Järelhüüe tulevasele boyfriendile

In SNAP

Mees, Sa meeldid mulle. Sa tead, et ei pea mulle kutsikasilmadega otsa vaatama või põske silitama. Sa tead, et see ei aja mul märjaks. Sa tuled ja võtad, mis Sinu on võtta. Mulle meeldib, kuidas mu juustest haarad, enda ees põlvili surud ja oma mahlase riista mulle kurku surud. Kuidas mind seina najal keppides kägistad. Kuidas mind hooraks sõimad kui mulle näkku ja rindadele tuled.

Kõik on fain. Saame olla just nii vabalt nagu tahame, nagu vaja on. Kaks värdjat. Kaks Paabeli hoora. Või kolm või neli, nagu vaja on. Ja see on fain. Sa oled mu orgasm jalgadel ja ma olen Sinu lits. Ja see on rohkem kui fain.

Fast forward.

Mees, Sa meeldid mulle. Sa tead, et ei pea mulle kutsikasilmadega otsa vaatama või põske silitama. Ma vaatan Sind ja näen iseennast ja see on hirmutav ja samas kuradi hea. Sa mõistad. Sa tead. Sa oled samasugune jäle elukas. Ma tahan Sulle lasanjet küpsetada. Ja siis suhu võtta ja Sulle rim jobi teha ja veel suhu võtta ja siis sedasama faking lasanjet peale süüa. Ma tahan Sinuga koos diivanil lesida ja näosaadet vaadata ja Su juukseid sasida ja Mart Sanderi sitta inglise keelt järele ahvida. Ma tahan vaadata kuidas nikud seda suva eite, kelle koos bermuuda kolmnurgast oma voodisse tõime ja samal ajal veini juua ja pärast teid mõlemaid puhtaks lakkuda.

See kõik on sitaks fain.

Fast forward.

Mees, Sa meeldid mulle. See kuidas mulle kutsikasilmadega otsa vaatad ja põske silitad. Ma olen Sinu kiisu. Ma küpsetan Sulle lasanjet ja panen taldrikud lauale ja voldin kahvli ja noa ilusti salvräti sisse, nagu vaja on. Aga ma ei võta enam suhu. Ma ei laku enam Su perseauku. Ma ei ole enam Sinu lits. Sa ei luba.

Sul on uued tseremooniad. Pärit kuskilt näkasest Hollywoodi filmist, mille režissööril läheb voodilinade peale kõvaks. Ja küünlavalguse. Türa kuidas ma vihkan küünlaid. Nagu kohe päriselt. Sa tead seda. Sest ma olen Sina ja Sul pole neid vaja ja Sa tead seda ja Sa oled mina. Aga Sa arvad ikka, et mul on neid vaja. Et mul on vaja ainult tähte visata, et mul on nii hea. Et see kui Su munni imen on kuidagi alavääristav minu kui naise suhtes. Et normaalsed inimesed ei kepi köögilaual või kinos või bussis. Sa leiad, et ei saa mulle hoor öelda, sest armastad mind. Et Mart Sanderi inglise keelel pole häda midagi.

Miks? Kuidas? Miks? What the fuck? Mis? Kas mu lasanje rikkus ära kõik? Kuidas see juhtus kurat küll? Kuhu kadus mu orgasm jalgadel, mu värd, mu friik, mu peegelpilt? Kes on see normaalne inimene mu kõrval voodis? Ah?

See ei ole enam fain. Armastus on Sind muutnud. Armastus on muutunud vabanduseks, põhjuseks. Millelegi mida mingid rändom inimesed normaalsuseks peavad. Aga meil oli ju oma normaalsus. Enam ei ole, sest Sa armastad mind. Sa armastad mind. Ja Sa oled normaalne, armastus ravis Su terveks.

Fast forward.

Mina armastan ka. Ma küpsetan Sulle lasanjet ja poen kaissu. Ma armatsen Sinuga küünlavalguses ja tänan õnne, et mul on kaheksa sekundit kestev mälu sest terved inimesed seksivad ainult ühe stsenaariumi järgi nagu filmiski. Ma vaatan Sind kutsikasilmadega ja ütlen njäu. Ma olen Sinu kiisu.

Ma armastan ka, aga mind ei ravinud armastus terveks. Olen ikka seesama lits ja ebard kes kogu aeg olnud olen. Aga nüüd ei ole ma enam Sinu libu. Olen kellegi teise libu. Kuniks temagi armastama hakkab ja terveks saab. Seni lepin lasanjega.

Rewind.

12 Comments

  1. Meenub tsitaat yhest filmist..
    “Hey, Atleast im somebody’s bitch”
    keep it comin!

Submit a comment

Massive Presence Website