ELAB VEEL BERIA

In KÕRGNIHILISM

Kuriteokaebus “Lolita” suhtes
Наталья Черникова, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse vanemuurija, kirjutas vastuseks V.Nabokovi “Lolita” suhtes esitatud kuriteoteatele nõnda:

“„Lolita“ on korduvalt levitatud kui hinnatud kirjandusklassika. Teose väljavõtteid analüüsides leiame, et suguakt „Lolita“ ja peategelase vahel ei ole kirjeldatud detailselt ning ei ole pealetükkiv, vaid on üldise kirjeldusega. Tegemist on mahukama teosega, milles on suguakti kirjeldatud väga üldiselt ja pealiskaudselt. Antud teos lasti välja ka NSV Liidu ajal, ning tollased kriitikud ja tsensorid ei leidnud [!!! – toim.], et raamatu sisu võiks olla moraalinormide vastane. Vastupidi antud teos valiti 100 parima raamatu hulka.”

NSV Liidu aegne kriitik-tsensor Пьяхкель
Леа Пьяхкель, Põhja Ringkonna prokuratuuri vanemprokurör, kellele edasi kaevati, noogutas heakskiitvalt seltsimees Черникова-le: “KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Põhjendamatu kohtueelse uurimisega võidakse riivata ka nende isikute õigusi, kelle suhtes uurimist läbi viiakse [kas tõesti, sm. Леа?!]. Seetõttu alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. … Prokuratuurile esitatud kaebuses toodud väidetest nähtub Teie isiklik seisukoht, mis on üldsõnaline. Politseile esitatud avaldustest ja sellele lisatud kirjandusteose üksikutest katkenditest aga ei nähtu kuriteo asjaolusid ja kuriteotunnuseid. Prokurör nõustub vanemuurija N.Tšernikova motiividega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks neid üle korrata.”

Aplaus tribüünilt
Tribüünilt kostuvad kestvad kiiduavaldused, mis kasvavad üle ovatsioonideks. Seal seisavad kirjanduskriitikud Пьяхкель, Леа; Дзержинский, Феликс Эдмундович; Ежов, Николай Иванович; Рейнсалу, Урмас; Вышинский, Андрей Януарьевич; Перлинг, Лавли; Берия, Лаврентий Павлович ja Вахер, Кен-Мaрти. Kõigile seltsimeestele meeldib “Lolita” väga!

Säravad kriitikud, seltsimehed Перлинг, Пьяхкель, Рейнсалу, Вахер! Tahaks sosinaga kõrva sisse (et teised ei kuuleks) meenutada üht pisiasja – KarS § 178 sisaldub keeld kujutada alla 14 aastast last ka erootilises situatsioonis, mitte üksnes pornograafilises. Teistele me ei ütle, eks, muidu on liiga piinlik?

Ilmar Raag
Postimees 09.06.2016: “Umbes aasta tagasi, kui Kaur Kenderi kohtuasi oli alles alguses, küsisin ühelt tuttavalt prokurörilt, miks nad selle menetluse ette võtsid? Prokurör alustaski usalduslikult, et eks see üks kehv lugu ole, sest tõlgendamisvõimalused on laiad ja ega nad tahtnudki kohtusse minna, aga kuna on tulnud kaebus, siis on nad kohustatud reageerima.

Kõige selle tõttu nad pakkusidki oportuniteeti, millega Kender ei nõustunud. Sealt edasi teevad nad aga lihtsalt oma tööd, nagu seadus ette näeb, ja lõpuks otsustab kohus, mitte prokuratuur. Kui ma ehk liiga kaastundlikult noogutasin, pidas prokurör vajalikuks mainida, et vormilises mõttes leidub seal ikka ka süüdistuseks alust.”

Kuradi loll ja jäärapäine tropp see Kender, eksole.

****

NIHILIST FM lugejatele aga soovitame kuulata võimalikult valjusti The Clashi “I Fought The Law”:

Breakin’ rocks in the hot sun
I fought the law and the law won
I needed money ’cause I had none
I fought the law and the law won

***

***


***

***

1 Comment

  1. Huvitav mida arvaks jurist ideest kaevata Ravimiamet kohtusse “Teadvalt vale mulje jätmise” eest? Kelmus.

    Rahvas, kes maksab palka riigiametnikele, usub, et “narkootikumide” nimekirjas on asjad, mida ei saa müügipiirangutega reguleerida, nagu alkoholi ja tubakat, sest need on palju kahjulikumad!

    Ravimiamet on “teinud lolliks” kummiliimi-sulevi jpt, samuti põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi tuhandetele riigi repressiivaparaadi ohvriks langenud süütutele inimestele, kes “käitlesid” alkoholist kaugelt ohutumaid asju ja said karistada, kuna “lolliks tehtud” justiitsministeerium ja politsei usuvad Ravimiametit.

    Kes andis Ravimiametile või üldse “riigile” õiguse tsenseerida kodaniku teadvuse seisundeid? Sest ainult sellena saab kirjeldada Ravimiameti praktikat esitada “narkootikumide” kandidaadiks asju, mis võivad põhjustada “eufooriat” või “hallutsinatsioone”?
    Ilma et neil oleks midagi muud ette heita – viimati lisati niiviisi Kratom ja Salvia Divinorum. Kratom leevendab opiaatide võõrutuspiinu nii efektiivselt, et paljud on selle abil süstla otsast maha saanud. USA-s üritas DEA sama teha aga rahvas tõstis kisa ja asi pandi seisma.

    Kas neurotoksilise depressandi C2H5OH poolt tekitatud düsfooria on tõesti ainus legaalne teadvuse muutunud seisund? Isegi inimese kehaomane dimetüültrüptamiin (unenägude aine) on keelatud, kas tuleks ehk küsida politseilt või prokuratuurilt luba unenägude nägemiseks?

    Kas me oleme orjad?

Submit a comment

Massive Presence Website