Fifty shades of the teacher

In POPNIHILISM

Peatükk x+1

On reede õhtu ning kooli koridoris pole pea üldse liikumist kosta. Koju minemise asemel sammub keskkooli tüdruk Daisy neljanda korruse koduklassist õpetaja kabineti poole, mis asub keldrikorrusel. Kõik tema klassikaaslased on koju läinud, sest praegusel ajal ei toimu enam ühtegi ametlikku õppeainet. Daisyl on õpetajaga kokku lepitud järelaitamistund.

Täiesti uskumatu, et just mina, kooli andekamaid ja ettevõtlikumaid õpilasi, peab minema reede õhtul peale tunde mingit tobedat referaati koostama. Kehaline kasvatuse eest tuleks anda hinne „arvestatud“.

Oeh, ja kuidas teised tüdrukud talle veel poevad. Vastik on vaadata neid ilast nõretavaid lõustasid, kui õps silmapiirile ilmub. Ning uskumatu, et nad saavadki tänu pugemisele paremaid hindeid. See tuleks diskrimineerimise alla liigitada, see ongi diskrimineerimine! Ma jälestan neid. Huvitav, kas nad kavatsevad oma tulevase tööandja riista ka imeda, kui viimane neile vastutasuks palgakõrgendust pakub?

Just nimelt kehaline kasvatus ehk kehka, nagu õpilased antud ainet kutsuvad, on nooruki nõrgim lüli. Daisy sisustab kogu oma vaba aja õppimise, lugemise ning ettevõtlusega ning seetõttu on regulaarne kehaline aktiivsus tagaplaanil. Vähene treenitus annab Daisy hindes tunda. Aine läbiviija Jack pidas tüdruku pingutusi kolme vääriliseks, kuid see võib Daisy tulevikuplaanid, mis puudutavad õpinguid ülikoolis, keerulisse olukorda seada.

Ma ei saa omale seda lubada, et kehaline kasvatus minu keskmise hinde langetab. Jumal tänatud, et see ilueedi mulle valikuvõimalused andis. Pfff… ei noo on alles valiku! Kas osalen aktiivselt terve suve kolm korda nädalas tema ja ta jalgpalligruppiga trennis või käin kooliaasta lõpuni igal reedeõhtul tema kabinetis referaati kirjutamas. Suvevaheajani on jäänud veel vaid 4 nädalat. Karta on, et ma valin viimase variandi. Kas ta tõesti arvab, et ma tahan temaga koos terve suve veeta? Võibolla sureksid teised tüdrukud sellise võimaluse nimel, aga minuga see läbi ei lähe. Ma pole mingi suvaline hoor… okei, see on ilmselgelt liialdatud mõttesuund.

Daisy on alati tundunud täiskasvanutele kordades küpsem kui eakaaslased. Suurem osa õpetajatest iseloomustaksid Daisyt kui teadmiste janulist, avatud maailmavaatega, impulsiivset, kuid küpset noort naist. Teda on alati köitnud täiskasvanute maailm ning omavanuselistega ta üldiselt aega ei veeda, sest see tundub talle aja raiskamisena.

Jack on peagi kolmekümnendatesse jõudev autodest huvituv köitva välimusega noormeeste kehalise kasvatuse õpetaja. Ta oli sunnitud asendama tüdrukute õpetajat, kes läks dekreeti, kuna ei suudetud õigeks ajaks asendajat leida.

Tugevad käed ja jalad, enesekindel rüht ja samm, võluv valge naeratus, õrn jume, silmis kiskja säde – nii mõnigi pensionile lähenev naisõpetajal on raske talle mitte silmi heita, rääkimata noortest tüdrukutest, kellele ta meenutab printsi valgel hobusel.

Oeh, okei, teeme selle ära ja lähme eluga edasi. Jube tahtmine on küsida, kas ta teadlikult kohtleb mind karmimalt või on see minu ettekujutuse vili. Ehk teen ma seda järgmine aasta peale lõpetamist. Nii oleme kohale jõudnud. Hinga sügavalt sisse ja välja. Teeme selle ära!

Uks on avatud ning tüdruk siseneb kehalise kasvatuse õpetajate puhkeruumi, andes õrna koputusega uksele enda saabumisest märku. Ruumis puuduvad aknad ja see lõhnab pigem panipaiga järgi, kus hoitakse hantleid, võimlemismatte ning muusugust. Ruumi vasaku seina ääres on kirjutuslaud ja riiul, mis on täis erinevaid raamatuid ja kaustasid. Paremal pool ruumi on diivan ja väike madal laud, mille peal on pesemata kohvitassid. Toa paremas nurgas sissepääsu poolt vaadates on suletud uks, mis viib duširuumiga garderoobi.

“Tere,” sõnan ma.

“Tere. Istu palun minu kohale arvuti taha.”

“Hästi. Kas ma võin seljakoti diivanile asetada?”

„Jah, aga palun. Tunne ennast nagu kodus.“

Tüüpiline. Tundub, et ta ei ole minu tulekuks üldse valmistunud. Laud on igasugu prahti täis. Mida kuradit ta sealt kotist otsib? Ta raiskab eelkõige minu aega, mis leiaks tunduvalt väärtuslikuma väljundi, kui see mida ma olen sunnitud siin tegema.

“Nii, siin on raamatud. Sul on vaba juurepääs internetile ning minu nõue on, kui tahad aastahinnet tõsta, et sa kirjutaksid mulle jalgpalli ajaloost ja tähtsusest 21. sajandil, kokku umbes 30 lehekülge.”

Noo mida teemat. Ausalt, tulgu jumal mulle appi!

“Kas ma saan õigesti aru, et teema on välja valitud ning ei kuulu diskuteerimisele?” küsin ma suutmata rahulolematust varjata.

“Jah, muid valikuid sul ei ole,“ lausub Jack kaval muie näol.

OMG, kas tõesti? Jalgpalli ajalugu? See on nii igav. Mingid tolvanid ajavad palli taga ning inimesed istuvad teleri taga seda vaadates oma ahtrid laiemaks kui tanki akud. Ma jäängi seda madala motivatsiooni tõttu kirjutama ning selleks kulub rohkem aega kui need neli õhtupoolikut. Oeh, ära hala ja võta end kokku! Tee seda helge tuleviku nimel.

„Motivatsiooni peaks sul piisavalt olema. Või oled ringi mõelnud ja tahad ühineda minu ja 13 aastaste poistega, et kolm korda nädalas jalgpannitreeningutel kaasa lüüa?“

Oi oi, kas härra oskab meil mõtteid lugeda?Karta on, et ei taha.

“Tänan pakkumast, kuid mul on suveks kahjuks teised plaanid. Nimelt osalen ma ettevõtluse laagris, seega ei ole mul jalgpalli jaoks aega.“

Aga veelkord tänan pakkumast…. Bastard. Kurb lugu küll.

“Kahju, sest see oleks päris lõbus vaatepilt. Selles vanuses poisis on eriliselt aktiivsed ja vaimustunud kui nendega liitub vanem kooliõde.”

Mida ta sellega öelda tahab?

“Nende madal kõnepruuk ajab lausa oksele. Hullem porno kui telekas. “

Issand, mida ma ometi ütlesin? Tüdruk, taltsuta oma ärritunud meelt. Ole valmis vastutama tagajärgede eest.

“Kuidas palun?“ kortsutab Jack kulme.

Ehk peaks kutsikasilmad appi võtma? Teisi see juu aitab. Nope.

“Vabandust. Kaotasin kontrolli oma keele üle. Kuid te peate tunnistama, et nad on tõesti ropu suuga ning sageli pole neil endil õrna aimugi, millest nad räägivad või millele mõni konkreetne väljend vihjab. “

“Kas tõesti? Sina siis tead, millest nad räägivad?”

Õpetaja hääl muutub seda öeldes joovastavaks seguks, mis hõlmab endas malbust, erootilisust, väljakutset ja meelitust korraga. Ta astub tüdrukule lähemale. Daisy pilk jookseb õpetaja omaga kokku ning ta tardub tema pilku justkui hirv, kes vaatab silma teda murdma tulnud hundile. Daisy vaevu toimiva mõistuse poolt genereeritud sõnad on vaiksed ning kaovad tühjusesse.

“Meile on inimõpetuses sellest piisavalt räägitud,” kogelen ma.

Mis toimub? Süda tahaks justkui rinnust välja hüpata ning seal sügaval all, minu sees, on mingid kummalised meeldivad surinad. Mida lähemale ta tuleb seda tugevamaks nad lähevad!? Mis minuga ometi toimub? Kuidas ta julgeb nii lähedale astuda?

Jack on järsku hoopis teine inimene. Tema ametlik olek on muutunud murdjaks, kelle peas on vaid üks mõte – taltsutada metskassi ja teha ta enda omaks. Järsku tekkinud iha selle naise järgi on haaranud tema keha ja mõtted enda valdusesse.

“Ka tõesti piisavalt? Kas sulle on räägitud sellest, kui meeldiv võib vastassoo puudutus olla?“

Samal ajal seda lausudes, toetub Jack rinnaga kindlalt vastu Daisy selga ning liigub sõrmeotstega mööda tüdruku vasaku jala reie sisekülge aeglaelt üles, seeliku alla, kliitorile aina lähemale. Hetkeks takistab teda Daisy käsi ja kartlik mahe hääl, mis ei suuda tekkinud erutust mitte kuidagi varjata.

“Õpetaja, mida te teete?“ hingan ma katkendlikult.

Mida ta ometi teeb? Ma pean talle vastu hakkama! Ta ei tohi minuga niimoodi käituda! Kuid… see tunne minu sees läheb aina tugevamaks. Need värinad, mida ta puudutused minus esile kutsuvad. See joovastav peapööritus ja soontes tuksuv adrenaliin. Need kokkutõmbed seal sügaval all, minu sees. Mu keha tahab teda?!

Daisy parem käsi osutab küll õrnal vastupanu kuid oma vasakut kätt ta üles ei tõsta, sest too on klammerdunud kunstnahast tagumikualuse külge. Jack märkab seda, ning tunneb aina kasvavat iha, mis ta munni sekunditega verd täis pumpab, justkui hingaks ta sisse tüdruku õide puhkevat jumalikku seksuaalenergiat. Daisy hingamine muutub aina katkendlikumaks ning pinge kasvab kogu kehas, eriti seal sügaval all – igatsus. Jacki käsi peatub kliitoril, õrritades teda läbi püksikute nagu kassi, kes nurub silituste järele.

Kas see on lubatud? Mis edasi saab? Daisy, mis sinuga ometi toimub? Kuidas suudab see mees mind niimoodi tundma panna?

“Näitan sulle kohe, miks on oluline oma kehalise aktiivsusega tegeleda” sosistab Jack Daisyle kõrva ning suudled teda õrnalt ja märjalt kaelale.

Ma ei suuda teda peatada. Ma olen kadunud. Ma tahan seda. MA TAHAN TEDA enda sisse!

Daisy suust tuleb kuuldavale tagasi hoitud oie ning kontroll oma keha üle on peaaegu olematu. Daisy surub end instinktiivselt aina tihedamalt vastu Jacki rinda, mis talle kindlat toetust pakub. Samal ajal liiguvad tüdruku põlved sujuvalt üksteisest aina kaugemale, et Jacky sissetungivale käele vaba ligipääs tagada. Ning enne kui Daisy sellesse tundesse täielikult upub tulevad kuuldele viimased mõistlikud sõnad, mis püüavad tulutult varjata plahvatusohtu.

“Õpetaja… palun… lõpetage.” venitan ma sõnu.

“Kallis, mida sa ometi räägid. Sinu keha anub minu puududuste järele.” lausub Jack erootilise sosinaga.

Jack jätkab tüdruku nõtke kaela ja õla suudlemist samal ajal kui ta sõrmed mänguliselt teed aluspükste alla otsivad. Daisy suust tuleb kuuldavale sügav oie, justkui oleks ta hinge kinni hoidnud, et oma erutust kontrolli all hoida. Samal ajal kui Daisy oma reied aina rohkem üksteisest eemalduvad, liiguvad Jacky sõrmed pitsiliste aluspükste alla jäädes hetkeks soengut paitama.

Jacki sõrmed liiguvad häbematult aeglaselt, kuni jõuavad kõige niiskema kehapiirkonnani, jäädes seal püsima, avaldades nimetis- ja keskmise sõrmega sissepääsule survet, mis ajab ohvri parajalt segadusse kuna sõrmed ei liigu piisavalt sügavale, et neid endasse haarata ja täidetuks saada.

“Preili, Teie kiisu on väga märg.”

Daisy heidab oma pea õpetaja õlale ning alistub sügaval enda sees kasvavale energiapöörisele, mille lained ta täielikult hüpnotiseerivad. Kuuldavale tuleb üks ainus sõna, mis kõlab nagu anuks eksinu kõrbes vett.

„Palun.“

Palun! Puuduta mind veel! Tungi minusse! Tee mind enda omaks! Ma vajan sind, kohe!

See sõna tõi Jackilt kuuldavale erutatud õhkõrna kergenduse noodiga ohke. Ta tõuseb ning haarad kindalt tüdruku õlavartest kinni ning suunab teda taburetilt jalule tõusma. Jõuliselt surub ta ohvri ülakeha laua poole kummarduma ning sõnab karismaatiliselt.

“Toeta küünarvarred täielikult lauale, siruta sõrmed välja, jalad ja ülakeha üksteis suhtes täisnurka.”

Jack laseb Daisy õlavartest lahti nii pea, kui on veendunud, et ta suudab laual püsima jääda. Ta astub taha ning surub parema jalaga Daisy pahkluude vahele ja suunab ta jalgu hargitama.

“Kallis, aja jalad rohkem harki” sosistab ta.

Daisy ajab jalad harki ning tunneb samal ajal Jacki õhetavaid tugevaid käsi oma puusadel, mis on pooleldi särgi all, ja kubemepiirkonda vastu taguotsa surumas. Jack kannab õhukesi dressipükse ning tahket jooksupulka meenutav riist, ei jää Daisyl märkamata. Tüdruk on täielikult kaotanud kaine mõistuse.

“Ma anun Teid. Lõpetage minu piinamine.”

Süsti minusse oma mürki. Ma olen täielikult sinu.

Daisy iha küündib kõrgustesse ning huulile tuleb tugev oie. Ta surub instinktiivselt hargivahe kõvastunud munnile nii lähedale kui võimalik. Jack surub vastu ning ajab sõrmed aluspükste värvli taha ning asub neid aeglaselt alla sikutama, Daisy vähendab survet ja kõigub paar sentimeetrit eemale. Jack päästab kiire ja sujuva liigutusega riista valla. Ta tõmbab taskust välja kondoomi, tõmbab pakendi hammaste vahel katki ning kerib selle osavalt ja kiirelt peale. Ta toetab oma vasaku käe Daisy alaseljale, andes nii märku, et ta paigal püsiks, haarab paremasse kätte lõhkemisohtliku riista ning surub selle tüdruku niiske piirkonna vastu. Tüdruku äge igatsev ohe on Jacki jaoks justkui roheline tuli ning ta asub peenisepeaga ringjaid liigutusi tegema, sisenedes millimeeter millimeetri haaval aina sügavamale.

“Kui väga sa seda tahad?” küsib Jack nõudlikult.

“Palun, ma anun teid. Lõpetage mu piinad juba ometi.”

Lükka see ometi sisse ja täida mind!

Daisy surub end aina rohkem riistale peale, et too temasse ometi juba siseneks. Ka Jack ei suuda õrritavat mängu jätkata ning alistub võimu haaravale ihale surudes end ettevaatlikult tüdrukusse. Iga tõukega tungib Jack Daisyle aina sügavamale, mis muudab nad metsloomadeks, kes janunevad vabanemise järele.

“Kallis, tule koos minuga,” lausub Jack.

“Kallis, tule koos minuga,” lausub Jack.

„Ma tulen!“ oigab Daisy.

Jacki tõuked muutuvad aina kiiremaks ja tugevamaks ning mõlema hingamine sageneb ja valjeneb kuni leiab aset plahvatus. Vabanemine on võimas ja häälekas ning kui keegi oleks samal ajal koridoris, ei jääks see märkamata.

Jack aeglustab tõukeid, peatub, jääb käed Daisy puusadel hetkeks hinge tõmbama. Daisy avab silmad ning jääb oma käsi jõllitama.

Mu keha suriseb, mu alumised lihased, mille olemasolust mul polnud õrna aimugi, hoiavad temast kramplikult kinni. Ma tunnen end nii täidetuna, nii rahuldatuna… Kas kohe heliseb äratuskell ja on aeg end voodist püsti ajada? Ei, see ei ole unenägu. Ta lahkub minust. Ära mine…

Jack tõmbab riista välja ning kummardub, et Daisy aluspükse ja seelikut kohandada, jäädes hetkeks vaatepilti imetlema. Daisy tunneb õpetaja pilku oma tagumikul ning soov teda endasse saada hakkab taas kasvama.

“Tõuse püsi ja keera näoga minu poole,” käsutab Jack.

Daisy teeb nagu kästud ning tema ees avaneb vaatepilt Jackist, kes riista pealt kondoomi maha kerib, selle hooletult diivanil vedeleva spordikoti peale viskab ning seejärel aeglaselt püksid puusadelt naba alla tõmbab, lõpetamata Daisyga silmsidet. Daisy tunneb taas, kuidas ta lihased sügaval all selle pilgu peale tuttavlikult kokku tõmbuvad ning erutus verre imbub. Ta on sõnatu ning hüpnotiseeritud Jacki metsikult hõõguvatest silmadest, mis teda ainuüksi puurivad ja lähemale tulevad. Ta asetab parema käe õrnalt Daisy vasakule põsele, haarab õrnalt juustest kinni, kallutades ta nägu tahapoole. Jacki huuled ühinevad tüdruku huultega ning hetke pärast teevad seda ka nende keeled, mis kirglikuks tantsuks ühinevad. Daisy käed toetuvad Jacki rinna vastu ning jalgadest tahab jõud kaduda, sest oht langeda iha ja kire lõksu kasvab temas aina suuremaks. Jack eemaldub tüdrukust ning silmitseb teda, andes õrna puudutusega lõuaalusele märku, et ta suu sulgeks.

“Hinga, kallis.”

Mõlemad langetavad pilgud põrandale. Jack haarab mõlema käega peast kinni, kuuldavale tuleb ohe, milles kõlab mure noote. Ta liigub diivani juurde ning viskub sinna istuma, jäädes kahtlevalt ootama Daisy reaktsiooni.

Mis nüüd? Kas ma pean lahkuma? Kuidas ma käituma pean? Tuleta meelde, mida teeksid tugevad naised filmidest, kui nad sellisesse olukorda satuvad.

Daisy mõistus selgineb ning tasahaaval siseneb temasse ülbust ja mängulisust tulvil uus avastatud „mina“.

Jah, mis siin muud öelda on, kui…

“Järgmine reede samal ajal Teie kabinetis?”

Jack on mõnevõrra üllatunud ning see kajastub ta silmades ja muiges.

“Täpselt nii. Sellega saame sinu aastahinde päästetud.”

Daisy marsib teeseldud enesekindlusega kabineti ukse poole, kuid teda peatab Jacki küsimuskutse.

„Daisy?!“

Ta peatub ning keerab end aeglaselt näoga õpetaja poole. Jack on püsti tõusnud ning tema silmades peegeldub mure, kahetsuse ja ärevuse segu.

Ta tundub murelik ja ta ilme ajab mind segadusse. Ma tunnen külmavärinad kuklas. Mis nüüd?

„Jah?“

„Kas kõik on hästi?“ küsib Jack.

Kas ta kardab oma töö pärast? Ei, tema silmad räägivad hoopis teist lugu. Ta hoolib sellest, kuidas ma end tunnen?! Tema silmad kõnetavad mind nii siiralt ja armastavalt. Kas ma olen endiselt õnnehormoonist joovastatud ja kujutan seda endale ette? Kõik on hästi. Ma pole end kunagi varem paremini tundnud.

„Kõik on hästi. Ma ei kavatse sellest kellelegi rääkida. Head õhtut Teile.“

Jack ei suuda oma muret varjata, kuid nii pea, kui Daisy suust kõlavad sõnad, et kõik on hästi ja ta näole ilmub üks siiraim naeratus, mida Jack eales näinud on, täitub ta hing rahu ja igatsusega haarata tüdruk oma embusesse ja teda lihtsalt hoida.

“Head õhtut!” lausub Jack.

Daisy jalutab kabinetist välja, selg sirgelt ja enesekindlust täis, nagu ei oleks mitte midagi juhtunud. Jacki silmad saadavad teda imetlusega kuni kabineti uks ta järel sulgub ning ta üksindusse oma mõtetega jääb.

2 Comments

Submit a comment

Massive Presence Website