ELEEGIA EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMILE FRANZ KAFKA AINETEL: MARKII DE SADE vs KAUR KENDER

In KÕRGNIHILISM

NIHILIST.FM toimetusse on jõudnud materjal, mis annab dokumentaalse tõenduse meie ammusele kahtlusele, et Eesti prokuratuur eirab Kaur Kenderit rünnates õigusriigi pühasid põhimõtteid: kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja seadust tuleb kohaldada ühetaoliselt ning erapooletult. Eesti õiguskaitsesüsteemist on saanud malakas, millega materdada kodanikke, kelle nägu, kõnepruuk või poliitilised eelistused mõnele kõrgametnikule ei meeldi. Mis puutub meie allikasse, siis allikakaitse põhimõttest tulenevalt me seda avaldada ei saa ega taha – mõistame liigagi hästi, mis juhtuks õnnetu vilepuhujaga, kui seaduste ja põhiõiguste peale häbitult kusev kõrgametnik talle oma šaakalikarja kallale ässitab.

Markii de Sade vs Kaur Kender

Kaur Kenderi “Untitled XII” suhtes alustas prokuratuur kriminaalmenetlust esimese anonüümkaebuse peale.

Markii de Sade’i “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” suhtes keeldus prokuratuur kriminaalmenetlust alustamast, kuigi üks valvas kodanik esitas kuriteoteate. Rahvusraamatukogu töötajad tegelevad nimelt päevast-päeva jõleda lapsporno levitamise ja kättesaadavaks tegemisega – de Sade’i teoses mõrvatakse ja sandistatakse rafineeritud seksuaalperverssuste käigus hulk alla 14 aastasi poisse ja tüdrukuid. Meie ülivalvsat, pedofiilide küpsemise tõkestamisele orienteeritud prokuratuuri see ei huvita. Kuriteoteate esitajale lasti seekord nii häbitult kõrge kaarega, et ei vaevutud leiutama midagi kasvõi viisakust&tõsiseltvõetavust meenutavat.

Üks argument näiteks oli, et de Sade’i teksti näol on tegemist “….erootikaga”, kuna see ilmus erootikaajakirjas Maaja!

Teine argument oli, et raamatukogu töötajatel puudus tahtlus pornot levitada. Kuidas on võimalik tahtluse puudumine kindlaks teha ilma menetlust alustamata?

Kui kuriteoteate esitaja tegi kaebuse prokuratuuri peale aste kõrgemale ehk riigiprokuratuurile, siis tema kaebust läbi ei vaadatud, kuna ta pole kannatanu. Vot nii. Sõnum on kristallselge: meie prokuratuur on seadusest kõrgemal; õieti tema ongi seadus. Arvake, mis tahate, pohhui.


From: XXX
To: saskia.kask@prokuratuur.ee; lavly.perling@prokuratuur.ee; info@prokuratuur.ee; lea.pahkel@prokuratuur.ee
Subject: Teade võimaliku kuriteo kohta
Date: Tue, 26 Jan 2016 18:37:35 +0200

Tere!

Saadan teate võimaliku kuriteo (lapspornograafiline teos) kohta (manuses).
Lugupidamisega
XXX

Politsei- ja piirivalveametile, Riigiprokuratuurile, Põhja prokuratuurile

Teade võimaliku kuriteo kohta

Teavitan teid võimaliku kuriteo sooritamisest. M. de Sade kirjutatud teos “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” koosneb praktiliselt kogu ulatuses sadistlikust lapspornograafiast, kus neli täiskasvanud isikut vangistavad 16 (kuusteist last), vanuses 12 – 15 aastat ning asuvad neid nelja järgneva kuu jooksul üha suurema jõhkrusega vägistama. Laste nimed ja vanused on antud kohe teose alguses. Paljud lapsed tapetakse vägistamise käigus kõige jõhkramal mõeldaval moel.  Täiskasvanud isikud pilastavad, vägistavad, sandistavad ja tapavad teoses ka enda biloooglisi lapsi.  Lisaks neile ohvritele mõrvatakse seksuaalperversuste käigus veel sadu isikuid, kõige  nooremad alles emaüsas, sündimata imikud. (vt lisa)

Tüdrukud:

  • Augustine, 15
  • Fanny
  • Zelmire, 15
  • Sophie, 14
  • Colombe, 13
  • Hébé, 12
  • Rosette, 13
  • Mimi, 12

Poisid:

  • Zélamir, 13
  • Cupidon, 13
  • Narcisse, 12
  • Zephyr, 12
  • Celadon
  • Adonis, 15
  • Hyacinthe, 14
  • Giton, 12

Lõike teosest:

Kirjeldus sugukire rahuldamisest 14-aastase tüdrukuga:

“…tüdruku tema poole. Sophie pisarad voolasid ojadena. Kloostriõpilase kostüüm, mida ta sel päeval kandis, andis tema valule veel erilise võlu, mis tegi ta veelgi ilusamaks, kui teda miski üldse ilusamaks teha sai. „Jumalaraibe,” vandus hertsog, ajades ennast püsti, „milline suurepärane maiuspala! Ma teen nüüd sedasama, millest Duclos nüüdsama jutustas. Ma seebitan ta putsi oma spermaga sisse. Riietage ta lahti!””


“…olid niivõrd virtuooslikud, et viimaks plahvatas pomm just selle augu kohal, kus vaja oli. Sophie ujutatakse üle, hertsog karjub. Duclos ei lase lahti, tema liigutused lähevad järjest õrnemaks vastavalt hertsogi naudinguastmele. Antinous täidab talle antud ülesande – laseb pikkamööda allavoolava sperma tuppe voolata.”

Alaealiste kujutamine pornograafilises situatsioonis:

“Nüüd oli aeg minna kohvi jooma. Seda serveerisid Augustine, Michette, Hyacinthe ja Narcisse. Piiskop, kelle üks meelisharrastusi oli väikeste poiste munne lakkuda, võttis Hyacinthe’il natuke aega suhu, kuni ta viimaks karjatas ja poisist täis suuga eemale tõmbas.

„Hei, tulge siia, mu sõbrad, see on tema esimene jobi, sellel väikesel tatikal läks esimest korda pauk lahti, ma olen selles kindel!“

“Tõepoolest ei olnud keegi kunagi Hyacinthe’i seemet purskamas näinud. Kõik arvasid, et ta on selle jaoks veel liiga noor. Kuid tõsi on, et poiss oli juba neljateistkümnene, ja see on vanus, kus loodus meid ümber hakkab kujundama. Pealegi oli piiskopi saavutatud triumf vaieldamatu. Siiski tahtsid teised ise asjas veenduda. Neli sõpra istusid poolringis ümber noormehe ning kuulus pihkulööja Augustine sai käsu temalt kõikide nähes seemnepurse välja meelitada. Et asi paremini õnnestuks, lubati Hyacinthe’il katsuda neiut igalt poolt, kust ta soovis.

Võimatu on kujutleda erutavamat vaatemängu kui see. Piltilus viieteistkümneaastane neiu neljateistkümneaastase poisi embuses ja tema munni hõõrumas! Võib-olla oli Hyacinthe’i loomus selline, kindlasti aga oli talle suurt mõju avaldanud tema orjastajate eeskuju, igatahes käperdas ja suudles ta ainult Augustine’i armsaid väikesi kannikaid. Ning siis jõudis kätte paratamatu hetk, kus poisi kaunid põsed punaseks läksid, ta laskis kuuldavale kaks-kolm tasast oiet ning tema imetore munn lennutas viis või kuus spermaportsu meetri kaugusele. Seeme lendas Durcet’ jala peale, kes istus päris lähedal ning laskis Narcisse’il endale pihku lüüa.

Kui fakt oli konstateeritud, sai poisile igast küljest osaks kallistusi ja suudlusi. Keegi ei tahtnud spermatilgakesest ilma jääda ning kuna tundus, et Hyacinthe’i vanus peaks võimaldama kuue seemnepurskega toimetulemist, siis laskis igaüks meie neljast perverdist oma suu täis jobistada. Hertsog, keda see vaatemäng väga erutanud oli, hõivas Augustine’i ja lakkus tema kõdistit, tekitades tüdrukule kaks või kolm orgasmi – see väike libu oli täis tuld ja temperamenti.”

Selle teose kättesaadavaks tegemisega tegeleb Rahvusraamatukogu. Teos on kättesaadav  igale soovijale.  “Soodoma 120 päeva” ilmus järjejutuna pornoajakirjas Maaja. Ning tänase päevani võimaldab Rahvusraamatukogu igaühel neid ajakirjanumbreid laenutada. Lisaks teeb Rahvusraamatukogu tasu eest neist lehekülgedest koopiaid, teenides seega lapsporno müügist võimalikku tulu.

Lisaks on antud räige lapspornograafiline teos Rahvusraamatukogus kättesaadav inglise keelse raamatuna.

  1. de Sade on oma pornograafilises teoses jätnud kõrvale kõik muud inimlikud seosed ja kajastab seksuaalvägivalda ülimalt labaselt, pealetükkivalt. Lisaks propageerib teos vägivalda ja seksuaalvägivalda. Ülimalt edukalt, üle sajandite, sest “sadism” ehk “seksuaalse naudingu saamine teistele valu, alanduse, kannatuse põhustamisest” on oma nime saanud just selle autori järgi. Kindlast võib arvata, et teksti eesmärgiks on ka sugulise erutamise tekitamine. Miks muidu see lapspornograafiline tekst on avaldatud pornograafiaajakirjas Maaja, keset seksuaalselt erutnud inimeste ja loomade pilte.  (Vt lisatud teose koopia).

KarS § 178 lg 1 sätestab: nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Eeltoodud sättega on õigus antud teose reproduktsiooni valmistajaid, omandajaid ja teisele isikule teose üleandjaid karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.  Lisaks on võimalik juriidilist isikut karistada rahalise karistusega..

Kriminaalmenetluse raames tuleb kindlaks teha kõik Rahvusraamatukogu personali liikmed, kes on vastutavad “120 päeva Soodomas” jätkuva kättesaadavaks tegemise eest eesti ja inglise keeles, kes on võimaldanud seda laenutada, kes on seda paljundanud, kes muud moodi lapspornograafia levikule kaasa aidanud.

Tegemist on ülimalt sadistliku lapspornograafiat täis oleva teosega. Nagu aga kinnitab Lavly Perlyng kommenteerides üht teist räige lapsporno juhtumit:

“Perlingu sõnul hindab prokuratuur põhiseaduses sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja sellest lähtuvat sõnavabadust ülimalt kõrgelt. “Samas ei saa tähelepanuta jätta ka sama paragrahvi teist lauset, mis sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust,” märkis Perling.

Perlingu sõnul toob sõnavabaduse veelgi selgemalt esile põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

“Siiski toob ka siin teine lause sisse eelnimetatud õiguse kitsenduse ja sätestab, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seega on oluline jälgida seadusandja terviklikku mõtet nii põhiseaduse kui ka teiste Eesti vabariigis kehtivate seaduste vastuvõtmisel,” ütles Perling ja lisas, et prokuröri ülesanne on sõnavabaduse kaitse kontekstis kaitsta samas ka kõikide teiste ühiskonna liikmete põhiseaduslikke õigusi.”

Tsitaat Rahvusringhäälingust: http://uudised.err.ee/v/eesti/af6c8a2d-2012-4d2d-97e8-4d6d39f588eb/lavly-perling-kirjanik-kaur-kenderi-lapsporno-kaasuses-utleb-lopliku-sona-kohus

Seega palun alustada kriminaalmenetlust Rahvuraamatukogu ja tema töötajate tegvuse suhtes KarS § 178 lg 1 ja lg2 alusel, kuna nad jätkuvalt hoiavad, näitavad, reprodutseerivad nooremat kui 14 aastast isikut erootilises ja pornograafilises situatsioonis ja nooremat kui 16 aastat isikut pornograafilises situatsioonis kujutavat kirjutist eesti ja inglise keeles.  

Lisatud fragmendid Rahvusraamatukogus raha eest reprodutseeritud lapspornograafiline teosest M. de Sade “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool”

Lugupidamisega:

XXX


 

From: XXX
To: info@prokuratuur.ee
Subject: Kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele
Date: Sun, 14 Feb 2016 21:26:05 +0200

Tere!
Soovin esitada kaebust  kriminaalmenetluse nr 16730000053 alustamata jätmise kohta. Kõik vajalikud materjalid: kaebus ja kõnealuse teose koopia leiate manustest.
Lugupidamisega
XXX

***
Riigiprokuratuur

Kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele.

05.02.2016 on Põhja Ringkonnaprokuratuur teinud ja edastanud minu 27.01.2016 avaldusele teate kriminaalmenetluse nr 16730000053 alustamata jätmise kohta.

Selles teates leiab abiprokurör, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.

Avaldajana ma ei nõustu abiprokuröri seisukohaga, kuna mulle saadetud teatest nähtub, et abiprokurör sellisele järeldusele jõudes ignoreerib ilmselgeid asjaolusid, rikkudes sellega Karistusseadustiku §-i 6, mille järgi kuriteo asjaolude ilmnemisel on prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud ning selleks on ajend ja alus.

Abiprokurör toob oma teates põhjuseks välja, et minu kirjutatud avaldusest nähtub avaldaja isiklik seisukoht ja avaldusele lisatud kirjutises ei nähtu kuriteo asjaolusid ja kuriteo tunnuseid pornograafilise sisuga ja vägivalda või  julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 p 3 mõistes. Prokurör ütleb, et de Sade “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” ei ole pornograafia, vaid on erootika.

Tema poolt viidatud seadus toob pornograafia mõiste, mille järgi pornograafia on selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Erootikat see seadus lahti ei mõtesta.

Prokurör ütleb lisaks põhjendusena, et teose “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” levitajad ei saanud ega pidanudki mõistma ja aru saama, et tegemist võiks olla pornograafilise sisu sisaldava teosega sest keegi varasematest ettevõtjatest/levitajatest ei ole leidnud, et tegemist oleks pornograafilise teosega.

Kriminaalmenetluse seaduse § 194 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

Minu poolt koostatud ja esitatud avaldus on kuriteoteade, milles on kirjeldatud karistusseadustikus sätestatud karistatavat tegu ning tahtlust. Prokuratuurile edastatud avaldus ei sisalda minu hinnangut, vaid on de Sade “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” kirjutise hoidmise ja levitamisega seotud olukorra kirjeldus. Prokuratuuri poolt asjaolude tõlgendamine endale mugaval moel on ilmselgete asjaolude eitamine.

Karistusseadustiku § 178 lg 1 sõnastus näeb ette karistuse nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest.

Prokuratuur ei ole tahtnud märgata ega märganud ilmselgeid KarS § 178 sätestatud kuriteo tunnuseid, mille järgi kuritegu realiseerub:

  • Noorem kui kaheksateist aastane isik ja noorem kui neljateistaastane isik. Isikute vanused on kirjutise tekstis selgelt välja toodud. Nad on nooremad kui kaheksateist ja on nooremad kui neljateistaastased isikud. Vaata lisa1

 

  • Pornograafilist või erootilist situatsiooni kujutav kirjutis või selle reproduktsioon.  Kirjutis või selle reproduktsioon on trükitekstina täiesti olemas. Koopiad sellest olid lisatud avaldusele ja on lisatud käesolevale kaebusele. Erinevaid pornograafilisi ja erootilisi situatsioone on kirjutise tekstis kujutatud sõnadega mitmeid. Vaata lisa 2

 

  • Hoidmine ja teisele isikule üleandmine või kättesaadavaks tegemine. Avaldusele lisatud kirjutis on paberkandjal mitmes raamatukogus – Rahvusraamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu. Raamatukogudes on see kirjutis kättesaadav ja seda laenutatakse välja. Vaata lisa 3.

 

  • kirjutises toodud tekst on eesti keelde tõlgitud, selle sisu on arusaadav, seda on laialdaselt viidatud ja selle sisu on kõigile, kes seda on lugenud, üheselt mõistetav, et tegu on pornograafilist või erootilist sisu omava kirjutisega. Selle kirjutise hoidmine ja teisele isikule üleandmine või kättesaadavaks tegemine on raamatukogudele eesmärgipärane tegevus. Kars § 16 lg 3 Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Avaldajaga samal seisukohal on ka endine riigiprokurör, TÜ karistusõiguse ja kriminaalmenetluse lektor Margus Kurm, kes oma 12.02.2016 Postimehes avaldatud arvamusloos selgitab miks see paragrahvi rakendamine on absoluutne kõikide selliste tegude osas. Prokurör ei saa valida, et kas seadus, mida ta peab kohaldada talle meeldib või mitte. Seda keelab Karistusseadustiku § 6.

Minu avalduse alusel kriminaalasja algatamata jätmisega on prokuratuur käitunud just vastupidiselt – ta on otsustanud jätta seadus kohaldamata.

Karistusseadustiku § 27 järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud seadusega. Mingeid välistusi abiprokurör oma teates välja ei ole toonud ja de Sade “Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool” raamatukogude kaudu toodab jätkuvalt küpsevaid pedofiile.

Seetõttu palun alustada kriminaalmenetlust Karistusseadustiku § 178 lg 1 ja 2 tunnustel avalduses toodud asjaoludel.

Lugupidamisega,

XXX


 

Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus

Koostamise kuupäev ja koht:     23.02.2016 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi:     riigiprokurör Kaire Jaakson

Kriminaalmenetluse alustamata jätmine nr:       16730000053

Kaebuse registreerimisnumber:                          RP-6-8/16/61-2

 

Riigiprokurör, vaadanud läbi  XXX kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises,

                                         t u v a s t a s :

27.01.2016 (teates ekslikult 08.12.2015) registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XXX kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks Rahvusraamatukogu ja tema töötajate suhtes KarS § 178 lg1 ja lg 2 tunnustel, kuna nad hoiavad, näitavad ja reprodutseerivad nooremat kui 14-aastast isikut erootilises ja pornograafilises situatsioonis ning nooremat kui 16-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutavat kirjutist –M.de Sade „Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool“ –eesti ja inglise keeles. Teos ilmus järjejutuna ajakirjas Maaja, mille laenutamist Rahvusraamatukogu tänaseni võimaldab.

05.02.2016 jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, asudes seisukohale, et kuriteoteatele lisatud kirjandusteose üksikutest katkenditest ei nähtu kuriteo asjaolusid ja kuriteotunnuseid pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) §1 lg2 p3 mõistes. Teos on ilmunud erootikaajakirjas Maaja ja esitatud katkendit võib vaadelda kui erootilist.

Ühtlasi märgiti, et kuna keegi varasematest levitajatest ei ole leidnud, et tegemist oleks pornograafilise teosega ja KarS §178 lg 1 koosseisu tunnuseks on tahtlus levitada pornograafilist sisu, siis antud juhul ei saanud ega pidanudki teose levitajad mõistma ja aru saama, et tegemist võiks olla pornograafilise sisu sisaldava teosega. Sellest tulenevalt puudub neil igasugune tahtlus levitada pornograafilist teost.

Avaldajale selgitati ka, kuidas saada kultuuriministeeriumi seisukohta, kas tegemist võib olla pornograafilise teosega.

Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleb XXX jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist, olles seisukohal, et KarS § 178 koosseis on täidetud sh hoidmine ja teisele isikule üleandmine või kättesaadavaks tegemine, kuna kirjutis on paberkandjal mitmes raamatukogus – Rahvusraamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus, kus see on kättesaadav ja seda laenutatakse välja.

Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega seonduvate materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel põhjustel.

Kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteokaebuse/avalduse esitajate ringi, kuid edasikaebe õigustatud isikute ring on piiratud – KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuuri kaebuse. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud, st kellele on vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-56-05  märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg 1 kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kui kuriteo läbi vahetu kahju tekkimine konkreetsele isikule ei ole kriminaalasja materjalides sedastatav, tuleb isikul, kes peab ennast kannatanuks, kaebuses näidata, milles tema hinnangul talle tekitatud kahju seisnes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.04.2011 3-1-1-97-10 lahendis märkinud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii  faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. KrMS § 37 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult „kuriteoga“. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.

Riigikohtu seisukohtadest järeldub, et vaidlustades kriminaalmenetluse alustamata jätmist, tuli kaebuses ära näidata need tingimused, mis annavad aluse käsitleda kaebuse esitajat kannatanuna ehk ära tuli näidata tekkinud (tekitatud) kahju ning asjaolu, et kahju tekkis vahetu kuriteoga, olles sellega nii faktiliselt kui õiguslikult seotud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kaebaja pole esitanud vähimatki informatsiooni konkreetselt talle tekitatud vahetu kahju kohta.  

KarS §178 asub KarS-s alaealiste vastu suunatud süütegude alajaotuses, kus kaitstavaks õigushüveks on alaealise normaalne vaimne sh seksuaalne areng.  KarS § 178 puhul pole seega normi kaitseala mitte ühiskondlik kõlblus, vaid laste normaalne vaimne ja seksuaalne areng. Teisisõnu, õigusnorm on suunatud laste kaitseks.

XXX pole avaldanud oma isikukoodi, kuid Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis vaid üks sellenimeline isik, sündinud XXX. Seega eeldades, et tegemist on kaebuse esitajaga, on tegemist täisealise isikuga. Arvestades aga, et tegemist on alles XX-aastase isikuga, ei saa tal olla (ja ka rahvastikuregistrist ei nähtu) ka sellises vanuses (piisava tajumis- ja arusaamisvõimega) lapsi, kelle huvid võiksid olukorras, kus nende kätte on sattunud vaidlusalune teos, olla kahjustatud. Nagu eespool märgitud, pole XXX vähimalgi määral selgitanud, kuidas tema õigused ja huvid on kõnealuse teose erinevates raamatukogudes olemasolu korral kahjustatud, rääkimata vahetust tekitatud kahjust.

Eeltoodust lähtuvalt, kuna Riigiprokuratuur ei tuvasta materjalide pinnalt XXX puhul kannatanu seisundi tekkimisi eeldusi st et talle oleks vahetult kahju tekitatud, tuleb asuda seisukohale, et ta ei ole käesolevas menetluses isikuks, kellele laieneks kaebeõigus vastavalt KrMS §-le 207. Seda ka vaatamata asjaolule, et ringkonnaprokuratuur on kaevatavas menetlusotsuses kasutanud kaebeõiguse selgitamisel ekslikult väljendit „teil on õigus“, mitte seadusest tulenevat „kannatanul on õigus“.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 207 lg 4 ja 5 riigiprokurör     

                               määras:

 

  1. Jätta läbi vaatamata XXX esitatud kaebus.

2.Määrus lisada kriminaalasja materjalidele, koopia saata kaebuse esitajale XXX  ja teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri.

  1. Määrusele on õigus vastavalt KrMS § 208 lg1 advokaadi vahendusel edasi kaevata  Tallinna Ringkonnakohtusse ühe kuu jooksul alates määruse koopia saamise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Jaakson

5 Comments

  1. Kas tapmis mõtte eest saab rohkem kui vargus mõtte eest ?

  2. Väga huvitav materjal. Tänu, et avaldasite. Protsessile elan kaasa. See läheb ajalukku! Paluksin, et Kender kirjutaks millalgi sellest raamatu, see on seda tõesti väärt! Usun, et protsessi käsitlev raamat vallutaks üsna kindlalt meie raamatupoodide edetabelid 🙂 Jõudu!
    PS. Soovitaksin taolisi avaldusi kirjutada rohkem ja ka teiste sarnaste raamatute kohta. Las siis prokuratuur tegeleb järgmised paar-kolm aastat ilukirjandusega.

  3. Ja Rahvusraamatukogu on Riigikogu raamatukogu ning lähestikku KAPO-ga. Nimetatud pornograafilise teose leidumine Rahvusraamatukogus kätkeb endas Eestile julgeolekuohtu.

  4. Veel üks loogilist laadi tähelepanek.

    (Edasi-)kaebust Rahvusraamatukogu vastu ei hakatud menetlema ettekäändel, et kaebuse esitaja või tema lapsed ei saa olla kuriteo kannatajad.

    Analoogilist kaebust Kaur Kenderi vastu hakati menetlema. Kohtus oma lõppsõnas teatas prokurör Lea Pähkel, et prokuratuur ei pea tõestama kuriteo kannataja olemasolu.

    Seega Kenderi süüdimõistmiseks ei pea tõestama, et Kender on kellelegi kahju tekitanud, aga Rahvusraamatukogu juhtumit hakatakse isegi uurima ainult juhul, kui kannatanu on olemas?

    Ma kahtlustan, et siin ei ole üldse mitte mingisugust loogikat peale selle:

    “Ma löön kumminuiaga seda, keda ise tahan, kes pihta saab, on süüdi.”

  5. peaks sellest siin copy paste tegema, ja igaüks võiks ameteid kuriteoteadetega spämmida 🙂

Submit a comment

Massive Presence Website