“In cryptography we trust”

In NIHILIST LABS

Reede, 11 aprill 2014, Toronto

“My warmest welcome to all of you fellow drug dealers, terrorists, pornographers and arms merchants”

Istun Toronto Bitcoin Expo’t avaval galaõhtusöögil. Ürituse host Anthony on edasi andmas tervitussõnu osalejatele.

Minu ümmarguse laua koosseisus on kaks patsiga, uuematest ASIC chipidest arutlevat kaevandajat, bitcoin exchange’i arendaja Saksamaalt, erasatelliidi ja bitcoini huvidega vanema generatsiooni erainvestor ning ilmselt kaks ainukest kogu üritusele eksinud pankurit.

Mis on need paarsada inimest siia kokku toonud? Huvi krüptovaluutade vastu. Kindlasti. Paljudele viis elatist teenida. Mõnele ideoloogia. Mõnele viis ühiskonna alustalasid raputada.

Lavale astub kitarriga libertaan-artist Tatiana:

I didn’t wanna give any of my money
to a nation based on war
I wanted to be free,
nothing hold me back
from where I want to go

I thought about it
What was the choice I made

It was to take away the money
don’t give up your money

Use bitcoin whenever you pay
Use bitcoin whenever you pay

Tatianal on õigus, mõtisklen. Mugavamat viisi kui bitcoiniga maksmine mobiiliwalletist pole ma veel kohanud. Oma võimekuses sõdu ära hoida siiski kahtlen.

Anthony kuulutab välja ja kutsub lavale 36 tunnise hackathoni võitjad. Aastal 2014 naudib zürii üksmeelse otsuse kohaselt võitu ja 20 000 dollarilist auhinda (bitcoinides loomulikult) Amir Taaki tiim. Taaki tiim pani kokku töötava “proof of concept” detsentraliseeritud peer2peer turu rakenduse. Turu, mida FBI ei saa enam sulgeda. Alistamatu Silkroad.

Taaki ei poolda kummardusi võimu suunal – lapse nimi olgu asjakohane ja ähvardav! – sündinud on Darkmarket.

Kes ei tea – Taaki ja tema semu Cody “Defence Distributed” Wilsoniga (samuti kohal) on tänapäeva tuntumad krüptoanarhistid.

Hakkan aru saama, et ma pole just kõige igapäevasemal The Future of Retail Banking või Pärnu juhtimiskonverentsil. Mõned inimesed ja teemad siin äkki ongi… THE FUTURE.

Kaheksa tundi varem @ Bitcoin Decentral, 64 Spadina ave

Tegelikult tulime Torontosse kohtuma Vitalikuga.

Vitalik Buterin on ülivõimsalt kõige intelligentsem nooruk, keda kunagi kohanud olen. Vitalik on ülikooli dropout – kuidas muidu. Vitalik on siiani kogu oma elatise teeninud üksnes bitcoinides. Vitalik on katkiste naeratavate tossude, kulunud dressipükste ning kummaliste suurte ja kiirete poolhüpetega liikuv vibalik figuur.

Äsja 20 aastaseks saanud Vitalik on ambitsioonika projekti Ethereum isa. Mis Ethereum?

Ethereum (www.ethereum.org) on loomisel olev platform ja programmeerimiskeel, mis võimaldab igal arendajal luua hõlpsasti täna teostamatuid järgmise põlvkonna distributeeritud aplikatsioone. Keeruline?

Ethereum luuakse võimaldamaks detsentraliseerida tuntavat osa tänases ühiskonnas usaldust nautivate institutsioonide (riik, pangad, infrastruktuur) pakutavatest teenustest. Teisisõnu – muuta riik ja paljud tema institutsioonid olulises osas mittevajalikuks. Bürokraat, värise – sind asendab varsti krüptograafial põhinev distributeeritud operatsioonisüsteem!
Või vähemalt Vitalik usub nii.

Vitaliku projekt Ethereum lahterdub kategooriasse Bitcoin 2.0. Aga mis see Bitcoin 1.0 siis on?

Reede, 31 oktoober 2008

Pärastlõunal tekib vähetuntud NY arvutiturvafirma Metzger, Dowdeswell & Co. LLC vähetuntud krüptograafiaalasesse mailinglisti esmakordselt nimi Satoshi Nakamoto. Keegi, kes kasutab anonüümset meiliaadressi satoshi@vistomail.com ja väidab end olevat Satoshi Nakamoto teeb postituse, kus ta teatab, et töötab välja uut 100% peer2peer, usaldusväärset kolmandat osapoolt mittevajavat elektroonilist rahasüsteemi. Postituses on link esimesele, lühemale versioonile Bitcoini whitepaperist.

Järgnev lühiajaline diskussioon projekti teostatavuse üle lõppeb vana tõega – teooria parim tõestus olgu praktika. 03.01.2009 kaevandab Satoshi Nakamoto ise esimese 50 bitcoini suuruse nn. genesis blocki. Bitcoin on sündinud. Täpsemalt, mänguline eksperiment on alanud ning igaüks võib olla võrgu ülalhoidja (kaevandaja) ja taotleda 6x tunnis 50 bitcoini suurust bountyt.

Bitcoin aastal 2009 ongi pigem piiratud ringi krüptograafiahuviliste mäng. Tänane Bitcoin Foundationi peateadur Gavin Andresen ostab 50 dollari eest 10 000 bitcoini (täna ligi 6 miljonit dollarit) ning … jagab need laiali.

Kaks ja pool aastat hiljem kaob Satoshi Nakamoto kübermaailmast sama ootamatult, kui oli sinna tekkinud. Aga nagu Bitcoini disain ei vaja ühtki usaldusväärset osapoolt, ei vaja ka Bitcoin enam Satoshit. Aastaks 2011 on Bitcoin jõudmas mainstream ajakirjanduse äärealadele ning Gavin Andresen kutsutakse esimest korda visiidile CIA peakorterisse.

Miks mäng nimega Bitcoin on oluline?

Unustame hetkeks bitcoini kui raha.

Bitcoini tegelik tähtsus on teda jooksutav uudne avatud koodiga tehnoloogia ja selle mitmed edasiarendused. Bitcoini taga on distributeeritud operatsioonisüsteem nimega block chain.

Minu mittetehnoloogi vaatenurgast on block chainid nr. 2 tehnoloogiline uuendus peale seda kui Tarmo Jüristo installeeris 20 aastat tagasi Hansapangas kauplejatele esimesed Mosaic veebibrauserid. Internetiajastu oli alanud.

Bitcoin kuulutab distributeeritud operatsioonisüsteemide algust. Milleks on kümnetel tuhandetel pankadel tarvis omada eraldi tsentraliseeritud andmebaase? Mis oleks kui arved/saldod asuksid vähestes globaalsetes block chainides?

Milleks on tarvis riikide kaupa tsentraliseeritud andmebaase kui omandimärked võivad olla universaalses block chainis?

Milleks on demokraatial (ja firmadel) vaja sellises koguses otsuseid delegeerida institutsioonidele, kes delegeerijast tegelikult väga ei hooli?

Milleks on vaja tehingu vastaspooleks usaldusväärseid vahendajaid, kui etheriga (Ethereumi “kütus/valuuta”) tagatud lepingute rahalise täitmise tagab võrk ning lepinguid võiks otse sõlmida iga viimase kaabakaga?

Ausammas Bitcoinile tuleb püstitada töötava tehnoloogia loomise eest, kus sotsiaalsete lepingute täitmiseks pole enam vaja ei pooltevahelist usaldust ega ka usaldusväärset kolmandat osapoolt.

In cryptography we trust.

09. aprill 2014, Toronto Pearsoni lennujaam

“Ja mis on teie Kanadasse saabumise eesmärk?

“Hmm… osalen konverentsil ja kohtun tuttavatega.” (Olin ankeedis saabumise põhjusena märkinud turismi ja seetõttu ebalev.)

“Kus ja millisel konverentsi te osalete?”

“Hmm… Bitcoini konverentsil ja konverentsikeskuses, ei mäleta täpset nime.”

“Mis on bitcoin?”

“See on nagu krüptoraha või uus väärtussüsteem, internetis, distributeeritud.”

“Kas te olete pankur?”

“Jah,” ohkan kergendatult.

Naisametnik põrnitseb mõtlikult mu Nike Free tossusid.

“Tere tulemast Kanadasse” ütleb ta pisut kõhklevalt ja suunab mind põhjalikku rangesse tollikontrolli.

Submit a comment

Massive Presence Website