JOU JÄTA JOTSI

In SNAP

Räägime natuke teeninduskultuurist Eestis.

Ma räägin endiste, praeguste ja eelkõige tulevaste teenindajate nimel. Ma räägin sinu nimel, kes sa eranditult naeratad päevast päeva inimestele, kes restorani sisenedes ei vaevu sulle isegi otsa vaatama, rääkimata “tere” ütlemisest või tänamisest, kui neile kahe käega kolm taldrikut pluss kandiku lauda viid. Ma räägin sinu nimel, kes sa töötad mingis suvalises toidupoes tehes 14-tunniseid tööpäevi saades endale lubada heal juhul tund aega pausi ja näruse palga. Ma räägin Sinu nimel, kes Sa neelad iga päev oma uhkuse alla ja kiristad hambaid, tehes oma parima, et mitte anda molli järjekordsele “vaimukale” are-you-on-the-menu-?-no-?-ok-therefor-I´m-gonna-grab-your-ass sotsiopaadile. Ja kellega ma räägin? Sinuga, kallis Klient.
JÄTA JOTSI 

Let´s start from the basics. Kui sul on 20 eurot, et tulla välja sööma, siis sul on ka 2 eurot, et jätta jootraha. Simple as that. Või 1 euro, 50 senti, mida iganes. Point on selles, et jootrahaga peaks arvestama a la nagu pandiga ostes poest alkoholi. Veits läheb juurde, aga nagu taaratki viies – saad tagasi. Kuidas? Vaata, kui klient on kuningas, siis teenindaja on jumal. Ma ei räägi toidu sisse sülitamisest ega muust säärasest tahtlikust huiamisest. Nende inimeste eest ma ei räägi, nemad mind ei huvita. Ma räägin lisapingutusest, mida teenindajad iseeneslikult hakkavad osutama, kui nad tunnevad, et nende tööd hinnatakse. Nii on iga tööga. Toon lihtsa näite. Kui sa oled hea klient (ei hõlma ainult jootraha, vaid vähemalt sama tähtis on suhtumine teenindajasse), hakkan ma omal initsiatiivil tooma sulle vee juurde ka sidrunit ja jääd, ehkki see ei pruugi mu töökohustuste hulka kuuluda. Fuck it, ma toon sulle apelsini ja laimi ka ning kaks erineva suurusega kõrt. It´s like with blowjob. One night stand. Kui sa kohtled mind nagu hoora, siis I´m not gonna go down on you ka siis, kui mu pead allapoole suunad. Ajan oma asja ära ja hommikul teesklen, et magan, kui hommikusööki ja kohvi tahad. Aga kui sa kohtled mind väärikalt, siis võid kolm korda arvata, mis sind hommikul äratab. Rütmitunnetus ja vaakum ja kõik jutud.

Raha on kaardil – pohhui, ei jäta. Pole väikest rahatähte – pohhui, ei jäta. Toiduga läks liiga kaua – pohhui, ei jäta. Aga miks sul on nii pohhui? Paljudes kohtades saab jätta jootraha ka kaardiga. Suuremad rahad saab alati väiksemaks vahetada. Ja mis mind eriti närvi ajab – teenindaja ei ole süüdi, kui tööandja on liiga vähe inimesi tööle pannud ning läheb kaua. Või kui kokad midagi perse keeravad. Alati saab anda märku, kui midagi on valesti. Sina aga rüüpad oma 30-eurist veini ja ootad rannakarpe 45 minutit ning siis otsustad, et jätad jootrahast ilma ainsa inimese, kes on reaalselt kohal, et sind teenindada ning teeb vb kahe-kolme inimese tööd, kuna kolleeg pani eile liiga palju pidu ja ei jõudnud kohale. Ja kui sul ei ole jätta kümmet protsenti, jäta vähem. Kui võtsid ainult kohvi ja mõtled, et ei taha ainult 20 senti jotsi jätta, siis unusta see valehäbi kohe. Mis sa arvad, miks teenindajad ei viitsi väga joogilaudu (va alkohol) teenindada? Mitte sellepärast, et ei meeldi kohvi teha, vaid me teame, et inimesed istuvad pool tundi, kauem, hoiavad lauda kinni ja siis lähevad minema ilma et oleks sulle 10 sentigi visanud. Pole üldse sularaha ning kaardiga ei saa ka jätta? ÜTLE seda teenindajale, anna talle teada, et jäid teenindusega rahule ning järgmine kord ole ettenägelikum. Tunnustus on väga oluline. It keeps us going ya know.

Mäletan ühte seika umbes 4-5 aastat tagasi. Olin üksinda tööl ning rahvast tuli kohale ootamatult palju (happens. a lot). Minu päralt oli 80-ne saal pluss VIP-ruum, kus peeti sünnipäeva. Järsku, out of nowwhere oli pool saali täis. Pluss sünnipäevalaud. Olukord oli veel enam-vähem kontrolli all, kui sisse lendas 15-20 turisti, kes kõik tahtsid õlut. Ütlesin neile, et läheb natuke aega, aga et kindlasti tegelen nendega. Normaalsed inimesed olid, ootasid viis minutit, siis tulid ise leti äärde ja ütlesid, et andku ma ainult pudel ja klaasid, valavad ise välja ja eraldavad arved. Vot see on normaalne suhtumine raisk. Nad nägid, et ma tõmblesin nagu segane, aga samal ajal ei jätnud ka neid hooletusse. Pärast jätsid veel korralikult tippi ka. Ja nüüd kontrast. Sama õhtu teenindasin ühte teist lauda, kus olid 4 välismaalast, praed ja kallid veinid ja möllud. Kuna aga köögis oli ka kiire, siis ei jõudnud ma toite kohe pärast väljapanekut lauda viia, 2, MAX 3 minutit hiljem, selle ajaga ei jahtu tulikuum praad maha, pluss! ma kontrollisin enne toitude laudaviimist, et need liiga jahtunud ei oleks. Umbes 4-5 minutit pärast toitude viimist kutsus üks meesterahvas tollest pundist mind lauda. Läksin siis naeratades sinna ning sain sellise sõimu osaliseks, et kõrvallauad hakkasid juba olukorda jälgima. Väidetavalt praed maha jahtunud (ehkki üks naisterahvas oli kolm neljandikku praest juba kinni pannud) ning aeglane teenindus. Üritasin inimesele seletada, et vaata, ma olen üksi tööl, ehkki ei peaks ning rahvast ka ootamatult palju ja et praed olid ju sobiva temperatuuriga. Hui teda kottis. Sittagi. Tema sõnad: “If I come to a restaurant then I want proper service. I don´t care about your coworker who didn´t show up, don´t care…” Ja siis ma ütlesin talle: “You know what. If you are that ignorant then I don´t care either.” Ja kõndisin minema. And guess what. Terve saal plaksutas. Vot see oli fucking awesome. Ja paku, kas nad jätsid tippi… Aga siit järgmise topicuni.
ENESEVÄÄRIKUS

Kui su tööandja ei luba mitte kunagi klientidele vastu hakata, siis tõmba sealt kohe nahhui. Teeninduses jätkub töökohti küll ja veel, isegi kui kogemus puudub, ja isegi Eestis. Kui klient ahistab, näpib, karjub su peale ilma põhjuseta, siis u gotta fight fo yo right. Sellisest ei saa nii kui nii püsiklienti või kui saabki, siis tahaksid sa seda? See on nüüd see koht, kus paljud restoranide omanikud arvatavasti ei nõustu (Cash Rules Everything Around Me). Aga sellised tööandjad saada ka perse. Viisakalt. Mina saatsin nt Il Gioco perse. Seesama restoranikett, kelle alla kuuluvad Karl Friedrich, Klaaspärlimäng, Caffe Centrale, Old Estonia ja üks oli vist veel. Nemad on ehe näide tööandjatest, keda ei koti nende töötajate heaolu. Mind lasti päevapealt lahti, sest ma ei olnud nõus avaldama koka nime, kes lasi köögi sulgeda pool tundi enne restorani sulgemist, ehkki nii tehti igal pool tolle firma restoranides ja nii oligi ettenähtud. Pärast üritati mind veel süüdistada firma rahade varguses, ei tahetud palka välja maksta jne. Luckily on mul mitu tuttavat advokaati tänu kellele ma sain firmalt 600 eurot, ehkki nad ei tahtnud mulle maksta mitte midagi. Mõtlesin asja ka kohtusse anda, aga sama päev sain teada, et omanik Alberto (vend Raoul on vist osanik) oli juba saanud 20 000 eurot trahvi, kuna olid ebaseaduslikult ühele töötajale hilinemise eest kõva trahvi teinud. Karma ain´t a bitch. Karma is logic and common sense. Kui läksin firmasse oma rahadele järgi, vaatasin otsa inimesele, kes saab 10% firma kogusissetulekust. Vaatasin talle otsa ja küsisin: “Räägi mulle, Kirill, on sul lapsi? Ma olen ka kellegi tütar muidu. On see seda raha väärt?” Kirill ega ükski raamatupidajatest ei vaadanud mulle otsagi. Nad olid vait ning vältisid silmsidet, järelikult oli neil endilgi häbi, vähemalt sedagi. “So along, suckers!”
KUS VEEL EI JÄETA JOTSI

Lähed Säästumarketisse, arve on 9.85 euri, sul on kümps. Mina ei viitsiks enamasti seda peenraha oodata, aga antakse ikka, isegi kui ma olen selgelt märku andnud, et pole vaja. No 4real ei ole. Sellega kaotavad nii kliendid kui teenindajad aega, teenindajad ka raha. Kui igal R-kioski või mis iganes teenindajal oleks tipitops kõrval, võidaksid kõik. Teenindaja, kuna teenib päeva jooksul vähemalt 20-30 eurot lisaks; kliendid, kuna ei peaks raha tagasi ootama ning teenindus oleks kiirem; tööandjad, kuna töötajad teeksid oma tööd paremini ja motiveeritumalt. Vaja oleks ainult ühte plastikust topsi. Miks me seda ikka veel ei tee?? Ja kus on kõige sitem teenindus kogu Eesti riigis? Is correct! Meditsiiniasutustes. Kui sealsed teenindajad saaksid lisaraha teeninduse pealt, äkki nad siis ei paneks samade sümptomitega väikelastele kaheksat eri diagnoosi ega kirjutaks täiesti erineva diagnoosiga psüühiliselt haigetele inimestele välja Quetiapine´i lihtsalt sellepärast, et nii on ettekirjutatud ja million dollar business n shit. Äkki saaks nii lisaks alkoholi varastamisele firmade arvelt võidelda ka korruptsiooniga. Sitaks naiivne olen ikka. Aga äkki. Ja ei, mendid ei kuulu teenindusvaldkonda.

 

82 Comments

  1. Olen ise klienditeenindaja samuti toidukohas ning nõus sellega et hea teeninduse eest jäetakse tippi, ise jätan samuti väljas käies kuna tean mida see töö endast kujutab. Ja aksepteerin ka seda, et halva v tülpinud roboti teeninduse eest ei jäeta. Kuid mind kohutavalt häirib selliste ennast täis sitapeade suhtumine, et a la sitsi koer ja siis vaatame. Kõik me teeme tööd olgu selleks mis iganes. Tipi jätmine valikuline, aga kellegil pole õigust selle arvelt hakata inimesi jagama klassidesse…

  2. Mina olen üks nendest, kes alati jätab jotsi teenindajale , kes on selle reaalselt ära teeninud. Kes on näinud vaeva ja pingutanud. Selleks ei pea meeletult rabelema ja 24/7 istuma mu laua kõrval, et kuidas toit maiseb ja mul suud pühkima, aga naeratus , lauda juhatus, menüü tutvustus, vahepeal küsimus “kas kõik sobib, saan midagi lisaks pakkuda ?” , reibas hääletoon ja näha, et inimene teeb oma tööd rõõmuga on lihtsalt supper. Näiteks viimati käisin Viimsis restoran Paat söömas , esmamulje oli nii halb, siseruumis olevad teenindajad olid tülpinud nägudega, lauda keegi ei juhatanud. valisin ise väljas laua ja siis tuli üks väga reibas noormees, kes tegi kogu töö ära. Tema ei olnud süüdi , et eelnev teenindaja teises ruumis pahuras tujus oli, temale jätsin ikkagi jootraha, arve oli küll 26 eurot, aga sai 30 eurot 🙂 Ei olnud mul kahju talle 4 euri jätta. Restorani juhatusse saatsin samuti e-kirja, teavitades, kui tore töötaja neil on ja selliseid võiks olla rohkem 🙂 Loodan, et kiitus jõudis ka temani, muidugi lauast ära minnes tänasin teda ka toreda teeninduse eest ja soovisin ilusat õhtut 🙂

    Minu arvamus, et kui klient ei käitu kuninglikult , ehk möliseb solvab, mina ei nõustu kirjutajaga, et siis peaksin ma ka matslikult käituma ja ütlema, et mind ka ei huvita. Mina jään ikkagi intelligentseks ja tema närvikavaga on lihtsalt midagi paigast ära, mitte minu 🙂

    Olgem rõõmsamad !

  3. Ise olen teenindaja, mitte küll toidukohas, aga riide-jalanõupoes. Tean, kui paljusid mölakaid (ja ka äärmiselt toredaid kliente) Sulle sattuda võib ning igakord, olles tundnud head ja sõbralikku ja tagasikutsuvat teeninust, olen jätnud ka dippi.
    Julgen arvata, et olen kliendina 97% ajast sõbralik, naeratav ja soe, seega ootan sedasama ka klienditeenindaja. Okei, paar päeva tagasi sattus mulle kliendiks mees, kes tuli poodi lausega ”ma lihtsalt proovin ajaviiteks”. Olles proovinud 6 paari jalanõusid, visanud mulle näkku täishigistatud proovisokid, mind edasi-tagasi lihtsalt niisama jooksutanud, samal ajal nähes, et olen poe ning 5 erineva kliendi peale üksinda, siis kippus minu näol olev naeratus näiteks üsna ruttu hajuma.
    What you get is what you give. Või siis vastupidi 🙂

  4. miks ma peaksin andma sulle lisa raha selle eest et sa tood köögist mulle toidu lauda, ma võin seda ise ka teha. Ära pea end nii tähtsaks, sa ei päästa elusid ega ravi vähki. Ja kas sina annad jotsi teetöölisele kes 30+ kraadijuures silub kuuma asfaldit või kaevandajale, kes riskib igapäev oma eluga, et sul oleks toes elekter ja saaksid oma kasutut aega facebookis mahakanda. HUI annad. Tra rahusta oma ego maha, su töö on pointless, wow sa paned joogisisse sidrunit, aplaus, see ongi su töö, selle eest sulle makstaksegi.
    Peale selle artikli lugemist ei anna ma enam kunagi jootraha. Oleksid sa suutnud normaalselt oma murest rääkida siis palun väga äkki mõistan sind, aga selline suhtumine…. you ar a BITCH.
    Ja viimaseks, käi putsi, ma teenin ka sitaks vähe pappi, hui annan seda sulle, kui selle 2 euriga just ei kaasne rytmitunnetus ja vaakum.

  5. Eesti keskmisest seisukohast võttes on lihtsalt probleem selles, et inimesed ei teeni nii palju et neil oleks iga nurga peale veel paar eurot juurde visata!!! Teenindaja saab närust palka, aga kus kohast tuleb arvamus, et inimene kes söömas käib, teenib ise rohkem!?

  6. Pöördun siis kui klient, mitte teenindaja (nüüdseks).Olin ka teenindaja pikka aega ning ei ole kurtnud kunagi selle üle, et jotsi ei jäeta. Kui ei jäetud, siis midag ka ei juhtunud. Omalt poolt teenindasin ka pirtsakama venemammi naerusuul ära, sest see on minu töö. Isegi kui olin tööl tuumapohmelliga, olin kriips kõrvuni, sest kedagi ei koti, et mul on sitt tuju või pohmell, klient tahab head teenindust – mille kuradima eest ta jootraha muidu maksab?
    Nüüd olles ise klient, siis sorri aga mind EI HUVITA kas Sul on pohmakas, sitt tuju või kass suri ära ja seetõttu sa kliendi vastu külm ja ükskõikne. Võta vaba päev, kui ei suuda tööd teha normaalselt!
    Kui mina lähen välja sööma, siis ma ootan, et mind teenindatakse viisakalt ning mind pannakse tähele ega jäeta lauda ootama. Kui need kriteeriumid on täidetud, siis “jots” on minu poolt ALATI garanteeritud. Sõltuvalt minu vajaduste täitmiseks, sõltub ka see nn. jots. Kui mind peab rohkem teenindama, sest ma tahan veel kohvi, või magustoitu, või mida iganes veel – siis on ja jootraha suurem, mille ma lahkudes lauale jätan.
    Kui aga mind teenindab isik, kellel ilmselgelt on päevast juba kopp ees ja tuju sitt, siis sorri – aga selle teeninduse võid sa endale sisse istuda. Kui Sind ei koti, siis ka mind ei koti ja nii sa oma jootrahast ilma ka jääd.
    See et toiduga läheb kauem aega, ei ole teenindaja süü – tema toob toidu, kui tema selle köögist saab. Jootraha jätan ma teenindajale, mitte kokale!
    Seega enne kui Teie teenindajad hakkate ruigama ja klientidele sõrmedega järgi vehkima, siis mõelge – Nii kuidas koer külale, nii küla koerale!!!

  7. Mis mõttes PEAN jätma tippi? Tippi jätan siis, kui teenindus seda väärt on. Vaadates, missugune ülbik sa oled, siis sinu teenindus seda päris kindlasti väärt ei ole. Ei tasu sul imestada, miks tippi ei jäeta. SULLE ei jäeta sellepärast, et sa ei sobi teenindajaks. Liiga viril ja ülbe oled.

    Vaata peeglisse ja otsi omale sobivam amet.

Submit a comment

Massive Presence Website