AUTOJUHT, LOE SEDA! ÄKKI SA OLED SITAPEA?

In SNAP

Ma otsin sitapead. Seda sitapead, kes teeb liikluses kõike seda, millest kohe juttu tuleb. Sellest ka see üleskutse. Sitapea, kui Sa seda loed ja ennast natukenegi ära tunned, anna märku. Ma tahaks Sinuga vestelda ja aru saada, mis Su peas toimub.

Me loeme igapäevaselt, kuidas mendid teevad joobereide, kiirusemõõtmisi, rehvide kontrolle ja kõike muud. Täiesti tervitatav nähtus. Täis peaga ma ei sõida. Isegi mitte pohmakaga, sest siis mul on liikluses paranoia, et kõik autod tahavad mulle otsa sõita. Samuti ei ole viisakas avalikus kohas auto juhiuksest välja oksendada, kui pohmell peaks tahtma sisikonnas automaatpuhastust teha. Kui kiirust ületades trahvi saan, siis on see “shit happens” ehk teisissõnu kiirteemaks. Sama kehtib ka bussiridade kohta, mida ma tegelikult päris usinasti liiklemiseks kasutan. Kui seda kuradi ühistransporti seal jalus ei töllerdaks, oleks päris mõnus. Foori tagant stardin ma ka kiiresti, et rohkem autosid ühe fooritsükliga läbi jõuaks. Lühidalt – liiklen küll väikeste rikkumistega, kuid põhimõttel – mina pole see, kellele sa saaksid näppu näidata, et mida sa muned mul jalus.

Aga nüüd Sinust, sitapea. Ma räägin Sulle hästi aeglaselt, et Sa aru saaksid. Ühest asjast korraga, et Sa aru saaksid. Sellepärast ma nummerdasin situatsioonid ära. Jõudsid jälgida? Või kordan üle? Sitapea? Lugesid uuesti? Tubli. Hakka nüüd ilusasti allolevat teksti veerima. Vasakult paremale, rahulikult. Sama rahulikult nagu sa seal foori taga molutad, kui ammu juba roheline tuli põleb.

1) Sitapea, Sa sõidad sama trajektooripidi hommikul tööle ja koju. Jõuad oma tuttavale ristmikule, oled foori taga esimene (Sa oled alati esimene, sest nagu roheline fooris vilgatab hüppad Sa kahe jalaga piduripedaalile). Punane. Punane-kollane. Roheline. Rahulikult sidur alla, esimene käik, libistame-libistame, LÄKS! Tead sitapea, selleks ajaks kui Sa oma toiminguid teed, tegelikult fooris juba uuesti roheline vilkuma hakanud? Ja mina Sinu selja taga ületan ristmiku juba uhkelt kollasega. Minu taga tuleb veel kolm autot juba lauspunasega. Tead, kuidas käituda võiks, et Sa ei oleks sitapea? Vaata jalakäijate foorituld, kui seal roheline vilgub, siis vajuta sidur alla, pane esimene käik sisse ja oota starti nagu Ott Tänak kiiruskatse alguses. Punane-kollane: hakka juba libistama, sest siis Sa saad oma aeglase reaktsiooniga rohelise saabudes koha pealt minema. Gaasipedaal on parempoolne, vajuta seda. Noh kohe julmalt, nii poole peale. Tehtud! Vägev tunne, kas pole? Kütusekulu pärast ära ka muretse, sest ammu on tõestatud, et madala pöördega munamine ei ole säästlik, sest mootor peab pingutama, et sellistel pööretel töötada ning kulutab sellele hirmsasti kütust.

2) Kui Sa sitapea, oled ilusasti liikuma saanud, siis jälgi, mis reas Sa sõidad. Ma ei vingu, et Sa sõidad igaks juhuks 48km/h linnas ning 85 km/h maanteel, sest äkki spidomeeter valetab ja Sa oled ju seadusekuulekas inimene ning ei taha seadust rikkuda. Vihjena ma võin öelda, et spido valetab küll, aga teises suunas. Ehk linnas 55km/h ja maanteel 90km/h ei tähenda kiiruseületust. Noh, sitapea, mis reas Sa oled? TEISES. Mida kuradit Sa teed seal teises reas, mis on ette nähtud möödasõitudeks? Aa, Sa hakkad vasakpööret tegema, et Loksale suvilasse minna? Sitapea, Sa oled alles Susi hotelli juures, Sinu vasakpöördeni on veel tund aega sõitu!

3) Mäletad, sitapea, kui lumi maha tuli? Sinul kui korralikul inimesel olid talverehvid juba poolest septembrist igaks juhuks all. ÄKKI on libe. Ehk Sul oli aega mitu head kuud selle mõttega harjuda, et äkki on libe. Nüüd ongi. Nagu igal aastal samal ajal. Aga igaks juhuks kulged Sa ikka 30km/h oma uute naastrehvidega. Mida või keda Sa kardad? Äkki hüppab põder tee peale? Ei hüppa, kui Sa just Viru hotelli lähistel ei liikle. Anna gaasi ja venita 50km/h täis. Kui tunned end ebakindlalt, mine võta mõned sõidutunnid libedarajal. Tegelikult ka, sealsed instruktorid on pädevad vennad ja aitavad hirmudest üle saada. Samuti õpetavad kuidas põdrast ohutult mööduda.

4) Sitapea, ütle mulle, kuskohast Sa omale sellise äpi tõmbasid, et nagu telefon heliseb, siis auto võtab automaatselt kiiruse 20 km/h aeglasemaks? Ma kirjutaks äpitootjale, et tehku vastupidine rakendus ka, mis oleks igas telefonis kohustuslik.

5) Tegelikult eile ma nägin Sind, sitapea, eile südalinnas. Su auto parkis tee ääres, mina parkisin oma auto Sinu auto taha. Tead, sellise moodsa nõksuga, mille nimi on “külgboksi tagurdamine”? Ahjaa, Sa nägid seda, sest tulid just oma auto poole. Seekord olid Sa võtnud naisterahva kuju, kallis kasukas seljas. Sõbranna oli ka kaasas (päris pandav sõbrants oli kusjuures). Auto oli Sul ka ilus ja puhtaks pestud VW Passat CC koos PARKIMISANDURITEGA, not bad. Mäletad, kuidas Sa mõõtsid oma silmaga enne autosse istumist minu ja Sinu autode vahet? Sinu silmale tundus see ca 10cm, minu silmale 1 meeter ja tegelikkuses võis see olla isegi 1,25 meetrit. Kuna sellest pilgust ma sain aru, et okou, see on ju sitapea, siis otsustasin autost mitte enne väljuda, kui Sa ära sõidad. Kahju, et ma sellest hetkest videokaamerat ei käivitanud, see lugu oleks praegu kordades ilmekam olnud. Peale kahte esimest ebaõnnestunud manöövrit parkimiskohalt lahkuda, tegin ma Sulle veel pool meetrit ruumi, tagurdades tahapoole. Noh, et Sul oleks mugavam lahkuda (tegelikult sellepärast, et Sa oled sitapea ja ma ei tahtnud, et Sa mu autole otsa tagurdad). Tead, mitu korda Sa seal koha peal nikerdasid? Mingi umbes 8-10, kusjuures mööda sama trajektoori. Sul endal ei tekkinud mõtet, et äkki prooviks kuidagi loogiliselt asja lahendada? Ja miks Sa mulle “pashol nahui” ütlesid, kui ma autost väljusin ja täiesti siiralt Sind aidata tahtsin? Kas see oli sellest, et mul voolasid naerupisarad mööda põski alla? Igaljuhul tegid Sa tänu sellele julge otsuse ja keerasid parkimiskohalt ühe ropsuga välja, kedagi riivamata. Õnnitlen. Kui Sa nüüd kaubanduskeskusesse shoppama lähed, siis pargi oma auto kuskile hästi kaugele. Sest seal pole see manööverdamine nii lihtne ja tõenäoliselt kraabid Sa kellegi sõiduki stange ja põgened. Või tegelikult ei põgene, sest Sa lihtsalt ei saanud aru, et väike kõks oli. Samuti nagu Sa ei saa aru sellest, kui autost väljudes teisele autole uksega virutad.

Kui Sa nüüd viiendat punkti lugesid ja ohkasid kergendatult, et jutt on naisjuhtidest, siis Sa eksid. See oli lihtsalt näide, kus Sina, sitapea, olid võtnud naisterahva kuju. Sa oled jätkuvalt sitapea ja nüüd Sa oled veel närvis sitapea. Ära palun täna liiklusesse “torma”, sest Sa oled ärritunud ja niimoodi võib veel mõni õnnetus juhtuda.

 

114 Comments

  1. Eric Hoffer once wrote: “A man is likely to mind his own business when it is worth minding. When it is not, he takes his mind off his own meaningless affairs by minding other people’s business.”
    The problem with people who hand out fucks like ice cream at a goddamn summer camp is that they don’t have anything more fuckworthy to dedicate their fucks to.

  2. Aga see sitapea kes ei leia oma rooli kõrvalt üles kangi, mis paneb siuksed merevaigu kollased tulekesed vilkuma, noh, kas paremal või vasakul. Või kui leiabki, siis alles siis kui ta on ammuilma pöörde sooritanud?

  3. sekundeerides “maalt ja praamiga” ; ja eriline tõug pasapäid, kes pidurdavad blokki ja alles siis vilgutavad merevaigukollast tulukest, kuigi teoreetiliselt peaks olema vastupidi.
    ning ristmikule kiirendavad sitapead, kes äkki ehmuvad kollast tuld nähes ja pidurid blokki vajutavad (pask vajub paremasse könti) nii et tagumine juht paratamatult selga sõidab.
    palju õnne sitapead.

  4. Terve artikkel – täpselt minu mõte. Üldiselt ei ole närviline juht aga uimerdamine ärritab küll, kasvõi juba sellepärast ,et elus on palju huvitavamaid asju teha kui mingi idioodi taga liikluses passida kelle sõiduoskus pole peale lubade kättesaamist edasi arenenud. Teiseks loen siit kommentaaridest “ohtlikest olukordadest”, kurb aga tõsi on see ,et vähemalt 80% neid olukordadest pole kaugeltki ohtlikud kui sõiduoskus ning enda ümbritseva tajumine on arenenum kui keskmisel šimpansil.
    Jah, olen see nõeluv ja kihutav sitapea ,sest idioodi taga uimerdamisest nürimat tegevust pole. Lisaks olen sõitnud alates 15 eluaastast saadik avalikel teedel ning sõidan hetkel nädalas 1300-1500km.

  5. Aga kulla autojuht, kuhu sa kiirustad? Hauda? Päiselt ka, võtke rahulikult inimesed, nautige elu ja niisama olemist ja stressake vähem 🙂 Ma pole autojuht, aga iga kell tiksun vaikselt sõitva auto taga pigem, kui värisen oma elu pärast ülekäiguteed ületades, sest mõni ei jõua piduripedaali vajutada, aga signaali nupu leiab küll õigel ajal üles 🙂

Submit a comment

Massive Presence Website