Kahe tule vahel

In SNAP

Ma olen muutumas venemeelseks, sest see kuidas Venemaa oma asju ajab — julgelt ja jõuliselt, kollektiivselt ühise nõu ja jõuga. Selles on midagi, mida teistes riikides ei ole. See läheb mulle rohkem hinge kui Euroopa Liit — mitme peaga lohe kes ei suuda ühegi peaga üksmeelselt mõelda. Liiga palju erinevalt mõtlevaid päid ja tulemuseks ongi nagu peata kana. Need laiali valguvad, erisuundades vaatavad pead, võiks vabalt kõik maha raiuda, kartmata vähimatki pööret. Nagu Islam on raiumas inimeste päid, et jääks ainult ühtemoodi mõtlevad pead. Aga mitte Islamit ei taha ma sinna asemele mõtlema ja mitte vägivaldselt kallutatud ajupestuid kaalikaid pole enam juurde vaja.
See venemeelsus, ma ei ütle, et see on üdini aus ja õige. Kaugeltki mitte. Kuid seal on ka ausaid ja on ka õigeid asju.

Veel eile maitsesid Türgi mandariinid mahlaselt ja maitsvalt, täna tunduvad nagu mudased mädanenud kartulid. Ainult Ukraina arbuusid ja Gruusia Borjomi võib hullem olla. Venemaa tunneb, et teda on reedetud, noaga selga löödud ja tal on samasugune tunne igakord, kui ta kuskil sõda alustab. See on ohtlik tunne, mis ei lõppe alati hästi ja keegi ei tahaks ise väga reetur olla. Mistõttu kõik venemeelsed arvavadki, et kõige taga on miski suurem jõud ja ainult USA-l on jõudu rohkem. Kuid ikka ka tugevalt on tal vaja igast väiksest riigist mis Venemaa naabrusesse jääb oma ettur teha.

Päevad ja ööd voolab terroristlik nafta tsisternides ja tankerites Türki. Ma tegelikult täpselt ei teagi, kuhu ja kui palju, aga venemeelne ei tahagi teada. Kindlasti ostavad teisedki, igast ilmakaarest, odavalt toorest Islamiriigi naftat, mis on küll verega segamini, aga nafta ei määrdu ja odav hind ei haise. Venemeelsena murran maha ka kõik ülemõeldud vandenõud, nagu “sõda ja raha”. Elu on lihtsam ja sellepärast Venemaal ongi ainult sõda või rahu. Relvi on ikka tehtud võidu ja võidurelvastumine on viinud meid kuuni, kuupeale ja tagasi.

Naftat valatakse praegu Süürias ja see omakasupüüdlik verejanu on kaotamas kontrolli. Ei tea täpselt kas USA revideerib kõike, ent venemeelsele jääb loogiliselt arusaamatuks kuidas ISIS terroriseerib NATO riike, Venemaa pommitab ISIS-t ning NATO riik laseb Venemaa lennuki alla. Kõik venemeelsed teavad, et Venemaa võib Türgi lennuväe, õhutõrje ja sõjalaevastiku maatasa pommitada ühe raske tööpäevaga, kui see sõjakas riik oma strateegilise asukohaga, musta mere ääres, veel tüütuks peaks muutuma.

Nii NATO-l kui ka Venemaal on võitlus terroriga ühine prioriteet. USA loodab lisaboonusena ka Bashar al-Assadist lahti saada. Ameerika see rahvastest kokku imbunud muteerunud selgrootu kahepaikne — neil on Venemaaga erimeelsused Assadi režiimis. ISIS oleks tulnud külmaks näpistada juba siis kui ta oli veel väike ebamugav pompoon. Nüüd on seda raske ilma maavägedeta teha ning ega väga keegi ei tahagi riskida oma sõdurite eludega. Arusaadav ja enesestmõistetav, et võidelda usust hullunud Islamivõitlejatega pole lihtne. Sa ei tea kunagi kus mõni ennast õhku laseb ja kes sind järgmisena surnuks tahab tulistada. Ilmselt pole lisa vägesid vajagi. Endiseid maavägesid Süürias on piisavalt. Tuleks lihtsalt jõuda selgusele, kes keda toetab ja kelle meelseks keegi jääb.

Submit a comment

Massive Presence Website