Bulgakovi teatrietendus lastele

In SNAP

Täna toimus õppenõukogu. Te siin tavaliselt ei loe selliseid asju ning kuidas saaksitegi, Onu Bella on ka juba üsna vana ja mina… Lugege siis nüüd.

Õppenõukogu on see, kui hunnik vanemaid naisterahvaid ja paar meest kinnitavad oma sõnades ja tegudes seda, kui raske neil endast palju nooremat põlvkonda on mõista. Nad ei saa aru, et nad seda teevad, peaaegu ükski. Tõstame ja langetame käitumis- ja hoolsushindeid nagu Jumalad. Nagu mahagonipuid, millelt veel pasaste kurgede ja ronkade pesasid meie näljastele rebastele kukub.

Minu klassis on asjad nagu standard läbilõikes: mingi osa tavalist kasvamise valu ja rõõmu, mingi osa autahvlil ja mingi osa „see kehvem pool“. Veel üsna värskelt seda klassi juhendama asununa õpin ma juba päris palju.

Kui sa oled tihane ja sa ei seisa ühel jalal, nagu toone seisab, siis sul on sitt majas.

Kui sa oled harakas ja sa ei pane oma sulgi külgedele nagu ohakalinnud, siis on sul sitt mööda maja laiali lendamas ja me paneme avatud ventilaatorid ka tubadesse puhuma.

Mis ma tahtsin öelda? Me hindame numbritega seda, kui persses inimeste kodud on. Kui sa oled nii sassis, et hakkad kukkuma nõeltele ja saad armsaks kõigile vene taksojuhtidele, siis me ütleme „mitterahuldav“.

Tegelikult see rahuldab meid väga… et me saame sulle panna „mitterahuldava“. 60% ajast me räägime, aga mitte sellest, kui persses su kodu on ning kuidas me sind selles toetada saame, vaid sellest, kuidas sa selle eest eraldi manitsust väärid. Erutunud toonil, läbisegi, silmad suured. Sul on tunne, et sa ei tule täna kooli, sest muidu tõuseb sinu tõenäosus endal aadrit lasta 80-lt 90-le protsendile? See pole põhjus. Selle nimi on „põhjuseta“. Ja see on sinu päris oma, isiklik, backstage, statistilise andmeanalüüsi osa. Sa oled 14, kasva suureks, päriselt.

Direktor peab vada peatama.

Aplaus, järgmine! Nagu Bulgakovi teatris.

Ma ütlen teise poole kohta ka. Sa oled hea ja tõeline isik, jagad asju ning lugemus ületab 15 aastaselt poolte sinu juhendajate oma. Sa oled nii omapärane, et seda iseväärtust tulebki alles hoida – vahet pole kui oluliseks õpetaja peab neid asju, mida ta õpetab. Kui sind ei hoita, siis sa säilitad eneseusalduse, hoiad end ise, ja ütled välja, kui hooletu suur inimene su ees on. Aga ta on suur ja suur on see, kes hindeid paneb. Mõni paneb ka R-i. Ma leegin ja kallutan konsensust. See on antud juhul väär… või ma olen ühekorraga kõiges eksinud ja ennast kaotanud. Yossarian teadis ka hetke, mil ta enam sõdurisinelit selga ei pane ning igavikuliselt ja alasti süütuse puu oksale istub.

E, laps, sa oled E, nagu Minu Eeskuju.

Submit a comment

Massive Presence Website