Galaktilised järeldused pisikese poolkoloniaalse riigi pisierakonna sisevalimistest.

In KÕRGNIHILISM

Ok, raffas, letsgo.

Hullumeelses venenõuka surematu metsikkapitalismi õpikus “Kuldvasikas” oli suurepärane meem – “пикейные жилеты”. Arhetüüpsed penskaritest analüütikud. Esinedes täna selles rollis, riskin väita, et maailmakäik lähima sajandi jooksul nüüd on määratud mitte punapeatola võiduga endises Hispaania-Prantsuse-Venemaa-Inglismaa koloonias, ega Inglismaa lahkumisega feilinud Saksa uusimpeeriast, isegi mitte vältimatu õigeusu võidukäiguga Lähis-idas.

Ei. Need suuresti ülespuhutud pseudosündmused on ainult merevaht, mis on ainult phenomena või siis Plato εἴδωλον (sry, hr. Kender, posttruth kirjanduses plagiaat pole patt).

Selleks määrajaks juhtus olema  Eesti Reformierakonna uue esimehe valimine.

Miks? Kuidas? Mis? Ok. Kunagi kirjutasin feisskaris, et kõik Eesti erakonnad väärivad Reformierakonna nime:

1)Reformi Peaerakond

2)Reformi Keskerakond

3)Reformi Sotsiaalerakond

4)Vaba Isamaaline Reformi Erakond

5)Tõeline Isamaaline Reformi Erakond

6)Traditsiooni ja Patriarhaadi Refromierakond.

Sama asi kehtib ka ülejäänud tsiviliseeritud maailmas. Eesti on tsiviliseeritud maailma iva ja kvintessents. Seesama ἰδέα reaalkehastuses ja Reformierakond oli selle superidea.

Selle põhimõtteks oli ilmingu ja olemuse funktsionaalne eraldumine. Fenomen ja noomen. Simulacre ja „teisendatud olemuse“ võidukäik. Sellest kirjutas ka suurejooneline transgressivne kirjanik pihku sittumist käsitlevas essees, attributeerides selle algust iidse Kreeka aegadega.

Ja mis siis juhtus musterriigis muster posttruth erakonnas? Võimuahnuse kriisipaanikas lubati seal hääletust mitte esindus-, vaid osalusstiilis. Iseenesest märkimisväärne. Punkt üks.

Punkt kaks. Sellega ilmnes kohe lõhe ilmingus ja olemuses – nominaalselt ca 15 000 liikmega erakonnas hääletas natuke üle 1000. Reaalsus on omale kohale jõudmas.

Punkt kolm. Hääletati mitte niivõrd Hanno sümpaatse näo poolt, vaid tagatoa poliitika vastu. St. jälle – esitluse (oleme demokraatlik osaluserakond) ja tegelikkuse (otustajad on „anonüümsed Isandad“© Vennad Strugatskyd) vastu.

Tulemus on teada. Ja see on tõesti, arvestades meie konservatiivsust ja diskreetust – absoluutselt fenomenaalne.

Varun krõpse, õlut ja ka pisut optimismi.

Let’s go!

Submit a comment

Massive Presence Website