Dialoog etteantud teemal

In NIHILIST LABS

Noh, vennad. Vägeva raamatu oleme välja lasknud. Paneme revutimasina peale revuti tegema. Muidu ei tee keegi. Revuti.

 

Juba õigema kaugelt on näha, et tegu on VÄGA TÕSISE RAAMATUGA. Kaks kohaliku maailma superkangelast on võtnud sõprusest ja armastusest kirjutada. Rahvuse poolt palavalt armastatud teatriformaadis.

 

(Vittu, ma oskan AINULT iseenesestmõistetavusi kirjutada.)

 

Taavi Eelmaa “Kadunud sõbra juhtumit” pidin ma juba siis arvustama, kui ta oli näitemäng, aga mitte näitemängu tekst. See jäi ära. Mul ei ole teatrist rääkimise jaoks mingeid mõistlikke sõnu. Teatri-inimesed ise ka enamjaolt ei salli kui neist kirjutatakse. Teemasse sügavamalt süvenemata hüüatan rõõmsalt: “ON KA PÕHJUST!”

Ma tahan – mitte teha, selle asemel, et teha halvasti. Mul hakkab halb olla selle tekstidokumendi ees. Kirjutamine, see on õigust ütelda, eriskummaline ja ebaaus karistus.

/Läheb Faecbookesse ja vaatab, ega ülesannet saa lühijuttusid kirjutava sugulase kraesse visata/

 

ML: nad panid mu uiele punasele raamatule revutikest kirjutama
ideid on?

Mudlum: mul hetkel pea nii paks
oota hiljem

ML: :=

Mudlum: läks ära
teen kohvi

Martin: hohoo
tegelt peaks selle sulle delegeerima

Mudlum: ei
oot kohe

ML: mina ei tea mis ma arvan ja teatri kohta ka midagi ei tea

Mudlum: mul on umbes sama tunne
selline mis ei lase ennast sõnastada
kuna taavi on oma teatriga alles poole peal ka
ta nagu otsiks seda, mida kõik autorid igas kunstivallas
seda tõde mis ennast alati kuhugi ära peidab
ja mis ennast vanade vahenditega enam leida ei lase
ja uutega veel ei oska
ja tegelt ei saa seda kunagi kätte
ja sp et mõlemad on väga emotsionaalsed
see pole päris meie ampluaa
andke tasujale teha hoopis:)

ML: me oleme tundetud inimesed, jah.

Mudlum: pigem ei lase ligi omale
no kauri oma on tegelt väga ehtne mehe vaatepunktist suhte katkimineku asi
nii otse, et otsemini enam ei saa
taavi oma jälle on siuke mis risti-rästi igast erinevate nõksudega sind loksutab ehk segab
et nagu mingis piimavurris koor peale kerkiks
aga ma usun et kui see kaurita lavale tuleks siis see on rohkem vana teatri moodi
siuke mis raudselt peale läheb ja kõigile arusaadav on

ML: mhmh, see oleks tekstifašistlik tükk

Mudlum: aga nende mõtetega revu kirjutada, minaitea

ML: tekstifašist on ja tekstivaenlane on

Mudlum: peab lihtsalt sõnadega osav olema
või siis ütlema täpselt nii vähekui öelda on
nojah
natuke face/off küll
et nagu kaks erinevat poolust täitsa

ML: eheh.

Mudlum: taavi asja juures võiks rõhutada et ta valdab sõna ikka kuradi hästi
võiks kirjutada ideaalseid asju nende oskustega
aga näe, ei taha
tahab imelikku teha
kaur on lihtsalt kaur
aga tema siirus on see mida enamik, peaaegu mitte keegi, ei julge

ML: see kauri asi on ka päris eriline, ma olen kindel et seda oli emotsionaalselt sitaks raske teha.

Mudlum: ja peale selle on ta mitte trikster, vaid kratt, kui tal igav on, siis hakkab sulle pangega aknast vihmausse sisse kallama
seal on see twist ka, et tekst muutub mehe tekstist naise tekstiks
keerleb ümber oma pooluse ja vahetab seda
ja saab nagu siis üheks kokku jälle
see oli mu meelest seal kõige üllatavam asi

ML: või noh, ta ütles et seda päriselt kirjutama hakata on juba kergem. see on suht ‘ull asi, niimodi ülepeakaela vaimsetesse loksutustesse hüpata

Mudlum: absoluutselt
kui tema selle läbi ennast vabastada saab, siis hea talle
mina ei saaks
ja põhiline, et ta suutis eks lahendada selle sita
oma loomingus, nagu heaks pöörata

ML: mhmh. see on dialektika, kaotuse võiduks pööramine. üks suuremaid saavutusi ülepea.

Mudlum: kui enamik suhteasju jääb aint kibedusse kinni
vaiku lugesin bussis jälle
toda ma kirjutan ükskord
vaigul on ka eriline oskus
nagu ülipeente psühholoogiliste virvenduste tabamine
ma pole ammu nii tõest kirjeldust näinud asjade kohta kui seal

/Niimoodi need asjad ei jää/

Submit a comment

Massive Presence Website