Hr. Elbingu loomingu sõnumid

In SNAP

Pärast oma esimest Magasini 35 külastust nutsin ma end korralikult tühjaks. Eesti mehele omaselt polnud ma aastaid enne seda pisardanud. Otsustasime külastuse järel omakstega, et lähme rahvarohkesse pannkoogikohvikusse oma hinge lohutama. Ma võtsin seal odavast ja äpardunud kaastundest kõige tühisema asja, blank pannkoogi hapukoorega. Torkisin isutult oma taldrikut ja nutsin tröösti näärmeid tühjaks, saja inimese nähes…

Umbes sellest ajast on minus idanenud mingi mõistmine inimese puuris kasvamise kohta. Selle on minuni toonud aastaid – aastaid reportaaže traatvõrkaedade vahelt. Üles kasvamine selle saatel, et mees, kelle sperma ma kunagi olin, kogu aeg ära pannakse. Ning minu filosoofilise homunkuluse jaoks on selle kasvatussüsteemi ära tõlkinud Andrus Elbing:

„…ise enda mõtetes kordi rohkem vangis kui teie ümberkasvatuskambris…“

Sellel kujundil lasksin ma end juhatada tema loomingu kõrvalrajale. Impeeriumi vituvõimutankide maanteel, ketikolina ja padrunipaukude lärmis peidab ennast vasakpöörde silt:

„Elbingu sammaldunud õrnaks olemise riismed; 800m; Ego täisparkimine keelatud“

Hästi, see on minu oma plekktahvel. Aga ta ise on ka oma teeäärele mõned märgid maha jätnud:

„…kui höövel mind viilutab laast laast haaval. mineviku saast madalast maast mind saadab…“

Okei. Elbing kannatab ja tema haigestunud otsmikusagarast lendab laaste. Nii, edasi:

„…a mo tee kulgeb tagasi kukru kaitsesse, laetud magasin ning peas sukk mul ja kogu pasapagasi ühiskonnale ’gu linnupojale ma oksendan tagasi kurku…“

Vihane, tahab lajatada ja see kõik on nii ilus, et sa ise keerad põse ette. Mis veel? Oi, mis siin on:

„Tung luua, kui loode end avaldab, seestpoolt toksides. Ja ma piinatud paganast, tontidest, kõrben selle põrgu palavas tulipunktis, vastuolusid trotsides.“

Põleb põrgus, piinatud, aga sellest hoolimata enesekindel ja trotsi täis. Täiesti normaalne räpp. Edasi:

„…kuid kes ma olen – värvipime, kes ei tea oma nime…“

Kadunud hing. Olen tagasi seal, kust ma alustasin.

„Okei, ma olen paha…“ Jah, B-lõust ongi päriselt paha. Karistus, vaesus ja kannatamine ei sünnita midagi õndsat ega üllast. Me teame seda, aga vahel ei tunneta seda oma alateadvuse mugulateni. Vasakmaestro Žižek kaitseb vaeseid ja sõjapõgenikke endale omasel, poliitkorrektoritele seedimatul kaastundel:

“The obvious threat, that there are among refugees also terrorists, rapists, criminals, I mean this in a totally neutral way, of course there are but so what? […] You are underestimating the horror of poverty, the true horror of poverty is also an ethical one, I’m sorry to tell you poverty doesn’t make noble people.”

Slavoj Žižek at Left Forum

Tunnetage sõna jõudu, aga olge vagad ja lugege vahepeal Toomas Pauli. Elbingu lüürika ei sünni TÄNU kambris elamistele. Minevik kasvatab tema viha ja tõukab ülestõusule. Kuid tema loomingu kauneim osa võrsub selle kogemuse KIUSTE.

Samas on selge, et publiku infantiilne arusaamine vanglas istumise pahapoisilikkusest on No. 1 turunduselement. Selles on Elbing tohutu osav – selle segmendi narrimises:

„…ikkagi sa ihaldad mu crimestoryt, sest su enda stooril pole mingit stoorit sees.“

Nende ütlemistega ta lubab sul uskuda, et sa ei kuula mingit „gängsta bling pimestust“, vaid ehtsat vanglapoeesiat. Aga siis kallab ta märkamatult su toidukausi egokrõbuskeid täis, ning sa lähed talvel miinus 15-ga adidastes bussipeatuse juurde lõuga tõmbama ja kõhulihaseid tegema. Ma olen seesama loll, sest me kõik oleme elus haiget saanud ning vajame tema lootuse lõhna:

„Mu paturegister põlegu tuhaks, kunagi millalgi lõpen ma mullaks, kuid enne seda oma tinase mina ma nagu alkeemik ehk põletan kullaks.“

Nii palju kokku laenatud sõnu. Aga need on minu sügavamad aastaringid ja ma saagisin nad lahti.

1 Comment

  1. Kuuldavasti istub juba ligi 30% vangidest “rahvaparagrafiga”… sellised ilma erialata kurjategijad, ei ole vargad ega röövlid, vägistajd ega mõrvarid, pole kellelegi midagi kurja teinud, aga istuvad pikemaid aegu kui eelpool kirjeldatud erialade spetsialistid…

    Kui eelmine kord oli reinsaludel ettekäändeks rassihügieeni pidamine, mis siis seekord selle kohal oleks? Eufooria vältimine iga hinnaga, ja eufooriat tekitavate ainete kriminaliseerimine tapmisega võrreldavate karistusmääradega, on siis ehk emotsionaalse hügieeni pidamine?

Submit a comment

Massive Presence Website