muidugi teine teema.

Submit a comment

Massive Presence Website