Hardo Aasmäe surma asjaolud

In NIHILIST LABS

Käesolev artikkel ilmub Nihilist.fm-is ühel ja ainukesel põhjusel: sest kusagil mujal ei ole keegi sellest kirjutanud. Siinkirjeldatud info Hardo Aasmäe surma asjaolude kohta on olnud minule teada ligikaudu kaks kuud. Umbes sama perioodi, kui mitte pikema, on need olnud teada ka mõnele Eesti lehetoimetusele, aga mitte keegi pole avaldanud.

Artiklit lugedes saab selgeks miks ühe Eesti meediaimpeeriumi töötajad neid asjaolusid ei uuri. Klaviatuuri haarama ajendas mind aga usaldusväärsest allikast saadud info, et ka konkureeriv Eesti meediaimpeerium ei ole Hardo Aasmäe surma asjaolude uurimisest huvitatud.

Seega ma teen otsa lahti rääkides ära osa sellest, mida mina tean.

Varem ilmunud info.

Nagu Õhtulehe artikkel kirjutab, kohtus Hardo Aasmäe 29ndal detsembril oma kontoris Toomas Kümmeli ja Vladimir Juškiniga. Kui mõlemad sõbrad olid lahkunud, saabus kontorisse keegi tundmatu isik. Hardo oli koos selle isikuga kui ta trepil libastus ja kukkus, õnnetult, surnuks.

Tundmatu isiku identiteet.

Surmahetkel koos Hardo Aasmäega viibinud isik on Indrek Meltsas. Siin artiklis väidetakse, et Meltsas esines Laferme kinnisvaratülis kui “Hans H. Luige usaldusisik”. Linna peal nimetatakse teda üsna võrdse sagedusega kui “Luige lähedal seisev isik”, “Luige tankist” ja samuti erinevate sõimusõnadega, mida kirja panema ei hakka. Enamik allikaid viitavad tema otseste või kaudsete kontaktide olemasolule allilmaga. Liiguvad kuuldused, et ta olevat Luigele suuri summasid võlgu, sellest ilmselt ka lojaalsus.

Mida ta Hardost tahtis.

Tüliõunaks või, ütleme, läbirääkimiste objektiks oli Hardo poolt MTÜ Entsüklopeedia alt veetud projekt, mida rahastas Aserbaidžaani riiklik fond. Tegu oli üle maailma külvatud projektirahadega, mille eesmärk oli aserite riiki tutvustada.

Säärast võimalust aserite raha eest projekti teha pakkus minule kui MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimehele eelmise aasta suvel ka üks Tallinnas õppiv aseri päritolu tudeng. Kuna projektiteemad ei ühtinud meie MTÜ tegevusega, siis ei hakanud ka lihtsalt raha pärast asja tegema. Summad ei olnud väga suured. Jutt käib 5-kohalistest numbritest.

Eestisse jätkus aserite raha mitme projekti peale. Üks projekt jõudis lõpuks Delfi haldusse ja sellega oli seotud Indrek Meltsas. Tegu oli üsna kehva kvaliteediga artiklisarjaga Delfis. Siin on üks näide sellest sarjast.

Mida täpselt Indrek Meltsas soovis Hardo Aasmäe käest saada jääb ilmselt igaveseks nende kahe inimese vahele. Oletusi võib siiski teha. Ettevaatlikumad inimesed, sealhulgas Hardo projektimeeskonnast, räägivad, et Meltsase soov oli kaks projekti koos eelarvetega ühendada. Kaks inimest on sellest aspektist rääkides muutunud emotsionaalseks ja nende suust on lennanud sõna “väljapressimine”, aga nad on seejärel kiiresti poliitkorrektsemaid väljendeid hakanud otsima. Kui mõni tõsine ajakirjanik huvi tunneb, võin kontakte jagada.

Politsei ja prokuratuur on Eestis üks veider kamp, kes oskavad peamiselt potipõllumehi kottida ja kuritegude statistikat optimeerida. Mis Kaur Kenderiga tehti tema kolekirjanduse tõttu oli aga totaalne ja esmaklassiline sigadus.

Aga võta näpust — väidetavalt hämara taustaga ja ohtralt kriminaalseid kontakte omava Indrek Meltsase antud tunnistusi Hardo hukkumise kohta võeti politseis kohe puhta kulla pähe ja uurimine lõpetati veel enne lahkamistulemuste saabumist. Minul tekib küsimus: kas selline stiil oli tõesti juhuslik? Või läks kusagil mängu n.ö. “telefoniõigus”?

Rääkides PPAs “telefoniõiguse” kasutamisest, siis riigis, kus isegi PPA direktor jääb vahele tuttava sõbranna elukaaslase taga nuhkimisega ja sisekontroll kommenteerib, et see on täitsa okei, ei ole meil kellelgi turvaline elada.

Hardo Aasmäe juhtumis minu parima teadmise järgi kriminaalasja üldse ei algatatud. Veel enne 31. jaanuarit oli otsustatud, et jahh, tegu oli õnnetusega. Aastalõpu statistika sai korda. Suurepärane tulemus, mida ministrile raporteerida.

Trepil libastumisest ma saan veel aru. Olen isegi libastunud minevikus ja perseli kukkunud. Probleem on selles, et minule teadaoleva info järgi ei olnud Hardo üldse trepi peal, ega isegi mitte taldadega siledaks lihvitud tsemendist astmetel, vaid hoopistükkis tasapinnalisel plaatpõrandal, kolmanda korruse trepiplatvormil, kui ta järsku kaldus üle käsipuu ja kukkus pea ees kolm korrust. Surnuks. On ka spekuleeritud, et Hardo võis saada insuldi, aga lähedaste sõnul lahkamine insulti ei tuvastanud.

Hardo sõbrad räägivad kuidas kontoris olid seejärel asjad valedes kohtades olnud. Tühi viinapudel oli pandud kappi, kuhu Hardo, puhtusest ja korrast hooliv inimene, seda mitte kunagi ei asetanud. Kontoriuks oli valesti lukku pandud. Viisil, kuidas Hardo seda kunagi ei lukustanud. Miks sellistele asjadele tähelepanu ei pööratud?

Ei tea, et oleks peale Indrek Meltsase veel kedagi üle kuulatud. Ka pole politseid huvitanud, millised rahalised seosed ja suhted kahe mehe vahel valitsesid. Võimalikke motiive võiks ju ikkagi kontrollida? Või mis loogika järgi lõpetatakse uurimine enne lahkamistulemuste saabumist? Kummaline. Äärmiselt kummaline.

Räägime korraks vandenõuteooriatest.

Internetis on nii mõnigi inimene spekuleerinud, et Hardo surm võis olla seotud VEB-fondi, Rail Balticu, KGB toimikute või jumal teab millega. Ma ei ole näinud ega kuulnud midagi, mis seoks Hardo Aasmäe surma millegi muuga kui ühe väikse rahaahne debiilikuga, kelle hea sõber (pealik?) on juhtumisi tuntud Eesti meediaoligarh Hans H. Luik. VEB-fondi infot ei võtnud Hardo hauda kaasa. See on olemas.

#meediakriis

Mulle ei meeldi see olukord, kus meil on sisuliselt kaks suurt meediaimpeeriumi ja kui teema puudutab kummagi omanikuga seotud isikuid ja ärisid, siis ei kiputa nendest teemadest kirjutama. Mõistan, et alternatiivsetes ja väiksemates meediakanalites on üsna palju saasta, aga täitsa mõistlik samm oleks konkurentsi soodustada ja turuliidreid vähem tarbida.

Edasi.

Kuna Hardo valduses olid mõned KGB toimikud, mida ta polnud riigile üle andnud, võis Hardo olla jälgimise all. Ei saa välistada, et tollel saatuslikul õhtul MTÜ Entsüklopeedia toimetuses juhtunud sündmustest on mõnel jõustruktuuril salvestis. Kui ei ole, siis on tagantjärgi väga raske kindlaks teha kas tegu oli tõesti juhtumiga, kus väga heas füüsilises vormis vanem mees tasapinnal seistes kaldus järsku niimoodi, et ületas trepi käsipuu ja kukkus pea ees mitu korrust või oli seal ka midagi muud, näiteks natuke ebaõnnestunud füüsiline katse tekitada Hardos teda motiveerima pidanud hirmutunnet. Selge on aga see, et kui politsei ei uuri, siis ega me teada ka ei saa. Nii et politsei peab nüüd uurima hakkama.

Personaalia.

Hardo Aasmäe oli isik, kes aastal 2013 tundidepikkuste vestluste tagajärjel veenis mind kandideerima kohalikel valimistel. Jään teda mäletama kui tõenäoliselt kõige targemat inimest, keda mul on olnud au tunda. Kui tema surma põhjuseks oli tõesti midagi muud kui õnnetus, on tegu katastroofilises mõõtmes sigadusega Eesti Vabariigis.

Igor Gräzin oli üks esimesi, kes Hardo peiel tõttas mikrofoni juurde ja rääkis hämmastava loo sellest, milline oli Hardo roll Eesti iseseisvuse taastamisel. On täitsa võimalik, et ilma Hardota, ilma tema panuseta kriitilisel ajahetkel, ei elaks me täna Eesti Vabariigis.

Oli mees. Tark mees. Oli õiges kohas, tegi õiget asja ja nüüd oleme, kasvõi enese teadmata, talle tohutu tänu võlgu. Mis kõik jäi tal veel tegemata ja mida kõike ta oleks võinud veel teha…

Meil on auvõlg Hardo ees. Meil kõigil. Eesti Vabariik võlgneb talle. Eesti politsei ja prokuratuur ja parlament ja rahvas ja me kõik oleme Hardole võlgu. Vähim, mida me saame suurmehe austamiseks nüüd ära teha, on üks korralik uurimine. Kus kõik kahtlased elemendid saavad usutava ja mõistliku vastuse. Täna neid vastuseid kusagilt ei paista.

Samuti on täielik sigadus see, et ülalkirjeldatud asjaolude avaldamine ja uurimine on takerdunud Eestis ajakirjanike enese- või käsutsensuuri taha. Kui nüüd peaks tekkima tahtmine Indrek Meltsase käest küsida, et mis seal kontori ukse taga Hardoga täpselt ikkagi juhtus, siis tema telefoninumber on +372 567 20070.

Hans H. Luigega ei ole ma mitte kunagi kohtunud ega suhelnud. Tundub mingi ahne töll olevat. Eks tema usinatel töölistel on nüüd põhjust minust kirjutada. Bossi meeleheaks. Jään huviga ootama.

Pean aga ütlema, et Hans H. Luige hiljutine käitumine šokeeris mind. Läksin üksõhtu poodi, sest kodus olid õunad otsas. Ja terve linn oli täis kleebitud Eesti Ekspressi reklaame. Mitte tavapäraseid, vaid Ekspressi tuntud ajakirjanikud olid igaüks saanud oma lõustaga stiilse plakati.

Luik oli oma impeeriumi töötajad tõstnud kilbile.

Huvitav kas kartuses, et kui nüüd tuleb välja tema seotus Indrek Meltsasega ja Hardo Aasmäe surmaga, siis hakkavad seni ustavad töötajad kiiresti ja ummisjalu tööandjat vahetama?

luigemunad

56 Comments

  1. Kas me oleme inimestena tõesti nii allakäinud, et me ei suuda öelda lihtsaid sõnu, mis tulevad südamest. Selle asemel, et tunnistada “mina ei ole süüdi”, või “mul on südamest kahju, et Hardoga nii juhtus”, räägib Indrek Meltsas sellest, mida politsei tema süüst või süütusest arvas. Kas politsei oli kohal, kui see juhtus? Kui inimene ei suuda väljenduda selgelt, siis ta kas valetab või pole ta vastutusvõimeline. Poliitkorrektse sõnastuse puhul, tasub alati kahelda, et midagi on korrast ära. Aus inimene räägib südamest ja oma sõnadega.

    • tekkis täpselt sama mõte. see litskorrektne vastus peaks nagu mingit aukartust äratama, irw. sellised asjad tuleks lihtsalt välja printida ja siis wc-s kasutusele võtta, aga kontoripaberid pole krt väga mugavad

  2. Tähelepanu sündmuse asjaoludele on koguaeg olnud suht hajutatud…

    Teine võimalus on muidugi see, et juhtum on miskit moodi siiski juba lahendatud aga on võtmetegureid mida avalikkusele ei ole teatatud, ehk siis nö rahvas ehk lihtsurelik näeb lihtsalt natuke katkist pilti oma puuduliku info tõttu.

    Vastasel juhul on üldmulje selline, et emotsionaalsed tegurid kaaluvad üles uurimise või isegi õiguse mõistmise, mis on absurdimgi veel.

    Aga uurimise vältimine kui selline oleks küll ju ilmselge “julgeoleku risk” või kuidas…

  3. Mida kuradit? Meedia on ikka ajupuuduse all kanatavaid erilisi inimesi täis. Selliseid ”teooriad” võivad süütute inimeste elu peesse keerata. Artikli autor, ole õnnelik, et sulle kohut pole kaela keeratud.

  4. Mina pole seda “kukkumise” versiooni algusest peale uskunud, need kes seda artiklit siin maha teevad…vaesekesed arvatavasti usuvad ka seda, et Estonia läks tormiga põhja ja tulnukaid pole olemas…
    Väga hea artikkel, kahju et politsei meil tööd ei tee nii, nagu peaks, kõik on omavahel seotud…

  5. Ainult üks küsimus, millele vastus võiks selgitada nii mõndagi.
    Miks näiteks Soome ja Inglismaa (võibolla veel kusagil) olulistes riigiametites töötavad ametnikud peavad avalikustama kas nad kuuluvad vabamüürlaste või mõne muu salaorganisatsiooni hulka? Kohtunikud, politseinikud näiteks.
    Eestis teadagi seda nõuet pole…

      • Panid mingi üliõpilasseltsi nimekirja kuigi küsiti vabamüürluse ja muude salaseltside kohta.
        Paluks põhjendust.
        Ja teine asi veel, hea et oled võtnud selle Aasmäe teema päevakorda, selle uurimine lõpetati jah kahtlaselt äkitselt ja kui Indrek Meltsas pole süüdi siis tal ei tohiks ju olla mingi paanikat ja ta võiks rääkida selle asja ausalt välja. Meile ju räägitaks pidevalt et meil on demokraatia, eeldan et siis ka õigusriik.

  6. Aga kuidas saaks teha vahet kukkumisel ja väheke kaasa aidatud kukkumisel kui rohkem tunnistajaid,salvestist jms ei ole?Proovida ainsa tunnistaja peal vanu häid uurimisvõtteid(peksmine,elektrišokk jms)? Rohkem nagu ei oska hoobist küll midagi soovitada,kuigi sellisel puhul sellest vaevalt kasu oleks. Võib arvata et uurijad ise ka ei taha seda versiooni uskuda,aga ei jää muud üle,kui just ajapikku midagi uut ei selgu.

  7. Jah ,avan arvuti lootuses,et tõesti meie tarkpead tunnevad tõsist huvi selle väga targa erudeeritud mehe Hardo Aasmäe surma põhjuse nii kibekiire otsustamise vastu,siis iga vähegi seadusi tundev ja inimesi tundev kodanik ,ei lase asjal nii ära summutada.Nii ta ei saanud surra,see oli lavastus.Mõelge minust,mida tahate,jään selle juurde.Meenub ühe targa ja suure inimese Nemtsovi tapmine Moskvas.Ka see jääb lahendamata,nagu meie Hardo Aasmäe surm,mida ei uuritudki.Kelle poole siis veel pöörduda.Kes peaks huvi tundma?eestis pole õiget riigikorda ka,kui ministriteks on edasi vargusega seotud kaitseminister,peaminister koos oma mõne kaaslasega otsustab,mida teha,keda jätta jne.Ei.Tasub põgeneda sellest viletsast riigist,mis ometi oli kunagi küll lapsena ilmselt kallis kodumaa,nüüd ……

  8. Kes juhtus lugema 01. aprilli Ekspressi, sel ei saanud jääda märkamata vanameister Luige särav gambiit – tallalakkuja Vedleri tubli ponnistus pöörata H.Aasmäe surm naljaks. Braavo, maestro, geniaalne! Ma siiski usun, hoolimata tublist ponnistusest ei lähe see sündmus teps mitte huumoriajalukku, vaid ikka tavalisse, et mitte öelda kriminaalsesse. Äkki leidub Eestis mõni uuriv ajakirjanik, kes julgeks hiilgavalt magnaadilt H.H.Luigelt küsida, millest tema paanika ja tõmblemine? Aga väikerahvana võime nüüd vähemalt uhkust tunda, et meil on olemas omaenda Lee Harvey Oswald. Või peaksin ütlema hoopis Herostratos?

Submit a comment

Massive Presence Website