Kadunud

In POPNIHILISM

Kas mäletad, kuidas mängisime koos,
mängutoos mängimas imelist viisi.
Meid lahutada ei suutnud keegi,
see üles lõi meis leegi.

Kas mäletad veel,
kui kõndisime piesteel?
Koos olles olime nii rõõmsad,
ja alati nii tegusad.

Mis saanud on nüüd meist,
vaatame siin teineteist.
Vaikus seisab me ümber,
kätte on jõudnud november.

Kõik nii võõraks on jäänud,
ei iial ma seda arvanud.
Kaugeneme teineteisest,
üksteise armastusest.

Läbi on saanud see reis,
nüüd kurbus peitub meis.
Vaikselt eemale sammume,
nii üksteisest loobume.

See sõprus on kadunud,
nii palju ta meid aidanud.
Nüüd unistused kaovad,
üksteisest nad loobuvad.

Submit a comment

Massive Presence Website