Ajateenistus, kui vangla

In SNAP

Juhtustin siin lugema paari artiklit ajateenistusest ja selle vajalikusest Eestis.  Kuna nende artiklite autorid (ilma nimesi nimetamata) ajasid oma jutuga mul pehmelt öeldses kopsu üle maksa, olen sunnitud ka sõna sekka ütlema.

Esiteks, mina ei ole ajateenistuses käinud ja ma ei kavatsegi sinna minna. Nii. Mind absoluutselt ei huvita mis teie käinud sellest arvate ja ültse see, et teie olete seal käinud, ei kohusta teisi k.a mind sinna minema, ei tee teid paremaks ega muuda teid mingiks kuradi püha lehmaks meie ühiskonnas, kellele kõik nüüd alt üles peavad vahtima.

„Vau milline mees, ajateenistus teeb poisist mehe, see kes ei ole teenimas käinud on eit.“
Tüüpiline väljaütlemine nende poolt kes kaitseväes käinud. Hmmm…..kui voodi ideaalselt korda tegemine, kodu ja saabaste iga päevane läikima löömine teeb mehest mehe, siis olgu nii.
See mis te räägite, et saab kaasa vajalikud oskused kogu eluks, peamiselt siis oskus töötada meeskonnas ja distsipliin. Vabandan väga aga meeskonna tööd arendatakse igal teisel erialal kõrgkoolides, kus ka mina hetkel õpin 3. kursusel ja distsipliin on eelkõige nooremas eas vanemate ja hiljem enda kasvatada. Selleks ei pea 8-11 kuud kuskil paganama kasarmus istuma ja iga päev oma relva ja kirsasid poleerima.
Preagu jääb mulje, et enamus pooldab ajateenistust, kuna nad on seal käinud, sama moodi vastu tahtmist ja eeldavad, et teised peavad nüüd sama kadalipu läbima, kuna nad on seda juba teinud.  Karjute nagu algkooli õpilased reas: „Teised tegid kaa!“.

Ausalt öeldes iga kord kui ma näen Tallinna peal liikumas ajateenijat hakkab minul temast hale. Mul hakkab hale, sest ta on nagu vang. Selle vahega et ta ei ole kuritegi sooritanud. Mis see on mingi karistus selle eest, et inimene on sündinud munadega?
Ta on ka inimene, kellel on omad huvid, ambitsioonid, kuhugi püüelda. Tal ei ole võimalust nendega tegeleda, ta on vangistatud.
Tal on pea kiilakaks aetud, temalt on võetud tema vägi ja otsustus võimalus, ta on täielikult allutatud kellegi kontrollile ja alandatud nii kaua, et ta on nõus täitma kellegi igat käsku ja korraldust, samal ajal takka kiites. Ajupestud.
Ajateenistus on karistus neile, kes sinna minna ei taha. Riik kohtleb oma kodanikke nagu mingit suvalist biomassi, resurssi. Samas oma kodanike huvide eest astutakse välja harva.

Kuulutame suure hurraaga, et Eesti on üks maailma demokraatlikumaid riike. Meil on siin toredad asjad nagu sõnavabadus ja inimõigused jne. Aga kas demokraatliku riigikorraga ei käi käsikäes ka inimese liikumis- ja vabadus otsustada mida ja millal oma eluga teha? Sel juhul ajateenistus ju piirab neid õigusi, või ei ei ole nii?
Miks peab täiskasvanud mees vastu oma tahtmist andma sõduri vande, lubama, et on valmis surema oma riigi eest, kui ta seda tegelikult ei mõtle ega plaanigi teha. Siduma end eluks ajaks organisatsiooniga nimega Eesti Kaitsevägi. Kindlasti mõni meist ei näe end tulevikus elamas Eestis aga ikka oled seotud kinni Eesti külge. Ja kui kutsele ei vasta oled kurjategegija, mis sest, et oma kodu ja pere on loodud teisele poole maakera.

Ise olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, kus elan preagugi olen 22 aastane ja üürin oma kihlatuga, kellega kohtusin 1. kursusel, kahe toalist korterit. Mõlemad käime ka kooli kõrvalt täiskohaga tööl. Viimane aasta ülikoolis, enamus aineid on juba läbitud. Tallinnas on kõrged üürihinnad aga kahepeale tuleme sellega toime.

Aga üllatus-üllatus, kui mina läheks ajateenistusse ja kannaks kas või kõik oma sõduripalga naisele, et ta saaks üüri maksta, sellest ikka ei piisaks, naine lendaks 6 kuu pärast tänavale. Me jääks oma kodust ilma!
Riigil on muidugi pohhui: „See on seadus ja seadus on täitmiseks!.“ Aga teate, mul on ka pohhui! Ma ei tule kuhugi ja ükski normaalne mees ei jäta oma kihlatut üksi.
Need kes te emmede-issidega elate teil muidugi seda probleemi ei ole. Hakake ennem iseseisvalt elama, kui teisi eitedeks sõimama hakkate!
Riigil võiks vähemalt nii palju südametunnistust olla, et reamehele miinimumpalk välja maksta. Endale kirjutavad küll suuri hüvitisi välja ja suurendavad aastast aastasse oma palganumbreid. Silmakirjalikud sead sellised.

104 Comments

  1. Lühidalt…. Kui Sa seal ise käinud pole, ei tea sa sellest asjast mitte sittagi. Vanglaks seda kindlasti ei saa nimetada.
    Seega ära prääksu siin niisama ajaviiteks.
    Õigekiri peaks sul juba Algkoolis/ Põhikoolis selgeks õpitud olema

  2. Kahju lugeda kohe! Neid inimesi on praegu ja on ka edaspidi, kes arvavad, et ajateenistus on mõttetu. Ma arvad ka, et sõda on üks mõttetu tegevus aga millegipärast maailmas tegeletakse sellega. Ma olen ajateenistuses käinud ja nüüd olen peale pronksööd ka kaitseliitlane ning kaitseliitlasena olen ma motiveeritud.
    Mina isiklikult tahan, et eksisteeriks Eesti maailmakaardil, toimiks Eesti kui riik, saaksime rääkida eesti keeles, ei peaks teenima võõrariigi armees ja alluma mingisugusele vankale ning saaksin liikuda ühest riigist teise ilma probleemideta.
    Kui kõik mõtleksid nagu sina siis meil ei oleks Eesti riiki vaid oleks midagi taolist nagu Ukrainas või Gruusias. Õnneks on sinusuguseid mehi vähemuses ja kui vaja siis leitakse ka sind ülesse ning pannakse riigi heaks tööle.
    Eriti nõme oleks, kui Eesti antakse uuesti ilma ühegi püssipauguta ära ja kui meie ei kaitse ise ennast siis ei kaitse meid keegi.

  3. Ei tahtnud ma sinna väga minna. Läksin siiski. Ei enne ega pärast pole nii palju nalja saanud kui seal. Teist korda ei viitsiks, aga ei kahetse ka.

  4. Tere
    Ma astusin ajateenistusse vabatahtlikult. Mulle määrati ühe parima disipliiniga asutusi, kus ma pean oma aega teenima.
    See asutus asus Võrus ja nimeks Kuperjanovi. Seal olles pidin valima endale kompanii mille valiku tegin juba ära tsiviilis- luurekompanii.
    Kuna tegu oli väga huvitava ja väga disiplineeritud kompaniiga polnud elu seal just seal pehmo.
    Kogu kasarmu elu ja tegu oli minu enda seisukohalt huvitav ja õpetlik.
    Väljaõppe mida antsid edasi kaader oli põnev ja väljakutsuv.
    Luurekompaniis olid kõik vabatahtlikud, kes tahtsid oma teenistuse muuta kergemaks läks tagalasse. Ma ei kahetse, et seal olin vaid nautisin seda aega.
    Peale ajateenistuse pidasin kolm kuud pausi ja astusin Kaitse liitu.
    Ma pole patrioot, aga olen inimene, kes haarab relva oma riigi kaitseks.

    Kuna me elame jah selles ajastus kus relvastus ja tehnika on muutund lahinguväljal. Aga seda tehnikat juhib selle väljaõppe saanud inimene.

    Sõduri enda isiklik relv pole muutunud vaid on mõned viled ja tuled juurde lisatud. Teeb sama moodi pauku kui 50 aastat tagasi.

    Ajateenistust, ei saa võrrelda mitte kunagi vanglaga.
    Vangla on kinnine asutus kus sa ei saa välja ja kus sa oled sattunud oma tegude tõttu. Tal puudub hariv omadus. Sa saad sealt juurde vb haritust, et mitte sinna tagasi sattuda.

    Ajateenistus on õppeastus mis annab sulle algsed teadmised sõjandusest ja selles osalemise. Ajateenistus on nagu kutsekooli õppeasutus.
    Sa saad valida kus aega teenid ja omakorda allüksuse, kus sa saad omandada antud üksese teadmused ja oskused.

    Jah, ajateenistuse on omad nõrgad küljed. Suurim neist on sissetulek.
    Seletame lahti miks see on nii väike.
    Sa saad 100€ sõduripalka
    Sul on soe voodi riigi poolt.
    Sa kasutad energiat riigi poolt(vesi/elekter/soojus)
    Sa kannad riigi rõivaid
    Sa sööd kolm korda päevas riigikulul.
    Sul on tasuta hambaravi ja muud meditsiinilised protseduurid.
    Sa saad kasutada pataljonis antuid vabaaega veetmise võimalus(jõusaal/poksisaal/korvpalli saal)

    Kõigil on õigus valida kas ta tahab minna või mitte ajateenistusse.
    Antud riigis pole see võimalik kuna see on kohustuskil. Kohustuslik on samuti maksude maksmine.
    Haridus on tähtis, ei vaidel vastu, aga kas riigikaitse pole tähtis.
    Kui teie inimesed kes mõtlevad, et ajateenistus on aja raiskmine, siis on see väga halb. Te olete halvad kodanikud. Kui me ise ennast ei aita, kes meid siis aitab.
    Miks ma peaks aitama sind, kui sina annad ilma ühegi pauguta oma riigi käest. Näed, aga aitan sind kuna ma kaitsen oma lähedasi ja tuttavaid antud ohu eest mis suunas see ja ei peaks tulema.

  5. Kõik suured macho mehed koos siin. Võtke oma näpud persest välja, mis teil kv-st saadik seal. Makske, siis ise poisi arved need 8 kuud kinni, et Ta saaks seal ära käija. Ma arvan, et Ta ei vinguks kordagi. Omal samamoodi käimata ning käi mängi lolli nendega iga poole aasta tagant. Maksaks mul ka keegi liisingud, laenud ja kõik muu need 8-11 kuud kinni. Kohe läheks käiks ära. Ainukesed selgrootud molkused on need vennad siin, kes teisi sõimavad. Tead võta ise oma roosad prillid eest ära ja tule sealt emme tissi otsast ära, saad ka äkki aru, mis tsiviili elu tähendab selles banaani vabariigis kui noor oled ja üritad ots otsaga kokku tulla.

  6. Esiteks – tudeng, eriti veel 3. kursusel, võiks juba osata õigekirja.
    Teiseks – mitte kõik ajateenijad ei ela ema-isaga, vaid ka neil on naisega oma elamine. Oled kuulnud väljendit “tugev Eesti naine”? Eesti naised saavad hakkama mõned kuud iseseisvalt kodus olemisega ja kui probleem on rahas, siis äkki oleks targem odavam elamine otsida? Tüüpiline noor – elab üle oma võimete.
    Kolmandaks – oled küll üks kuradi eit, kui leidub sadu naisi, kes vabatahtlikult on ajateenijaks läinud. Mehena on ajateenijaks minek kasvõi ego küsimus. Sina, persevusserdis, hoia oma mokk maas ja näita üles austust ajateenijatele.

Submit a comment

Massive Presence Website