Jaak Kalju paljastab: maskiballi lõpp ja disko algus

In KÕRGNIHILISM

 

Paljud meie vägeva noorsoo esindajatest suunduvad ka järgmisel suvel malevasse, kiirsöögirestorani lettide taha ning nii mõnigi vajub õndsalt raamatute rüppe. Jah, seega pean kurvastusega tõdema, et nii mitmedki meie noored langevad pederastia ilasesse, ohjeldamatust ihast nõrisevasse rüppe. Ma ei kirjuta seda sõna meeleldi. Pederastia. Justkui oleks aasta taas 1945. ja vanaema murrab vesise poti sisse porgandeid. Pederast. Krudiseb see sõna. Ei tasu peituda inetuste ja inimväärikusse muttatrampimise helide eest. Kui kutsub kodumaa nooruse au, tuleb tõsta taaskord mõõgaks ihutud sulepea ning võtta kapist välja need vanad luukered ja visata üll raudrüü. Pedofiilia, pederastia, perestroika.Troika. Nagu ütlevad meie läänemeelsemad, korrumpeerunud “noorpoliitikud”: get it?

Pederastia süles pole pükse, vaid üks kangestunud… Suu ei kipu ütlema ja käsi ei tõuse toksima.
Cicero, too läbinägelik sell kes, kui ta suudab taevas Brezhneviga (rahu tema põrmule) sammu pidada, vaatab meile ausatele tööinimestele ülevalt alla ja lausub hoiatuseks järgmised metalli keevitatud sõnad: “Vahel kannab deemon ingli maski.” Deemon ingli maskiga, ega see kõla tuttavalt? Meie seas on käimas tõeline maskiball, tõeline diabolaad! Kommunismist ütlevad röövkapitalismi kasuks lahti ehk sinugi sugulased, pussitavad selga sinu enda elukaaslased ja/või naabrimees, kellega sai alles eelmisel aastal koos soome saunas Marxi kiidetud. Silmakirjalikkusel on tõesti maske varnast võtta. Kuid minna noorsoo kallale? Käed eemale noorsoost! Nii nagu ajavad juudid taga maha kukkunud kopikaid, jälitavad tolle mitte vähem jälgima kultuse liikmed noori poisse ning mida nad nendega kätte saades teevad? Sa paned käed kõrvadele, teised silmadele, kordad: “Ei taha teada! Minu hing jäta puhtaks!” Kuid nokatsi alt punnitab välja kongus juudi nina. Ja tema pilk, sõnad ja teod määrivad sindki. Rääkimata sinu lastest, tublidest tulevatest riigiehitajatest, riigiehitajate sigitajatest, sinisilmsed ja naiivsed: “küpsed” langemaks Kaur Kenderi pedofiiliamaailma.

Küüniline on tema kaitsja Keres, juhuslikult terve oma karjääri ajal dopinguga peale jäänud eesti verd maletaja poeg. “Kus on ohvrid,” laiutab Keres kohtus käsi. Süüdistatava pingis istuv inglinäoga deemon irvitab. Ma ei imestaks, kui tal püsti tõustes palitupõuest-taskutest veritsevate pärakutega imikuid ei pudeneks. Jälk! Tahate rääkida ohvritest? Okei, räägime ohvritest. Kuidas oleks terve lugemisvõimelise noorsooga, keda meie vabariigis suhkruvatise räpi, lõtvade elukommete ja pornograafiaga homoseksuaalsuse ning läänelike “väärtuste” poole kallutatakse? Kas vajate laipu, et öelda, käsi südamel: “Siin on ohver!” Küsin seda sinult, truu lugeja. Kommunism, see on kaup kauba vastu. Kapitalism, see on mõnu valu vastu. Suguühe, see on kahe töölise vahel. Pederastia, see tsemendisegamismasin. Ütle mulle, kas sündimata lapsukesed ei lähe sulle korda? Kui tuled poest, käes uued Boney M-i kontserdi DVD’d? Või kui aitad abikaasakesel Hullude Päevade ajal kanda korvi täis vatitupsukeste pakendeid ning odavat aluspesu? Kui kõrge on sinu hind? Sa tarbid ja tarbid kuid sa ei mõtle kas sinu laps pole juba pederast, tulevane pedofiil ja lääneliku “moraalikoodeksi” esindaja. Ehk oleks aeg mõtlema hakata?

Kaur Kender tundub esialgu täiusliku kommunistina: tema tehaseks oli meedia ning tema tooteks kommunistlik Eesti Vabariigi edendamine läbi Stalini rehabiliteerimise. Olen isiklikult kõnelenud paljude noortega, kes on “Kommunistliku manifesto” avastanud just ainuisikuliselt härra Kenderi kaudu. Kuid lubage ma ütlen teile midagi uut, mida teie veel teada ei pruugi: pole see seltsimees Kender nii puhas ühti. Eelpool nimetatud tegelinski on minu kohta kirjutanud laimavaid lugusid alates selle sajandi algusest. Kulisside taga üritas ta panna kahtluse alla minu koostöö KGB ja muude auväärt julgeolekuasutustega. Võtta minult Tartu aukodaniku tiitel: selle ilge susserdamise eest ei pidanud ta paljuks määrida mind “sõnavabadust austava prii ajakirjaniku” mainega. Kommunisti ülla maski all peitub midagi julmemat, keegi kelles tekitavad ebaloomulikke ihasid neegrite dzhunglitrummide võikad rütmid, vägivald pildis ja sõnas ning infantiilne riietus: palun sul pildistada enda kombel kooli lähedal bussipeatuses gümnaasiumiealisi noormehi ja siis tunda ära kes on Kaur Kender ja kes mitte. Mina küll ei erista. Kameeleon sulandub oma tulevaste ohvrite sekka täiuslikult.

Kas jälk vägivald tema “teoses” on tema suurim kuritegu? Ei ole, vastan ma enda küsimusele ise uljalt. “Untitled 12” suurim patt ja rõvedus seisneb selles, et seal pole sõnagagi mainitud kommunismi. Pedofiilia on mõistetav, kuid kommunismi puudumine? Vabandage mind, kuid Kaur Kender ei vääri selles tööliste higi ja verega ehitatud süsteemis kalamarja helpima. Julgen omalt poolt väita, et see mees meie ühiskonda ei sobi ja kui su lapsel on käes mõni tema raamatutest, siis löö käest too teos ja raiu maha tema käsi. Kaur Kender aga vajab oma mõlemat kätt, et vangimajas hoolega kohustuslikus korras “Detsembrikuumuse” Blu-Ray karpidele kilepakendeid ümber kleepida.

14 Comments

  1. Hr Kadastik, miks te kasutate ebaseaduslikult Chuck Norrise fotot, mis on kindlasti autoriõigusega kaitstud? Chuck will sue you out of existence.

  2. Kaasaegse ühiskonnaga kohastumine on täiesti laadna ja ega lapsevanema asi ei olegi lapse tarbeks kõik “kurjategijad” vangi panna ning raamatupoodidesse jätta ainult roosa filtriga raamatud, et lapsel hea muretu turvaline elu oleks – lapsevanema asi on to keep it fucking real, mitte eluaegset hälli ehitada.

    Laadna, keskendu oma futu-kommunismi aretusplaanidele, aga sa selle peale ei tule, et sellest pole suur tolku kui sa ei mõtle laiemas plaanis lubatud ja lubatamatute asjade mõjule ühiskondades.

    Nagu näiteks skisotüüpiliste inimeste järjepideva juurdekasvu soodustamine igapäevase horoskoobi, selgeltnägijateprogrammi, reiki-jooga praktikaga jne?
    Miks see kräpp juba kriminaalselt karistatav ei ole? Sellel on sügavamad mõjud inimeste mõistusele ja nende elu-oskustele/otsustele kui kellegi jälk seksuaalne horrorstoori.

    Inimesed pole enam ammu kahe jalaga maapeal – seega pole nad ka suutelised kaine mõistusega järelkasvu panustama – siin ei ole süüdi Kauri kirjandus, hullud päevad või koolipoiste riided – selle kõigega kannatab kohaneda. Siin ei ole küsimus selles, mis ühiskonna mudel rakenduses on, vaid vahepeal siiski ka selles, mis umbluu on lubatud ja mis mõjud sellel on inimestele suuremas plaanis ja kuidas hukkamõistev inimene kipub seda süüd valede tegurite külge pookima…

    • kohanemine on jah laadna, sul tuleb hakata ise perverdiks ja vaid mittekommarid pannakse vangi.

      • sõnapaarid mis ei tähenda ühte ja sama asja:
        kohanemine ja samastumine
        mõistmine ja lubamine
        aktsepteerimine ja tahtmine
        trollimine ja argumenteerimine

        • muidugi muidugi.
          point selles, et algul kohaned pervertsustega, hiljem juba samastud ja see ongi meil üldiselt okei. kuid vangi lähed siiski, kui sa pole õige kommar. tegelt ei pea seda kõike aktsepteerima. nii lihtsalt mina antud loost aru saingi 😉

    • Sul on täiesti õigus.
      Ma olen ise aastaid olnud ajupesu ohver ja võiksin sellest raamatu kirjutada, kuidas ma ohvriks sain ja kuidas sellest õnneks ise lõpuks välja tulin.
      Aga ma ei kirjuta seda raamatut, sest need, kes seda kindlasti lugema peaks, ei tee seda.
      Ma kirjutasin kõikvõimalikes kommentaariumides paranoilisi kommentaare ja arvasin, et mul on õnnestunud sattuda seltskonda, kes on “valgustatud” ehk siis need, kes teavad kõike, mis toimub.
      Jube häbi on sellele tagasi mõelda, aga mullis olles ei saa lihtsalt aru.
      Lõpuks hakkas reaalsustaju juba võtma väga hulle vorme ja ma hakkasin muutuma kellekski, kes ma pole.
      Hakates sügavalt juurdlema selle üle, mis minuga juhtunud on.
      Äkki hakkas justkui tuluke põlema ja ma sain aru, et olen ajupesude ohver ja seda juba aastaid.
      Viskasin kohe minema mitu raamatut, millest kõik alguse sai (“matrixi lapsed” oli üks nendest)
      Vahetasin infokanaleid (ei kuula juba aastaid uudiseid) ja ammutan infot nüüd reaalse maailmaga tegelevatest allikatest.

      Päris kurb on tegelikult lugeda praegusi kommentaariume, sest näen seal samasuguseid inimesi levitamas paranoiat ja ebareaalsust, peavoolu meedia tulistab uksest ja aknast välja kõiksugu “selgeltnägijaid”, nõidu ja muid kvantnägijaid.
      Mina igal juhul tean, et see on VÄGA OHTLIK, sest hakkab moonutama inimese reaalsustaju, mistõttu ta hakkab uskuma kõike seda, mis ei ole reaalne ning eitama kõike seda, mis on reaalne.
      Lõpuks viib see juba kurbade tagajärgedeni, nagu näiteks oli MMS juhtum, kus lapsevanemad oma lastele kloori hakkasid sisse jootma.
      Ma ei saa ka aru, miks seda ebaloogilist jama nii jõhkralt igalt poolt peale surutakse?

      • ma ütleks et sa pole siiamaani oma paranoiadest lahti saant. see et sa pead näiteks võimalikuks teooriat, et tulnukad on juba ammu meie planeedi okupeerinud, ei ole iseenesest veel vale. minu meelest paranoia on pigem see, kui sa seda teooriat kas kategooriliselt jaatad või kategooriliselt eitad, kuid samas selged tõendid selle kohta puuduvad. selliste asjade puhul saab jääda normaalselt avatuks vaid sedasi, kui võtta hoiak, et võib olla nii ja võib olla ka naa, aga selget tõde sa lihtsalt veel ei tea.

Submit a comment

Massive Presence Website