INTELLEKTUAALNE HUINJAA

In POPNIHILISM

Mul käis peas üks ilge pauk!
Nüüd puhkavad aju ja liigselt suur laup: 
elul polegi mõtet ja see sitt on aus!

Ma ei tea, kas mõistad ja kas oled ka nii tundnud,
ent mina olen tõde otsides ikka räigelt palju nutnud.
Lapsest saati pole piisanud rõõmuks kuumast piimast,
suhkrust
ja siht saada ainult emaks-isaks
minus isiklikult tekitab nukrust. 

Niisiis.

7-aastane kui olin, mu tädil tuldi ukse taha,
pärast seda 10 aastat olin jehoova tunnistaja.
Eemaldati, kuna tegin pattu
või pigem, kuna tunnistasin üles,
sest neid oli tegelt ikka väga palju,
kes reegleid rikkusid, ent südametunnistust polnud ühes.
Päeva pealt ei ühtki "õiget" sõpra, keegi ei öelnud "tere"
arvates, et nii pöördun tagasi ning end pesen Kristuse veres.
Ma ei saanud hakkama, sest õnneks olid head sõbrad
"maailmas", üks parimaid oli Kellu, 
kes ainsana süvenes mu üleusklikku ellu,
nii et tuli koosolekule, kuulas ja alles pärast võttis sõna.
Järgmisena meenub Rafik,
kes, kui minu juures ootasime mahvi, 
ütles: "Olid need su enda mõtted?"
Aitäh, sõber!
Seda pean päevaks, mil mu vales elamine lõppes.
Ajupesu on võimas asi ning aega läks kolm aastat,
hullem möödus, aga kahjutegur siiani mu alateadvust saastab.
Kus algab äärmuslik religioon, seal jumala headus lakkab.

Aga nüüd hakkas pihta põhiline ajukepp.

Kui pole paradiisi ja igavest elu sel kujul,
siis nahhui surm ei peaks põhjustama seda, et mul 24/7 sitt tuju?
Kui te teaksite, kui palju ma mõtlen, ei arvaks, et see siin on pikk lugu.

2012 suvel umbes avastasin hip-hopi,
oma äärmustele kalduvas iseloomus tegin sellest omamoodi religiooni,
ent nüüd nähes KRS-One´i sõnavõtte Bambaata teemal,
mõtlen küll et god deem na,
ka nii mõnigi räppar võiks saada üledoosi.
Miks otsin mingit gruppi, kus kõik oleks enam-vähem ühtemoodi?
Inimlaps vajab küll ühtekuuluvustunnet, aga mis maailm see oleks, kui kõik värvid oleksid ühte tooni?

Järgmisena tuli armastus, pean silmas romantilist laadi.
Kui Juudiga teema algas, oli iga päev ilus maailm.
Ma ei mõelnud väga elu mõttest, sest tundus, et ongi ta leitud.
Armastus ajab kõik inimesed peast segi,
sa unustad ennast ja vaadata mehi,
nagu hetkega oleks saanud gay sust.
Ta viis mind kirikusse ja sõltlaste toetusgruppi,
kirjutas riime, ei hinnanud üle seksi ja mitte kunagi ei saatnud mind putsi
pluss viskas nii haigelt head nalja nagu Warzone HD, kui ütles Segasele, et tolle neerudega ei saa teha lusti.
Aga kuskil ilmnes viga
ja ei teagi enam, miks, aga ilma jumaliku sekkumiseta ei saa temast küll mu laste isa.

Perse läks ka järgmine suhe – selle rikkusid me mõlema psüühika ja narko,
samas sain esimest korda orgasmi, nii et aitäh sulle, Marco!
Talle müüsin Šveitsis savu eest kahtlast Eesti psytrance´i.
Jäin pooleks aastaks temaga
ja ei suutnud tunnistada enam ma,
et olime teineteist kaotanud keset lingvistikat ja näffi.

Üldiselt ma arvan, et lõplikult üle saada pole võimalik ühestki eksist,
sest armastus ei kao, ta muundub, minu puhul tavaliselt tekstiks.
Olen korduvalt rõhutanud ja rõhutan veel,
et minu hallollust õhutab see,
kui vähemalt saan kirja panna, kuivõrd on mu mõttemaailm pekkis.
Umbes aasta tagasi tekkis
mul soov saada kunagi siiski emaks,
millekski oma ema sarnaseks, sest olen uhke, et tulin just temast.
Noormees võiks olla venna moodi – andekas, tark ja kena,
mõistmiselt aga  mu isasse, sest ta lihtsalt ei oskagi etteheiteid teha.

Mis kurat on siis elu mõte: armastus, muusika, usk?
Olen nii paljudelt küsinud, nii paljudelt uurinud – kõigil erinev samas sarnane tusk.
Olen süvenenud filosoofiasse,
ei teagi kui mitmesse tunnetusteooriasse,
leidnud jumala ja ka looma seest
ning olen juba vaimselt koomas sest.
On ainuke õige, et absoluutset tõde pole,
mis tähendab, et ka sellesama lause algus on tobe.
Keegi ei taha paradokse, vaid leida see üks ja õige paradigma
ja see valuline intellektuaalne otsing on nagu ropsimaajav stigma.
Ma ei või kindel olla, et pärast surma üldse midagi toimub.
Minu silmis pole suurt millelegi tõestust, 
seega olles jälle terve öö mõelnud
pole mõistus mitte teravnenud vaid pigem roiskund.

Nahhui. Fuck.

Ah pohhui kah, 
ma teen siis ise oma elule mõtte!
Ma tean, et võib-olla polegi ust, 
aga võib-olla ka on ja just
sellepärast naeratan, et nüüd vist leidsin võtme.

 

1 Comment

  1. Maasool laotub,higina mahavalguv põlgus,korda tal ei lähe veispuuk,kuldid rukkis,kõik need valitsevad rotid -kes omaarust pukis,maha salanud nad maa-selle sündimata kangelaste kantsi,mida isaisad kaitstes vaenlasele verehinnal andsid ära tulevased noored,kellel elunormiks on vaid mängukanni koorem-pole mõtet kaitsta neid,kes lennata ei oska-roomama vaid siia loodud,kajakat ei ole vaja toita-lennuvõimetuks siis lootusetult tulevik see koidab !

Submit a comment

Massive Presence Website